Otsuse avalikult teatavaks- 18. november 2013 kell 14:00 Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-56619
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS-i hagi Raivo Tamme vastu 6685,88 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6354,21 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15039); esindaja Marge Sillamaa, esindajad [email protected] Kostja: Raivo Tamm (isikukood 35701302726, elukoht XXXX
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Raivo Tammelt Swedbank Liising AS-i kasuks käenduslepingu nr 0173823L alusel: - võlgnevus 4427,31 eurot ning - viivis 0,25% põhinõudelt (4095,64 eurot) päevas alates 20.04.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
4.Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (3-7)
1.Swedbank Liising AS ja Raikül Ehitus OÜ sõlmisid 21.08.2007 liisingulepingu nr 0173823L, mille esemeks oli kaubik Peugeot Boxer U9 FT 330 L2H1 HDI, 2.2, ehitusaasta 2007. 17.08.2007 sõlmiti kindlustusleping, mille kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus ja kindlustusvõtjaks liisinguvõtja.
2.21.08.2007 sõlmisid hageja ja Raivo Tamm käenduslepingu nr 0173823L, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel 21.08.2007 sõlmitud liisingulepingust nr 0173828L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti 26 616,84 eurot ning käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni.
3.18.01.2010 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja ülalnimetatud lepingu lisa nr 1, mille kohaselt lõpetasid lepingu ennetähtaegselt ning liisinguvõtja kohustus tagastama vara viie päeva jooksul alates lisa sõlmimisest. Samuti leppisid pooled kokku, et pärast liisingueseme valduse üleandmist hagejale kuulub see hageja poolt võõrandamisele ning juhul kui liisingueseme võõrandamisest saadud summa on väiksem, kui hagejale tema poolt liisingueseme omandamisel tehtud kulutuste hüvitamata osa ja liisingueseme valduse ülevõtmisega, liisingueseme hoidmisega, müügikõlbulikuks seadmisega ning muude liisingueseme võõrandamisega kaasnevate kulutuste kogusumma, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama hagejale nimetatud summade vahe vastavalt hageja poolt esitatavale teatisele.
4.Lepingu lõpetamise seisuga oli liisinguvõtjal tasumata arve nr 8555494370 summas 5973,53 krooni; arve nr 8557749214 summas 5724,63 krooni; arve nr 8560578100 summas 5735,18 krooni; arve nr 8565986027 summas 5756,39 krooni ja arve nr 8568545892 summas 242,06 krooni. Debitoorne võlgnevus hageja ees on kokku 1732,81 eurot (põhiosa 1189,97 eurot, intress 176,69 eurot, kaskokindlustus 366,15 eurot. Lisaks oli liisinguvõtjal lepingu lõpetamise ajaks juba sissenõutavaks muutunud viivis 154,98 eurot. Hageja tasus liisinguvõtja eest ka liikluskindlustusmakseid summa 215,83 eurot.
5.Vara tagastati hagejale 19.01.2010 ning suunati müüki 26.01.2010. Vara müüdi 02.06.2010 hinnaga 8415,03 eurot (käibemaksuga). Hageja tasus vara realiseerimisel Valoor AS-le müügiteenuse eest 378,68 eurot. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu, mistõttu kuulub täiendavalt tasumisele 6685,88 eurot: vara jääkmaksumusest 12 618,61 eurot, debitoorsest võlgnevusest 1732,81 eurot, viivisest 154,98 eurot, kindlustusmaksete võlgnevusest 215,83 eurot ja vara realiseerimise kulust 378,68 eurot (käibemaksuta) on maha arvestatud vara realiseerimisest saadu 8415,03 eurot. 29.09.2010 saadetud kirjas teatas hageja kostjale nõude suurusest. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista 6685,88 eurot ning viivis 0,25% päevas põhinõudelt (6354,21 eurot) alates 20.04.2012 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. KOSTJA VASTUS (tl 60-63)
6.Liisinguvõtja transportis ise liisingueseme AS-i Valoor poolt näidatud hoiuplatsile. Vormistatud üleandmis-vastuvõtuakti kohaselt oli liisinguese heas seisukorras ning varustatud paljude lisadega.
7.Kostja ei olnud liisingumaksete mittetasumisest informeeritud. Konkreetsest võlgnevusest teavitas hageja kostjat alles pärast liisingueseme realiseerimist, 29.09.2010. Oktoobris
2010 pöördus kostja hageja poole taotlusega vaadata veelkord läbi nõude suurus, kuid vastust kostjale ei antud.
8.Kostjale teadaolevalt liisingueset enne müüki suunamist ei hinnatud. Kostja loodab, et hageja suunas sõiduki müüki jääkmaksumuse hinnaga, s.o 12 618 eurot. Kostjal sõiduki müüki organiseerida ei lubatud, samuti ei kaasatud kostjat sõiduki müügiprotsessi. Kuna ka müügiprotseduuri kirjeldust ei ole kostjale esitatud, ei ole põhjendatud nõuda kostjalt tasu sõiduki müügiteenuse eest.
9.Kogu müügiprotseduuri ajal käis kostja vaatamas, kas sõiduk on müüdud. Alati oli sel silt „Broneeritud“ ja puudus hinnasilt. Sõiduk realiseeriti alles 2.06.2010, seega viis-kuus kuud hiljem. Kostja arvates muudeti sõiduki hind odavaks kunstlikult, et oleks võimalik heas seisukorras sõiduk müüa tuttavale. Sõiduk müüdi 8415,03 euro eest. Portaalis www.auto24.ee müügis olnud sama aasta sõidukite hinnad varieerusid vahemikus 12 500 – 16 000 eurot. Hagejale tagastatud sõiduk oli väga heas korras, vigastusi sel ei olnud, odomeetri näit oli väike ning sõiduk oli varustatud mitmete lisadega. Müügiportaalis olevate sõidukite hinda arvestades kujuneks hagejale tagastatud sõiduki väärtuseks 12 825 eurot, millest odavamat ei oleks hageja tohtinud sõidukit võõrandada ja kostjale nõuet esitada.
10.Kostja on seisukohal, et hageja ei suunanud liisingueset müüki ega võõrandanud seda mõistliku aja jooksul, ei arvestanud liisingueseme keskmist turuhinda selle tagastamise hetkel ega sõiduki jääkmaksumust ning võõrandas sõiduki turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Õiglase hinnaga müük oleks katnud kogu võlgnevuse.
11.Hageja märgib hagiavalduses nõude suuruse arvestuses eraldi viivised, kindlustusmaksed jms, samas sisalduvad osalised summad ka debitoorses võlgnevuses. Kostja arvates peaks hageja tegeliku nõude suurus summas 526,39 eurot kujunema järgmiselt: vara jääkmaksumusest 12 618,61 eurot ja debitoorsest võlgnevusest on maha arvestatud vara realiseerimisest saadud 8415,03 eurot, millest on tegeliku turuhinna korrektuur 4936,39 eurot maha arvestatud. Debitoorsest võlgnevusest on välja jäetud selgusetud ja tõendamata viivise ja kindlustusmakse nõuded. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
12.29.05.2013 esitas kostja kohtule kompromissettepaneku, mille kohaselt oli nõus kolme alternatiiviga: 1) kostja tasub hagejale 526,39 eurot 30.08.2013; 2) kostja tasub 50% hagihinnast, s.o 3177,10 eurot osamaksetena 24.05.2018; 3) kostja tasub 25% hagihinnast osamaksetena 24.05.2016. Kostja märkis, et on ettepaneku tegemisel lähtunud enda tegelikest materiaalsetest võimalustest, s.h töötasu suurusest ning invaliidsusgrupist (tl 66). Hageja märkis 10.06.2013 esitatud vastuses kompromissettepanekule, et kostja ei ole kompromissettepanekus avaldatut tõendanud. Hageja selgitas, et kompromissi sõlmimise otsustab krediidikomitee, kellele tuleb kostjal esitada pangakonto kuue kuu väljavõte, kohustuste suurus ja lõpptähtaeg teistes krediidiasutustes, tõend tööl käimise võimatuse kohta (tl 70-71). Kostja esitas hageja nõutud dokumendid kohtule 25.06.2013 (tl 74-84). HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS (tl 87-92)
13.Ei ole õige, et kostja ei teadnud võlgnevusest. Hageja on saatnud 21.12.2009 teatise võlgnevuse kohta nii liisinguvõtjale kui ka kostjale. Mõlema teate kättesaamise kohta andis allkirja Raivo Tamm (tl 96-97). Lisaks oli kostja liisinguvõtja juhatuse liige, kel tuli hea seista äriühingu võetud kohustuste täitmise eest. Samuti on hageja teavitanud liisinguvõtjat ja kostjat müügiprotseduurist ning pakkunud ka võimalust aktiivselt osaleda Saadetud kirjas on välja toodud lepingu ennetähtaegse lõpetamise tagajärjed, lisatud on müügiprotseduuri kirjeldus, kus on välja toodud, et sõidukiga tegeleb professionaalne ettevõte, et sõidukit pakutakse müügiks nii müügiplatsil kui Internetis ning et huvi
puudumise korral alandatakse igakuiselt müügipakkumise hinda. Rõhutatult on välja toodud, et liisinguvõtjal ja kostjal on õigus sõiduk ise välja osta, samuti on neil õigus igas etapis saada hageja käest informatsiooni ning aidata kaasa ostja leidmisele (tl 93-94).
14.Sõiduki tagastamisel selle seisukorda ei fikseeritud (üleandmise-vastuvõtu akti, tl 48). Sõiduki seiskord hinnati enne sõiduki müüki suunamist. 22.01.2013 koostas AS Valoor tehnoakti, mille käigus ilmnesid vead: kõrvalistuja uksel tahavaate peegel katki, paremal taga sügav kriim, paremal küljel roostetäpid, aku vajab laadimist, parem esimene lähituli ei põle, esimesed rehvid kulunud ning ees paremal välimisel rooliotsal lõtk (tl 98-99). Hageja suunas sõiduki müüki hinnaga 235 000 krooni. Teatis selle kohta saadeti nii liisinguvõtjale kui ka kostjale (tl 100-101). Kuivõrd huvi sõiduki vastu puudus, tuli hagejal hinda alandada. 2.03.2010 saadetud teavituse kohaselt määrati sõiduki uueks hinnaks 211 000 krooni (tl 102-103). Ostuhuvi puudumise tõttu määrati 8.04.2010 saadetud teatise kohaselt uueks hinnaks 186 000 krooni (tl 104-105), seejärel 11.05.2010 teatise kohaselt 158 000 krooni (tl 106-107). Selle hinnaga õnnestus sõiduk ka 2.06.2010 võõrandada (tl 49). Hageja tegi kõik endast oleneva, et saavutada sõiduki realiseerimisel parim hind. Kogu müügiperioodi oli kuulutus üleval ka portaalis auto24.ee (tl 108-109). Seega on hageja tõendanud, et just hinnaga 158 000 eurot oli võimalik sõiduk müüa vabaturul. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kuulutustel on hinnad olnud koguaeg nähtavad, olenemata broneeringust. Kostja vastupidised väited on tõendamata. Hageja märgib, et hageja huviks on võõrandada sõiduk võimalikult kõrge hinnaga, kuivõrd sellest sõltub otseselt hageja nõude rahuldamise ulatus. Hageja hinnangul kajastab müügihind 8415,03 eurot (ilma käibemaksuta; 131 666,61 krooni) sõiduki turuväärtust. Turuväärtuse näol on tegemist tegeliku müügihinnaga. Kuna hageja on tõendanud sõiduki müügihinna ja müügihind on kujunenud vabaturutingimustes nõudluse-pakkumise suhtes, on tõendatud ka sõiduki väärtus.
15.Kostja väited selle kohta, et sõidukit vaatamas käies rippus sel silt „Broneeritud“ on paljasõnalised ja tõendamata.
16.Hageja täpsustas ka nõuet, märkides, et tasumata arved moodustavadki debitoorse võla. Debitoorne võlg kujuneb graafikujärgsetest osamaksetest ja intressist, samuti kaskokindlustusest. Eraldi arvestas hageja liikluskindlustusmakseid ja viivist.
17.9.08.2013 määrusega kohaldas kohus asja kirjalikku menetlust ning andis pooltele aega kompromissi või lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 30.08.2013. Kohus määras asjas tehtava lahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 30.09.2013 (tl 115). HAGEJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD (tl 121-122; 134-146)
18.Hageja jäi kõigi varasemalt avaldatud seisukohtade juurde ning palus hagi rahuldada.
19.16.10.2013 esitas hageja portaali auto24.ee väljavõtte, mille kohaselt 19.01.2010 pakkuda vaid kaks liisinguesemega sarnast sõidukit, kuid liites ka suurema mootorivõimsusega müügis olnud sõidukite hinnad, tuleb keskmiseks 11 738 eurot. Hageja leiab, et kuna sõiduk suunati müüki vahetult pärast tagastamist liisinguandjale ning müüdi nelja kuu ja seitsme päevaga, on hageja sõiduki müünud just selle turuväärtusega sõiduki tagastamise hetkel. Hagejal tuli hinda alandada, sest esialgselt pakutud hinnaga sõidukile ostjaid ei leidunud. Kostja on kätte saanud hageja poolt talle adresseeritud kirjad. KOSTJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD (tl 125-128; 149-154)
20.Teatised, milles hageja teavitab liisinguvõtjat ja kostjat liisingueseme müügist või kaasanud kostja müügiprotsessi, ei ole kostjani jõudnud. Hageja ei ole ka vastupidist tõendanud. Müügiprotseduuri kirjeldus ei ole hageja kostjale edastanud, seega on
põhjendamatu tasu müügiteenuse eest. Sõiduki vigastused olid sedavõrd minimaalsed, et ei saanud oluliselt sõiduki hinda vähendada. Hageja väited selle kohta ei ole tõsiseltvõetavad. Arusaamatu on, miks ei ole sõiduki osas koostatud hindamisakti.
21.Hind, millega hageja sõiduki müüki suunas, oligi selle väärtus sõiduki tagastamise hetkel, seega 12 015 eurot, kuigi see on juba alla sõiduki jääkmaksumust, mis oli 12 619 eurot. Kostja hinnangul saab olla hageja nõude suuruseks 2337 eurot: vara jääkmaksumus 12 619 eurot pluss debitoorne võlg 1733 eurot miinus vara realiseerimisest saadud summa 8415 eurot miinus tegeliku turuhinna korrektor 3600 eurot (12 015 – 8415 eurot). Sama valemi järgi tuleks portaalis auto24.ee avaldatud pakkumiste järgi hageja nõude suuruseks 1010 eurot, kuivõrd portaali andmetel oli kahe pakutava sõiduki keskmiseks hinnaks 13 342 eurot. Seejuures ei arvesta kostja viiviseid ja kindlustusmakseid, sest need sisalduvad juba debitoorses võlgnevuses ja nende kujunemine ei ole jälgitav.
KOHTU SEISUKOHT
22.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
23.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et hageja sõlmis OÜ-ga Raikül Ehitus liisingulepingu, millest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutas kostja hagejaga sõlmitud käenduslepingu alusel.
24.Liisinguleping lõpetati OÜ Raikül ja hageja vahel sõlmitud kokkuleppega 18.01.2010 (tl 34). Vastavalt Riigikohtu praktikale saab ka sellises olukorras lähtuda liisingulepingu lõpetamisel VÕS §-st 367, kui pooled ei lepi lepingu lõpetamisel kokku teisiti (9.12.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-08). Praegusel juhul ei ole teistsuguse kokkuleppe olemasolu tuvastatud.
25.Õige on, et liisinguleping lõppes lepingu lisa 1 alusel, millega pooled leppisid kokku liisingulepingu lõpetamises (tl 34). Kokkuleppe punkti 2 kohaselt lähtutakse lõpliku hüvitisnõude arvestamisel sõiduki müügihinnast. Hageja on asunud seisukohale, et punkti 2 näol on tegemist poolte täiendava kokkuleppega lepingu erakorralise lõpetamise puhuks, mistõttu ei ole tegemist tüüptingimustega. Kohus sellega ei nõustu. Riigikohtu 5.03.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-12 on Riigikohus asunud seisukohale, et lubatuks ei saa pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Asjas olevate tõendite alusel on võimalik tuvastada, et viidatud kokkuleppe punkt 2 on tüüptingimus. Hageja ei ole oma seisukohta tõendanud. Seega on kokkulepe, millega pooled lõpetasid liisingulepingu, punkt 2 tüüptingimus ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine, kuivõrd on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav.
26.Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et liisingulepingu lõpetamise ajaks oli liisinguvõtjal tekkinud võlgnevus liisinguandja ees tasumata maksegraafikujärgsete maksete tõttu. Maksete tasumisega viivitamise tõttu oli hageja arvestanud ka viivist. Lisaks oli hageja tasunud liisinguvõtja eest kindlustusmakseid.
27.Poolte vahel on vaidlusi tekitanud sõiduki väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel, s.o 19.01.2010. Hindamisakti sõiduki väärtuse kindlaksmääramiseks sõiduki tagastamisel või müüki suunamisel ei koostatud. Hageja on esitanud kohtule nii Raikül Ehitus OÜ-le kui ka Raivo Tammele adresseeritud teatised, milles märgib sõiduki müüki suunamise
hinna ning selle alandamise (tl 100-107). Hageja on tõendanud, et adressaatidele on teatised kättetoimetatud (tl 136).
28.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
29.Hageja on esitanud väljavõtte portaalist auto24.ee (tl 108), millelt nähtub, et liisingueseme hinnaks on märgitud 235 000 krooni (15 019,24 eurot koos käibemaksuga) ning soodushind on 158 000 krooni (10 098,04 eurot koos käibemaksuga). Nimetatu ei tõenda kohtu hinnangul sõiduki väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub hagejal kohustus tõendada eseme väärtus selle tagastamise hetkel. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et sõiduki väärtus, mis liisingulepingu sõlmimise hetkel 21.08.2007 oli 20 738,79 eurot (ilma käibemaksuta), oli selle tagastamise hetkel (19.01.2010 aasta septembris) 8415,03 eurot (käibemaksuta). Hageja väited, et 8415,03 eurot, s.o hind, millega sõiduk müüdi, oligi sõiduki väärtus, on tõendamata. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väätust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Vara müügihind ei peegelda tingimata vara turuväärtust ega ole VÕS § 367 lg 3 kohaselt kohtu hinnangul oluline.
30.Tõend, mille hageja 16.10.2013 esitas kohtule liisingueseme väärtuse tõendamiseks (portaali auto24.ee väljavõte sarnaste kaubikute hinna kohta), ei ole kohtu hinnangul asjakohane, kuivõrd sisaldab ka liisinguesemeks olnud sõiduki omadustest erinevate omadustega sõidukeid (suurem mootori maht). Kostja poolt esitatud tõendist (väljavõte portaalist auto24.ee liisinguesemega sarnaste tehniliste näitajatega kaubikute osas) nähtuvalt oli liisingueseme tagastamise ajal müüdavate sõidukite keskmiseks väärtuseks liisingueseme tagastamise hetkel vähemalt 13 342 eurot. Arvestuse aluseks on võetud samasuguste tehniliste näitajatega sõidukid. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja on tõendanud, et 2010. aasta jaanuaris oli liisingueseme väärtuseks vähemalt 13 342 eurot. Et arvestuse aluseks olevate sõidukite lisavarustuse ja tehnilise seisukorra kohta kohtule andmeid esitatud ei ole, ei ole võimalik kaubiku väärtust täpsemalt kindlaks määrata. Seetõttu on kohus seisukohal, et 13 342 eurot (käibemaksuta 10 673,60 eurot) tulebki lugeda kaubiku väärtuseks kaubiku tagastamise ajal.
31.Riigikohus on 29.04.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08 asunud seisukohale, et poolte kokkuleppel on (ka liisinguandja tüüptingimustes) lubatav lähtuda ka liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast, ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Riigikohus leidis, et lubatav hinnaerinevus on sel juhul kuni 10%. Liisingulepingu sõlmimise ajal 21.08.2007 märgiti sõiduki väärtuseks 20 738,79 eurot (käibemaksuta). Hageja võõrandas sõiduki kolmandale isikule 2.06.2010 hinnaga 8415,03 eurot (käibemaksuta), s.o hinnaga, mis moodustas 40,58% esialgsest sõiduki väärtusest. Arvestades, et sõiduki üleandmise-vastuvõtu akti koostamisel akti kohaselt sõidukil puudusi ei tuvastatud (tl 48), ei ole dokumentaalselt tõendatud puuduste olemasolu üleandmise-vastuvõtu akti koostamise ajal. Kuna aga kostja ei ole puuduste olemasolu iseenesest vaidlustanud, tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks, et kostja poolt üleantud sõidukil oli kõrvalistuja uksel tahavaate peegel katki, paremal taga väike kriim, paremal küljel roostetäpid, aku vajas laadimist, parem esimene lähituli ei põlenud, esimesed rehvid vajasid vahetamist, ees parem esimene rooliots lõtkus. Seega esinesid sõiduki üleandmisel liisinguvõtja poolt nimetatud puudused sõidukil. Kohus ei nõustu sellega, et kolm aastat vana sõiduki väärtus loomulikku amortisatsiooni arvestades ning nimetatud puuduste tõttu oleks saanud langeda sedavõrd
suures ulatuses. Nimetatud hinnaerinevus (8415,03 eurot ja 10 673,60 eurot) ei ole kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga, mis lubaks lähtuda liisingueseme tegelikust müügihinnast.
32.Võlgnevuse olemasolu kostja sisuliselt vaidlustanud ei ole. Kostja väide, et debitoorne võlgnevus sisaldab juba viivist, ei ole õige. Debitoorne võlgnevus on arvestatud liisingulepingu lisaks olevas maksegraafikus märgitud osamaksetest ja intressist, samuti kaskokindlustusest. Eraldi arvestas hageja liikluskindlustusmakseid ja viivist. Seetõttu on hagejal õigus nõude esitamisel arvestada debitoorse võlgnevuse, viivise ja tasumata kindlustusmaksetega. Õige ei ole ka kostja väide, et hageja ei ole tõendanud seda, et kostjale või liisinguvõtjale oleks edastatud müügiprotseduuri kirjeldus, millele hageja sõiduki hinna alandamise teadetes viitab. Hageja on tõendanud, et teated lepingu ülesütlemise kohta on liisinguvõtjale ja kostjale kätte toimetatud (tl 96-97 kättesaamiskinnitused). Nimetatud teadetel on märgitud teadete lisana ka müügiprotseduuri kirjeldus (tl 94) ühel lehel. Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja on teate lepingu ülesütlemise kohta kätte saanud ning kostja ei ole vastupidist tõendanud, leiab kohus, et hageja nõue vara realiseerimise tasu osas on samuti põhjendatud. Muus osas ei ole kostja esitanud selliseid tõendeid ja vastuväiteid, mis annaksid aluse jätta hagi rahuldamata. Samuti ei ole kostja tõendanud väidet, et kaubiku küljes rippus koguaeg silt „Broneeritud“ ning sellega on kaubiku hinda kunstlikult madalamaks kujundatud, et kaubik soodsa hinnaga võõrandada. Hageja esitatud väljavõttelt portaalist auto24.ee nähtub, et märge „Broneeritud“ on müügikuulutusel ajal, mil sõiduki soodushinnaks on 10 098,04 eurot (tl 108), s.o hind, millega sõiduk võõrandati. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja eeltoodud väited on paljasõnalised ja tõendamata.
33.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4427,31 eurot: sõiduki jääkmaksumus 12 618,61 eurot + debitoorne võlgnevus 1732,81 eurot + viivised 154,98 eurot + tasumata kindlustusmaksed 215,83 eurot + vara realiseerimise kulu 378,68 eurot - sõiduki väärtus 10 673,60 eurot (käibemaksuta)). TsMS § 367 alusel mõistab kohus välja viivise 0,25% päevas põhivõlalt 4095,64 eurolt (sõiduki jääkmaksumus 12 618,61 eurot + põhiosa võlg 1189,97 eurot + kaskokindlustus 366,15 eurot + kindlustusmaksete võlg 215,83 eurot + vara realiseerimise kulu 378,68 eurot - sõiduki väärtus 10 673,60 eurot), s.t täiendavat viivist ei tule tasuda intressivõlalt 176,69 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviselt 154,98 eurot. Menetluskulude jaotus
34.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
35.Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.