Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
18. november 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-8589
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS-i hagi Osaühingu G-Haum ja Anatoli Vaino vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. juuli 2013. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising AS-i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Swedbank Liising AS (registrikood: 10434248; asukoht: Tallinn Liivalaia 8), esindaja Anneli Arusalu Vastustaja (kostja): Anatoli Vaino (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja Ivo Kaurit
1.Tühistada Tartu Maakohtu 17. juuli 2013. a määrus Anatoli Vainolt Swedbank Liising AS-i kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks Swedbank Liising AS-i menetluskulud summas 1898,65 eurot ning mõista Anatoli Vainolt Swedbank Liising AS-i kasuks välja 1898,65 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend kaheksa eurot, 65 senti) eurot menetluskulude katteks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Jätta rahuldamata Swedbank Liising AS-i taotlus
esindajad
RESOLUTSIOON
tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Riigikohus tühistas 17.04.2013. a otsusega (3-2-1-31-13) Tartu Ringkonnakohtu 29.11.2012. a otsuse tsiviilasjas nr 2-11-8589 ja märkis otsuse resolutsioonis, et kõigi kohtuastmete menetluskuludest tuleb 88% jätta Anatoli Vaino kanda ja 12% Swedbank Liising AS-i kanda. Kohtuotsus jõustus 17.04.2013. a.
2.Kostja esindaja esitas 25.04.2013. a Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-11-8589. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud kokku summas 4880 eurot (esimeses kohtuastmes 3880 eurot ja ringkonnakohtus1000 eurot). Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja kanda jätta kostja esimese astme menetluskuludest 12%, s.o. 465,60 eurot ja teise astme menetluskuludest 120 eurot. Kokku moodustab hageja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summa 585,60 eurot.
3.30.05.2013. a esitas hageja esindaja vastuväite kostja menetluskulude nimekirjale, märkides, et kostja esitatud menetluskulude suurus ei ole põhjendatud. Kostja esindaja töötunni hinnaks on arvestatud 80 eurot ilma käibemaksuta. Hageja leidis, et nimetatud hind on põhjendamatult kõrge. Esiteks soovib hageja rõhutada, et tegemist ei ole advokaadiga vaid juristiga, kelle töötunni hind on kindlasti madalam advokaadi omast. Õigusbüroode keskmine teenuse hind jääb vahemikku 60-90 eurot/tund. Hageja leidis, et kostja esindamiseks esimeses astmes mõistlikult kulunud aeg on kokku 37 tundi (2 960 eurot). Hageja oli seisukohal, et mõistlik tööaja kulu apellatsioonimenetluses on 8 tundi (640 eurot).
4.30.05.2013. a esitas hageja esindaja oma menetluskulude nimekirja. Nimekirja kohaselt on hageja käesolevas tsiviilasjas kandnud järgmised menetluskulud: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 118,45 eurot (hagiavalduse lisa 18); apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 639,11 eurot (apellatsioonkaebuse lisa 1, tasutud ja maksekorraldus edastatud kohtule 26.03.2012). 04.06.2013. a esitas hageja täpsustatud menetluskulude nimekirja, märkides, et 30.05.2013. a esitatud nimekirjast on ekslikult välja jäänud Riigikohtus kantud kulud: kassatsioonkaebuse esitamiseks kasutatud vandeadvokaadi teenuse tasu summas 480 eurot (lisa 1). Kassatsioonkaebuse koostamise ja esindamise eest esitas Advokaadibüroo Naur & Pärn hagejale arve summas 480 eurot (sisaldab käibemaksu 80 eurot). Eeltoodust lähtuvalt on hageja menetluskuludeks kokku 2 237,56 eurot.
5.04.06.2013. a esitas kostja täiendava seisukoha. Kostja leidis, et kassatsioonkaebuse koostamine ei tohiks aega võtta rohkem kui üks tund ning menetluskulu ei tohiks ületada 120 eurot.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Tartu Maakohus rahuldas 17.07.2013. a määrusega Swedbank Liising AS-i avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks Swedbank Liising AS-i menetluskulud summas 1643,45 eurot. Kohus mõistis Anatoli Vainolt Swedbank Liising AS-i kasuks välja menetluskulude katteks 1643,45 eurot.
Kohus rahuldas Anatoli Vaino avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks Anatoli Vaino menetluskulud summas 209,57 eurot. Kohus mõistis Swedbank Liising AS-ilt Anatoli Vaino kasuks välja menetluskulude katteks 209,57 eurot. Hageja esitas oma lepingulise esindaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtusse. Nimetatud kaebuse koostas hageja lepinguline esindaja. Nimetatud õigusabikulu tõendamiseks on hageja esitanud Advokaadibüroo Naur & Pärn arve nr 184 (28.12.2012. a) summas 480 eurot (koos käibemaksuga). Kohtunikuabi tuvastas, et hageja esindaja poolt koostatud ja kohtule edastatud kassatsioonkaebus on kolmel lehel (tl 45-47), millest sisulist teksti (kassatsioonikaebuse põhjendused ja kassaatori seisukohad) koos taotlusega on üks lehekülg. Kuna tegemist on kõrgelt kvalifitseeritud õigusalaseid teadmisi omava isikuga, kelle igapäevatöö hulka kuulub taoliste dokumentide koostamine, mis ei ole keeruline ja kus kaebuse sisuks on sisuliselt viide kohtu eksimusele, luges kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nimetatud dokumendi koostamisel 1 tunni (110 eurot). Arvel märgitud tunnihind 400 eurot on ilmselgelt liialt suur nimetatud toimingu eest. Riigikohus on seisukohal (lahend 3-1-1-66-12), et õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks võib lugeda 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Antud juhul on tegemist käibemaksukohuslasega, kes saab käibemaksu tagasi arvestada ja seega luges kohus vajalikuks ja põhjendatud kuluks 1 tunni (110 eurot). Tulenevalt kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotusest kuulub Anatoli Vainolt väljamõistmisele Swedbank Liising AS-i kasuks hageja menetluskulud summas 96,80 eurot (110 x 88%=96,80). Lähtuvalt eeltoodust kuulub Anatoli Vainolt väljamõistmisele hageja menetluskulude katteks kokku 1643,45 eurot. Kostja esindaja esitas oma menetluskulude nimekirja kohtule 25.04.2013. a. Vastavalt juurdelisatud tõenditele on kostja menetluskuludeks õigusabikulud kokku summas 4880 eurot (esimeses kohtuastmes 3880 eurot ja ringkonnakohtus 1000 eurot). Riigikohus otsustas 12% kõigist menetluskuludest jätta hageja kanda. Kostja on oma menetluskulude tõendamiseks esitanud kohtule kaks kassa sissetuleku orderit 12.02.2012. a ja 13.12.2012. a ning teostatud tööde spetsifikatsiooni, milles on ära näidatud tehtud toimingud, neile kulunud aeg ja tunnitasu. Maakohus leidis, et kostja esindaja õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses kokku on (ajakulu 7 tundi) 560 eurot. Kostja esindaja õigusabikulud maa ja ringkonnakohtus kokku on seega (ajakulu 21,83 tundi) 1746,4 eurot, millest vastavalt kohtuotsusele tuleb hagejal kostjale hüvitada 209,57 eurot (1746,4 x 12%= 209,57).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.Swedbank Liising AS esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega kohus jättis kostjalt täiendavalt välja mõistmata hageja menetluskulude katteks 325,60 eurot ja selles osas uue määruse tegemist, millega mõista nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 25 eurot. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on hageja kandnud kassatsioonimenetluses tegelikku kulu summas 480 eurot (koos käibemaksuga). Esmalt juhib hageja kohtu tähelepanu asjaolule, et arvel märgitud summa
400 eurot ilma käibemaksuta ei ole tunnitasu – arvel on ühikuks märgitud „tk“ ehk tükk ning ka kirjelduses on selgitusena märgitud, et tegemist on koondtasuga kassatsioonkaebuse esitamise eest. Kui kohus leidis, et mõistlik tunnitasu oleks 110 eurot ilma käibemaksuta ehk 132 eurot koos käibemaksuga, siis saaks arvestada, et kassatsioonkaebuse esitamiseks tehtud töö oleks antud arve puhul mõistlik 3,64 tunni ulatuses (480/132=3,64). Hageja on seisukohal, et Riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamine ajaliselt 3,64 tunniga on enam kui põhjendatud; 2) ei ole õige kohtu järeldus, et kassatsioonimenetluse ettevalmistamiseks kuluks vandeadvokaadil kui kõrgelt kvalifitseeritud isikul aega 1 tund. Kohtueelselt, maakohtus ja ringkonnakohtus on asja menetlemisega (sh esindamisega) tegelenud hageja töötaja. Hageja ei nõustu kohtuga, et kostjalt väljamõistmisele kuulub hageja esindaja kulu ilma käibemaksuta. Hageja on tasunud esitatud arve koos käibemaksuga ning kostja kohustub reaalselt kantud kulu hagejale hüvitama. Hageja palub määrata kostjalt hageja kasuks väljamõistetava menetluskulu suuruseks kokku 1 969,05 eurot (1 118,45 + 639,11 + 480,00 = 2 237,56 ning 2 237,56 x 88% = 1 969,05).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Anatoli Vaino vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) leiab kostja, et kohus on õigesti leidnud, et sellise kassatsioonkaebuse koostamine ei võta rohkem aega kui ühe tunni. Kassatsioonkaebuses käsitled hageja esindaja ainult üht küsimust (kas summade väljamõistmisel tuli lähtuda summadest koos käibemaksuga või ilma); 2) ei ole seadusandja näinud ette menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Hageja on juriidiline isik, kes on ilmselt käibemaksukohustuslane ning saab kuludest käibemaksu tagasi arvestada; 3) ei näe seadus TsMS § 178 lg 3 kohaselt ette riigilõivu tagastamist või hüvitamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 17. juuli 2013. a määrus tuleb tühistada Anatoli Vainolt Swedbank Liising AS-i kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks Swedbank Liising AS-i menetluskulud summas 1898,65 eurot ning mõista need kostjalt hageja kasuks välja. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Swedbank Liising AS on vaidlustanud Tartu Maakohtu 17. juuli 2013. a määruse osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 325,60 eurot (kassatsioonkaebuse koostamise eest välja mõistmata jäänud kulu 380 eurot, millest 88% on 325,60 eurot). Hageja esindaja esitas 04.06.2013. a hageja menetluskulude nimekirja täpsustuse. Nimekirja täiendati kassatsioonkaebuse esitamiseks kasutatud vandeadvokaadi teenuse tasuga summas 480 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu hageja esitatud menetluskulude nimekirjast õigusabi osutamisele kulunud aeg. Käesolevas asjas ei ole maakohus andnud hagejale tähtaega menetluskulude nimekirjas oleva puuduse kõrvaldamiseks. Samas on maakohus lugenud põhjendatud ja mõistlikuks lepingulise esindaja tunnihinnaks 132 eurot (koos käibemaksuga), millise tasuga on määruskaebuse
esitaja oma kaebuses nõustunud. Sellest tulenevalt on määruskaebuse esitaja leidnud, et kassatsioonkaebuse koostamisele kulunud aeg (480/132) 3,64 tundi on mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja õigusabile kulunud aja väljatoomisega määruskaebuses menetluskulude nimekirjas esinenud puuduse kõrvaldanud. Ringkonnakohus peab praeguses asjas võimalikuks hinnata õigusabikulude põhjendatust.
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et põhjendatud ja mõistlik ajakulu kassatsioonkaebuse esitamise eest on üks tund. Määruskaebuse esitaja on õigesti märkinud, et kassatsioonkaebust on võimalik esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, mistõttu on kaasnev kulu vältimatu. Lepinguline esindaja astus menetlusse alles kassatsiooniastmes ning tsiviilasja materjalidega tutvumisele kulus samuti aega. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada ka seda, et Riigikohus rahuldas esitatud kassatsioonkaebuse täies ulatuses, järelikult oli kassatsioonkaebuse esitamine põhjendatud.
12.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga selles, et hageja esindaja kulu tuleb välja mõista koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 6 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Kuna käesolevas asjas ei ole Swedbank Liising AS kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud tema kasuks välja mõista ilma käibemaksuta. Maakohus mõistis kassatsioonkaebuse koostamise eest välja 96,80 eurot (110 x 88%, ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista veel 255,20 eurot (88% 290 eurost, ilma käibemaksuta). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 1898,65 eurot (1546,65+96,80+255,20).
13.Ringkonnakohus jätab rahuldamata Swedbank Liising AS-i taotluse tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 25 eurot, sest TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.