Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja hinnangul ei ole tegu aegunud nõudega, kuna aegumine on katkenud XXX poolt võlgnevuse osalise tasumise tõttu, viimane makse on tehtud 12.07.2010. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Puudub vaidlus, et hageja ja XXX on sõlminud 02.02.2009 laenulepingu, millest tulenevate kohustuste täitmist garanteeris XXX (t lk 11-13). Kostjad ei ole vaidlustanud hageja poolt nõutava põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete ulatust ega asjaolu et võlgnevus on tekkinud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. XXX on esitanud vastuväite, et nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 sätestavad: „aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos“. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu lisast nähtub, et XXX kohustus laenu tagastama aasta jooksul igakuiste osamaksetena, mistõttu kohaldub aegumise osas TsÜS § 154 regulatsioon. 2009.a tasumisele kuuluvate osamaksete osas algas aegumistähtaeg 01.01.2010 ning lõppenuks 31.12.2012. 2010.a tasumisele kuuluvate osamaksete puhul lõppeks aegumistähtaeg 31.12.2013 ning seega ei ole vähemalt kahe osamakse osas nõue aegunud. Kohtule esitatud hageja kontoväljavõttest nähtuvalt on XXX tasunud hagejale summasid, maksekorralduse selgitusega „Laenuleping 54/1, 02.02.2009“ (t lk 59) ning viimane makse on tehtud 12.07.2010. Seega on aegumine katkenud TsÜS § 158 lg 1 ja 2 alusel, aegumistähtaeg hakkas uuesti kulgema 13.07.2010. Hagi on esitatud 29.05.2013, seega ei ole nõuded aegunud. Hageja ja XXX vahel sõlmitud lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Lepingu kohaselt kohustus hageja andma XXX 10 000 krooni ja XXX kohustus saadud summa tagastama hagejale koos intressidega. Selline leping vastab laenulepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS, 02.02.2009 kehtinud redaktsioon) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on kokku leppinud intressimääras 8% aastas laenusummalt ja viivisemääras 0,15% päevas. Hageja ja XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr 54/1 punktist 1.8 tuleneb: „lepingu tingimuste nõuetekohase täitmise garanteerib kolmas isik (garant)“, kelleks on XXX. Selline kokkulepe vastab käenduslepingu tunnustele. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud võlaõigusseaduse redaktsiooni § 143 sätestas: „Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas“. VÕS § 34 kohaselt on tarbija käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. XXX näol on tegu füüsilise isikuga ning kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et käendaja oleks tehingu teinud seoses iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Seega on tegu tarbijakäendusega. Kuivõrd lepingus ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, on käendusleping tühine tulenevalt VÕS § 143 lg-st 2. Seega tuleb jätta hagi XXX suhtes rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab XXX hageja kasuks välja võlgnevuse 824,70 eurot (sh põhivõlg 396,49 eurot, intress 31,72 eurot ja viivis 396,49 eurot). XXX suhtes jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja ning jätab hageja menetluskulud XXX kanda. Kostja XXX menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.