Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

2-13-32351 Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

Hageja XXX esitas 04.07.2013 hagi IF P&C Insurance AS, MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond vastu Eesti Liikluskindluatuse Fond’i otsuse nr XXXtühistamiseks ja IF P&C Insurance AS nõutava kahjuhüvitise vähendamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja XXX kohtule taotlused riigi õigusabi ja menetlusabi saamiseks. Kohus rahuldas oma 14.08.2013.a määrusega hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus jättis puuduste tõttu oma 12.09.2013.a määrusega hagiavalduse ja menetlusabi taotluse käiguta. Kohus märkis, et taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse, millest ei nähtu, millist liiki ning millises ulatuses menetlusabi hageja taotleb. Kohus selgitas, et hageja peab täpsustama, millist liiki menetlusabi ning millises ulatuses hageja taotleb. Kohus juhtis tähelepanu, et hageja ei ole hagiavalduselt tasunud riigilõivu. Kohus märkis, et kui hageja palub end riigilõivu tasumisest vabastada, siis peab hageja seda selgelt taotlema ning välja tooma, millises ulatuses vabastamist hageja taotleb. Muus osas peab hageja tasuma riigilõivu vastavalt hagihinnale. Hageja esitas kohtule 04.10.2013.a puuduste kõrvaldamiseks täpsustatud hagiavalduse. Hageja 04.10.2013.a hagiavalduses esines endiselt puudusi ning kohus jättis hagiavalduse oma 22.10.2013.a määrusega teistkordselt käiguta. Hageja ei esitanud kohtule täpsustatud menetlusabi taotlust ning kohus juhtis oma 22.10.2013.a määruses teistkordselt hageja tähelepanu menetlusabi taotluses esinevatele puudustele. Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja ei kõrvalda tähtaegselt menetlusabi taotluses esinevaid puudusi, siis jätab kohus menetlusabi taotluse rahuldamata. Hageja esitas puuduste kõrvaldamiseks kohtule 02.11.2013.a täpsustatud menetlusabi taotluse ja 04.11.2013.a esitas hageja kohtule täpsustatud hagiavalduse. Kohus jättis oma 04.11.2013.a määrusega hagiavalduse ja menetlusabi taotluse puuduste tõttu kolmandat korda käiguta. Hageja ei olnud oma 04.11.2013.a menetlusabi taoltuses endiselt välja toonud, millist liiki menetlusabi ja millises ulatuses hageja taotleb. Kohus oletas, et on võimalik, et hageja soovib taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. Kohus rõhutas, et hageja ei ole mitte kordagi üheski menetlusdokumendis palunud end vabastada riigilõivu maksmisest. Kohus selgitas, et menetlusabi on mitut liiki ning just hageja peab selgelt välja tooma, millist menetlusabi ta soovib. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja soovib, et kohus vabastaks hageja riigilõivu tasumisest täies ulatuses, siis peab hageja esitama menetlusabi taotluse, milles on selgelt märgitud, et hageja palub end vabastada hagiavalduselt makstava riigilõivu tasumisest summas 450 eurot. Kohus selgitas, et eelnimetatud soovi võiks näiteks kirjutada menetlusabi taotluse vormi punkti 2.3. Kohus juhtis tähelepanu, et hageja on nimetatud punkti märkinud, et soovib esitada „tunnistaja ülekuulamise taotluse“, kuid kohus leidis, et tunnistaja ülekuulamine ei ole seotud hagejale menetlusabi andmisega, kuna menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Kohus märkis, et kui hageja menetlusabi ei soovi, siis peab hageja seda kohtule selgitama ning tasuma hagiavalduselt riigilõivu summas 450 eurot ja esitama kohtule riigilõivu maksmist tõendava maksekorralduse. Kohus selgitas, et kohus ei saa hagiavaldust menetlusse võtta, kui hagiavalduselt ei ole tasutud riigilõivu või hagejat ei ole näiteks

2-13-32351 riigilõivu tasumisest menetlusabi korras vabastatud. Kohus andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks 5 päeva alates kohtu 04.11.2013.a määruse kättesaamisest. Hageja esindaja sai kohtu 04.11.2013.a määruse kätte 06.11.2013.a. Hageja esindaja märkis menetlusabi taotluse kohta, et ta on konsulteerinud XXX menetlusabi taotluse esitamisel ning saatis talle esindaja poolt parandatud taotluse blanketi ja palus selle hagejal endal allkirjastada ja edastada kohtule. Hageja esindaja märkis, et kordan seda juhist saates edasi ka kohtu kirja. Ühtlasi palus hageja esindaja saata hageja e-posti aadressile XXX koopia kohtu kirjast. Kohus edastas hageja esindaja palvel kohtu 04.11.2013.a määruse 07.11.2013.a ka hageja enda eposti aadressile.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lõiked 1 ja 2 näevad ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Hageja sai kohtu 04.11.2013.a määruse kätte 06.11.2013 ning seega pidi hageja hagiavalduses ja menetlusabi taotluses esinevad puudused kõrvaldama hiljemalt 11.10.2013. Kohus edastas kohtu 04.11.2013.a määruse 07.11.2013.a hageja esindaja palvel ka hageja enda e-posti aadressile XXX. Kohus on oma 12.09.2013.a, 22.10.2013.a ja 04.11.2013.a käiguta jätmise määrustes välja toonud, et menetlusabi taotlusest ei selgu, mis liiki menetlusabi ja millises ulatuses taotletakse ning hageja peab eelnevat täpsustama. Hageja ei ole tähtaegselt ega hiljem kõrvaldanud menetlusabi taotluses esinevaid puudusi. Kohus on oma 04.11.2013.a määruses täiendavalt hagejale selgitanud, et kui hageja soovib, et kohus vabastaks hageja riigilõivu tasumisest täies ulatuses, siis peab hageja esitama menetlusabi taotluse, milles on selgelt märgitud, et hageja palub end vabastada hagiavalduselt makstava riigilõivu tasumisest summas 450 eurot. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ja menetlusabi taotluse kolmekordsele käiguta jätmisele ei ole hageja tähtaegselt ega hiljem kõrvaldanud menetlusabi taotluses esinevaid puudusi. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hageja taotluse menetlusabi saamiseks TsMS§ 3401 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus märgib, et vaatamata kohtu 12.09.2013.a, 22.10.2013.a ja 04.11.2013.a käiguta jätmise määrustes välja toodud selgitustele, ei ole hageja kordagi taotlenud vabastamist riigilõivu tasumisest ega tasunud hagiavalduselt riigilõivu. Kohus on oma 12.09.2013.a ja 22.10.2013.a käiguta jätmise määrustes märkinud, et kui hageja palub end riigilõivu tasumisest vabastada, siis peab hageja seda selgelt taotlema ning välja tooma, millises ulatuses vabastamist hageja taotleb. Kohus märkis, et muus osas peab hageja tasuma riigilõivu vastavalt hagihinnale. Hageja ei esitanud taotlust riigilõivust vabastamiseks ega tasunud ka riigilõivu. Kohtu kolmandas 04.11.2013.a käiguta jätmise määruses märkis kohus, et kui hageja menetlusabi ei soovi, siis peab hageja seda kohtule selgitama ning tasuma hagiavalduselt riigilõivu summas 450 eurot ja esitama kohtule riigilõivu maksmist tõendava maksekorralduse. Hageja ei esitanud taotlust riigilõivu vabastamisest tasumiseks ning ühtlasi ei tasunud hageja hagiavalduselt riigilõivu ega esitanud kohtule riigilõivu maksmist tõendavat maksekorraldust.

2-13-32351

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 3401 lg-st 2, samuti TsMS § 371 lg 1 p-st 10, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning TsMS § 372 lg 4 alusel tagastab selle koos lisadega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohus märgib seejuures, et käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.