2-11-8589/30 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Tartu Maakohus rahuldas 07.02.2012. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis välja solidaarselt Osaühingult G-Haum ja Anatoli Vainolt Swedbank Liiising AS kasuks 5993.81 eurot, viivise 7% aastas rahuldatud põhinõudelt alates 02.03.2011. a kuni nõude täitmiseni. Kohus jättis rahuldamata Swedbank Liising AS nõude Osaühing G-Haum ja Anatoli Vaino vastu summas 4817.83 eurot. Kohus jättis menetluskulud 55% ulatuses kostja kanda ja 45% ulatuses hageja kanda. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud osaliselt. Liisingulepinguga andis hageja kostja kasutusse maastur Chevrolet Captiva, 3.2 (ehitusaasta 2006. a), maksumusega 28 976,89 eurot/käibemaksuga 34 192,73 eurot. Kostja I kohustus liisingulepingu alusel maksma hagejale liisingumakseid vastavalt lepingu lisana allkirjastatud maksegraafikule (tl 14). 08.12.2006. a sõlmisid hageja ja kostja I liikluskindlustusleppe nr 0147320L (tl 22), milles pooled leppisid kokku, et hageja sõlmib kostja I eest kindlustuslepingu liisingueseme kindlustamiseks Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-iga ja kindlustusmaksed tasub kostja I. 08.12.2006. a sõlmisid hageja ja kostja II Anatoli Vaino käenduslepingu nr 0147320L (tl 56-57), mille alusel kohustus kostja II tagama solidaarselt kostjaga I tema poolt sõlmitud liisingulepingust ja selle sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise 35 447,09 euro ulatuses. 11.12.2006. a sõlmisid hageja ja kostja I liisingulepingu teenuste lisa (tl 23-28), mille alusel andis hageja kostjale I Neste kütuse krediitkaardi, mis võimaldas osta kütust ühes kalendrikuus summas 191,73 eurot. Kostja I kohustus tasuma hagejale teenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Hageja ütles 28.01.2009. a kostjaga I sõlmitud liisingulepingu üles (tl 42), kuna kostja ei täitnud lepingust ja lepingu lisadest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja andis eelnevalt kostjale I täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks, mida kostja aga ei teinud. 27.03.2009. a andis kostja I hageja esindajale Credit Expert OÜ-le liisitud sõiduki üle (tl 4344). Hageja andis liisingueseme maastur Chevrolet Captiva komisjonimüügi korras realiseerimisele Saksa Auto AS-ile (tl 53), sõiduk pandi müüki 08.05.2009. a. Liisinguese realiseeriti hinnaga 148 661,02 krooni/9501,17 eurot (ilma käibemaksuta, tl 54). Hageja väitel on liisingulepingust, selle lisadest ning kindlustusleppest tulenev nõue kostjate vastu kokku summas 20 312,81 eurot. Liisingueseme realiseerimisest saadud summa ja nõudesumma vahe on 10 811,64 eurot, mille tasumist hageja kostjatelt nõuab. Kostjad ei ole

vaidlustanud hageja nõudesumma suurust. Kostjad leiavad aga, et 12.06.2009. a müüdud liisingueseme Chevrolet Captiva väärtus liisinguandjale tagastamise ajal oli oluliselt kõrgem, kui see, millega hageja liisingueseme võõrandas. Kostjad leiavad, et liisinguandja nõude arvestamise eelduseks VÕS § 367 lg 3 järgi ei ole liisingueseme müügi hind, vaid oluline on liisingueseme väärtus. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisingueseme ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 näeb ette, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Poolte vahel ongi vaidlus selle üle, milline oli liisingueseme maastur Chevrolet Captiva väärtus selle tagastamise hetkel, s.o 27.03.2009. a. TsÜS § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja arvates on liisingueseme müügihind ka selle turuhind. Hageja esitas tõendid selle kohta, et liisinguese suunati müüki 08.05.2009. a hinnaga 12 718,42 eurot. Kuna kuni 08.06.2009. a (s.o kuu aja vältel) ei olnud sõiduki vastu mitte keegi huvi ilmutanud, siis alandati müügi hinda vastavalt müügiprotseduuri dokumendile komisjoni otsuse alusel. 08.06.2009. a komisjoni otsuse alusel alandati sõiduki müügipakkumise hinda ja määrati uueks müügipakkumise hinnaks 11 440,19 eurot (koos käibemaksuga, tl 154). Sõiduki müügi käigus tingis ostja hageja väitel hinda veelgi alla ning hagejal õnnestus sõiduk realiseerida hinnaga 9501,17 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja väitel suunas ta sõiduki esialgselt müüki kõrgema hinnaga kui seda oli perioodi keskmine. Hageja esitas tõendina hinnapäringu portaalist auto24.ee sõiduki müügiperioodi kohta (tl 155). Väljavõtte kohaselt oli võrreldavaid sõidukeid pakkumises 4, hindadega 10 354 eurot, 11 440 eurot, 12 718 eurot ja 13 997 eurot, keskmiseks pakkumise hinnaks 12 127,25 eurot. Kostjad olid seisukohal, et hageja võõrandas liisingueseme allapoole turuhinda, müük toimus kiirustades. Kostjad on esitanud tõendina väljavõtte auto24.ee müügiportaalist (tl 82) 02.05.2011. a seisuga. Väljavõttest nähtuvalt on sel ajal müügis üks Chevrolet Captiva, mis on samuti kolm aastat vana, selle müügihinnaks koos käibemaksuga on 21 000 eurot, kusjuures nimetatud sõidukid on mootori töömahuga 2000 cm3, kuid liisingueseme puhul oli tegemist võimsama Chevrolet Captivaga, mille mootori töömaht oli 3200 cm3. Hageja on müünud liisingueseme 9501,17 euroga, mis on oluliselt madalam, kui keskmine müügihind. Kostjate esindaja selgitas kohtuistungil (tl 112-114), et kui hageja oleks müünud liisingueseme võrreldava turuhinnaga ehk 21 000 euro eest koos käibemaksuga, siis oleks see katnud kõik hageja nõuded kostja vastu ja oleks raha üle ka jäänud (hageja kogu nõue 20 312,81 eurot). Kostja esindaja selgitas ka, et liisingueseme puhul on tegemist ühe Chevrolet kalleima tüübiga, seega on kostja poolt toodud võrreldavad müügihinnad oluliselt odavamad, kuna tegemist odavamate markidega. Kostja esitas tõendina koopia kuulutustelehest „Kuldne Börs“ kuupäevadega 04.05.2009. a ja 06.04.2009. a (tl 84-85). Nimetatud lehtedes on müügis Chevrolet marki sõidukid ja maasturid, mis ei ole küll sama mudeliga või on sama mudeliga, ent hilisema ehitusaastaga. Kostjad tõid nimetatud müügikuulutustest välja Chevrolet Equinox`i, mis on enamvähem võrdväärne liisinguesemega, 3 aastat vana Chevrolet Equinox hind oli 2009. a 249 000 krooni

ehk 15 910 eurot. Hageja võõrandas liisingueseme 11 209 euro eest (koos käibemaksuga), mis on oluliselt odavam keskmisest turuhinnast. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-08 leidnud, et VÕS § 367 lõike 3 mõtteks on, et liisinguandjale jääva liisingueseme väärtus tuleb maha arvata liisingumaksete põhi- ehk kapitaliosast, mida liisinguvõtja pole liisingulepingu lõpetamise hetkeks tasunud, aga peaks sama paragrahvi lõike 1 järgi liisinguandjale maksma. Samas on Riigikohus märkinud, et kuigi VÕS § 367 lõike 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata selle võõrandamisest saadud summast, on kolleegiumi arvates siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandja on teinud kõik endast oleneva, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-08 leidnud, et liisinguandja peab liisinguvõtja ja käendaja müügiprotsessi kaasama, teavitades neid näiteks liisingueseme müüki panemise hinnast ja selle hinna alandamisest, et nad teaksid määratud hinnaga arvestada ja saaksid soovi korral liisingueseme müümisel aktiivselt osaleda. Kui liisinguvõtja ei saa liisingueseme võõrandamisprotsessi mõjutada, ei saa liisingueseme võõrandamise hinnariski panna ainult liisinguvõtjale (otsuse p 18). Käesoleval juhul sätestab poolte vahel sõlmitud liisingulepingu üldtingimuste punkt 7.4.1, et kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamata tasuma liisinguandjale puudujääva osa. Selle põhjal võib järeldada poolte kokkulepet lähtuda liisingueseme tegelikust müügihinnast. Kostjad on nimetatud sätte vaidlustanud ja leidnud, et see on seadusega vastuolu tõttu tühine. Kohus leidis, et sellise poolte kokkuleppe arvestamise tingimuseks on asjaolu, et liisinguandja on teinud kõik endast oleneva, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et ta on teinud kõik endast oleneva, et saavutada liisingueseme võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Parim ja kiireim tulemus ei tähenda seda, et ese müüakse võimalikult kiiresti. Tuleb arvestada, et liisinguese müüdaks võimalikult kõrge hinnaga mõistliku aja jooksul. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et sõiduk on müüdud lühikese ajaperioodi jooksul – sõiduk anti müüki 08.05.2009. a, 08.06.2009. a alandati sõiduki esialgset müügihinda, sõiduk müüdi 12.06.2009. a. Lisaks ei ole hageja teavitanud kostjaid liisingueseme võõrandamise tingimustest ja ei ole kostjaid sõnaselgelt võõrandamisprotsessi kaasanud. Hageja esitas kohtule dokumendi pealkirjaga „Liisingueseme müügiprotseduur“, väites, et on selle kostjatele kätte toimetanud koos lepingu ülesütlemise teatisega. Kostjad vaidlesid sellele vastu, väites, et ei ole sellist dokumenti hagejalt saanud. Hageja esitas tõendina tähitud kirjade väljastusteated (tl 127), millest nähtub, et kostja Anatoli Vaino on kostjatele saadetud dokumendid vastu võtnud 13.02.2009. a ja kostja II raamatupidaja on dokumendid vastu võtnud 16.09.2009. a. Kohus leidis, et nimetatud tõendid ei tõenda seda, et kostjatele lepingu ülesütlemise teatisega koos ka „Liisingueseme müügiprotseduuri“ dokument saadeti. Tõenditena selle kohta, et hageja teavitas kostjaid liisingueseme müügitingimustest ja kaasas neid müügiprotsessi, viitab hageja 28.01.2009. a saadetud kirjadele (tl 58,42), mille lisana on märgitud: liisingueseme müügiprotseduur. Need kirjad ongi ilmselt need, mille kätteandmist kostjatele soovib hageja kätteandmisteatistega tõendada. Hageja taotles, et kui kohus ja kostjad jäävad seisukoha juurde, et ei ole tõendatud „müügiprotseduuri“ saatmine kostjatele, siis tuleks kostjatelt välja nõuda neile saadetud originaalkirjad (tl 124). Kohus juhtis kostjate

tähelepanu sellele, et kui nad soovivad tõendada vastupidist, tuleks saadud originaalkirjad esitada (tl 128). Kostjad neid ei esitanud. Kohus oli seisukohal, et olenemata „liisingueseme müügiprotseduuri“ kostjatele edastamisest või mitteedastamisest, ei saa hageja viidatud kirju käsitleda liisinguvõtja informeerimisena liisingueseme müügist ja liisinguvõtjate kaasamisena liisingueseme müügiprotsessi. Need kirjad ei sisalda mingit infot just selle liisingueseme müügi aja, hinna, hinna alandamise ega muu sellise olulise kohta. Viidatud kirjad on dateeritud 28.01.2009. a ja postitatud 29.01.2009. a, seega ammu enne sõiduki tagastamist liisinguandjale (tl 43) ja selleks ajaks ei saanud see konkreetne informatsioon teadagi olla. Liisinguvõtja kaasamisena müügiprotseduuri saab käsitada neid tegevusi ja informatsiooni, mis on jagatud liisinguvõtjale sõiduki tegeliku müügiprotsessi ettevalmistamisel. Alles siis on liisinguvõtjal võimalus saadud info põhjal müügiprotsessis osalemiseks otsuseid teha või sellesse sekkuda. Kuna hageja kostjaid liisingueseme müügiprotsessi ei kaasanud, siis ei saanud kostjad müügiprotsessi mõjutada ja seega ei saa liisingueseme võõrandamise hinnariski panna ainult kostjatele. VÕS § 367 lõike 3 alusel tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest. Kohus leidis, et liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel on võimalik kindlaks teha kostja poolt sama perioodi kohta esitatud müügikuulutuste järgi. Kostjad on esitanud väljavõtte 29.04.2011. a seisuga müügiportaalist auto24.ee (tl 82). Selle põhjal oli müügis liisinguesemega sarnane ja võrreldav Chevrolet Captiva 2.0, kolm aastat vana, hinnaga 21 000 eurot. Kostjad on pööranud tähelepanu, et nimetatud sõiduki mootori töömaht on väiksem, kui liisinguesemeks olnud maasturil, kuid sellele vaatamata on müügihind kõrgem. Kostjad on esitanud ka väljavõtted 04.05.2009. a ja 06.04.2009. a müügikuulutuste lehest „Kuldne Börs“ (tl 84-85). 06.04.2009. a ajalehes Kuldne Börs on müügis maastur Chevrolet Equinox 3.4, mis on omadustelt sarnane liisinguesemeks olnud maasturiga Chevrolet Captiva

3.2.Mõlemad autod on 2006. a väljalaskega ja nelikveoga. Müügikuulutuses müüakse maasturit Chevrolet Equinox hinnaga 249 000 krooni, mis vastab 15 910 eurole. Siinjuures osutas kohus, et see hind on ligilähedaselt võrreldav ka pooltevahelise liisinglepingu maksegraafikus kirjas oleva sõiduki jääkväärtusega müügiperioodil (15.05.2009. a kuni 15.06.2009. a, tl 14). Kohus leidis, et nimetatud hinna saab aluseks võtta kui liisingueseme turuväärtuse. Hageja on väitnud, et tavalises turuolukorras kaubeldakse sõidukite esialgsest müügihinnast ostja poolt alla umbes 10%, seega ei näita müügikuulutused pakkumises olevate sõidukite lõplikku müügihinda (tl 105). Kohus nõustus sellega, et lõplik müügihind võib 10% võrra olla müügikuulutuse hinnast madalam, seega tuleb müügikuulutuse hinnast maha arvata 10%. Sellisel juhul kujuneb 06.04.2009. a müügis olnud maasturi Chevrolet Equinox keskmiseks müügihinnaks 14 319 eurot. Kohtu hinnangul saab seda lugeda liisinguesemeks olnud maastur Chevrolet Captiva väärtuseks 27.03.2009. a ajaperioodil. See on oluliselt kõrgem kui müügihind, millega hageja sõiduki võõrandas (11 209 eurot koos käibemaksuga). Arvestades liisingueseme turuväärtuse maha liisinguandja nõudest VÕS § 367 lg 3 kohaselt, pidas kohus turuväärtusena silmas just turule (ostjatele) teada antud hinda, mis ostjal tuleb selle kauba eest tasuda. Eelduslikult on tegemist hinnaga, mille hulka kuulub käibemaks. Tarbijast ostja jaoks on turuväärtus see summa, mis tal tuleb ostu eest loovutada. Kui ostetud kaup on käibemaksuga maksustatav, siis kuulub selle hulka ka käibemaks. VÕS § 367 lõike 3 mõtteks on, et liisinguandjale jääva liisingueseme väärtus tuleb maha arvata liisingumaksetest, mida liisinguvõtja pole liisingulepingu lõpetamise hetkeks tasunud, aga peaks sama paragrahvi lõike 1 järgi liisinguandjale maksma. Seega tuleb liisingueseme väärtus hageja nõudest maha arvata, 20 312,81 eurot – 14 319 eurot = 5993,81 eurot. Hageja

4.Swedbank Liising AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja selles osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Apellant palub mõista vastustajatelt solidaarselt Swedbank Liising AS kasuks välja viivise protsendina maakohtu poolt väljamõistmata jäänud põhinõudest (kokku 10 476,61 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on müügiprotseduuri kirjeldusele viidatud vastustajale 28.01.2009. a saadetud teatise esilehe alaosas ning see on esitatud kohtule apellandi 29.11.2011. a taotlusega. Kuivõrd apellant on tõendanud, et on vastustajatele 28.01.2009. a teatised kätte toimetatud (selle asjaolu üle vaidlus puudub), ei ole hagejal võimalik esitada originaalkirju tõendamaks, et „Liisingueseme müügiprotseduur“ teatise pöördel oli. Seega on vastustajatele antud võimalus müügiprotsessis aktiivselt osaleda; 2) ei ole Kuldse Börsi väljavõtetel esitatud mitte ühtegi vaidlusalusele sõidukile piisavalt sarnast kuulutust. Tegemist on küll Chevrolet sõidukitega, kuid erinevate mudelitega, erineva varustusastme või muude parameetritega. Seetõttu on apellant seisukohal, et kohus on ebaõigesti hinnanud esitatud tõendeid ning jõudnud ebaõigele järeldusele; 3) on sõiduki realiseerimise hinna näol tegemist sõiduki turuväärtusega selle tagastamise hetkel. Apellant juhib ka tähelepanu, et sõiduk suunati vastavalt hagiavalduse lisaks nr 6 olevale müügiaktile müüki 08.05.2009. a ning võõrandati 12.06.2009. a. Sõiduki algse müükisuunamise hinna määramisel lähtuti muuhulgas sarnaste sõidukite müügipakkumistest (apellandi 02.01.2012. a seisukoha punkt 2.1.2 ja lisa nr 5) ning suunati sõiduk müüki võimalikult kõrge hinnaga. Asjaolu, et sõiduki vastu huvi puudus, näitas, et küsitud hind ei vasta pakutavale kaubale ehk küsitud hinna näol ei ole tegemist selle turuväärtusega. Seetõttu on sõiduki müügihind käsitletav selle turuväärtusena VÕS § 367 lõike 3 alusel kulutuste hüvitamise nõude arvestamisel;

10.Apellandi väide, et sõiduki realiseerimise hinna näol on tegemist sõiduki turuväärtusega selle tagastamise hetkel, ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti leidnud, et liisingueseme väärtus VÕS § 367 lg 3 tähenduses on selle turuväärtus eseme liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingulepingu üldtingimuste p 3.7, mille järgi tuleb liisingueseme tagastamise aegse väärtuse asemel lähtuda liisingueseme võõrandamisest saadud summast, selles osas ei kehti. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-33-08 andnud juhise, mille kohaselt, kui liisinguandja väidab, et liisingueseme tegelik väärtus oli tagastamise ajal madalam tema enda initsiatiivil koostatud hindamisaktis märgitust, peab ta seda tõendama. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud juhis kuulub kohaldamisele ka käesolevas asjas. Hageja poolt maakohtule esitatud liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktides puudub liisingueseme turuväärtus (tl 43, 44). Hageja väitel suunati liisinguese esialgselt müüki hinnaga 12 718,42 eurot (tl 107). Liisinguese müüdi hinnaga 9501,17 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja poolt maakohtule esitatud liisingueseme lõplik müügihind erineb oluliselt hinnast, mille hageja ise nimetas liisingueset müüki andes ning kuna liisinguandja rikkus müügiprotseduuri reegleid, siis lasub hagejal tõendamiskoormis tõendamaks, et tegelik turuväärtus oli madalam sellest, millega liisinguese liisinguandjale tagastamise järgselt müüki suunati. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud oma väidet, et sõiduki tegelik turuväärtus oli erinev esialgsest hinnast, mille liisinguandja nimetas. Kuna hageja liisingueseme tegelikku turuväärtust ei tõendanud ja hageja puhul on tegemist turul pikaajaliselt tegutsenud liisinguettevõtja, kes on teadlik või vähemalt pidi olema teadlik liisinguandja tõendamiskoormisest, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda liisingueseme väärtuse kindlakstegemisel hinnast, mis määrati sõiduki esialgseks müügihinnaks ja mis eeldatavalt vastas sõiduki turuväärtusele sõiduki tagastamise ajal, s.o 12 718,42 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus võttis liisingueseme tegeliku väärtuse määramisel ebaõigesti aluseks kostjate poolt esitatud Kuldse Börsi müügipakkumise. Kostjad ei soovinud täita nimetatud tõendi esitamisel hageja tõendamiskoormist. Kostjad esitasid tõendi selleks, et tõendada seda, et käesolevas asjas ei saa liisingueseme turuväärtus olla hind, millega see lõpuks müüdi. Kuldse Börsi väljavõttes toodud Chevrolet Equinox ja liisinguese Chevrolet Captiva näol ei ole tegemist sarnaste sõidukitega, mida saab võrrelda sõiduki turuväärtuse määramisel. Nimetatud sõidukite puhul on tegemist erinevate auto mudelitega.