Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

30%

2062,30

4493,19 1127,47 2844,32

65/58 35/32 30/60

15 %

3819,22 1127,47 1792,82

1711,85

35/49

10.11.2017

1711,85

30%

2-12-24577

Kohustuse Summa EUR

Tasumise kuupäev

Osamakse Suurus/ arv

vähendamine

Täitmise Lõpptäht aeg

Täitmise Summa EUR

BIGBANK AS

722,20

20/18

50 %

10.04.2015

361,10

Incure Inkasso Agentuur OÜ Swedbank AS OÜ ITM Inkasso Holostovi Kinnisvarahaldus AS Laenu Invest OÜ

2946,14

36/58

30%

2062,30

4493,19 1127,47 2844,32

65/58 35/32 30/60

15%

3819,22 1127,47 1792,82

1711,85

35/49

10.11.2017

1711,85

30%

2-12-24577 MIa kohustused on: BIGBANK AS nõue 722,20 € viivis 25,02 % aastas Incure Inkasso Agentuur OÜ nõue 2946,14 € põhinõue 2400,07 € kõrvalnõue 546,07 € Swedbank AS nõue 4493,19 € põhinõue 3838,16 € kõrvalnõue 655,03 €, viivis 0,022 % päevas. OÜ ITM Inkasso nõue 1127,47 €, põhinõue 875,33, kõrbalnõue 252,14 €, Holostovi Kinnisvarahaldus AS nõue 2844,32 € intress 24 % aastas Laenu Invest OÜ nõue 1711,85 € OK DeBT Collect OÜ nõue 389,09 € Võlgade ümberkujundamiskava MI esitas kohtule võlgade ümberkujundamiskava, taotledes kohustuste vähendamist. Avaldaja taotleb kohustuste ümberkujundamist alates detsembrist 2013, tähtajaga 10. 10. 2018.a. Alljärgnevalt: BIGBANK AS nõue 722,20 € (viivis) vähendada 50% e. kuumakse 20 € Incure Inkasso Agentuur OÜ nõue 2946,14 € vähendada 30 % e. 883,84, kuumakse 30 € Swedbank AS nõue 4493,19 € vähendada 15 %, 3819,22 kuumakse 65 €. OÜ ITM Inkasso nõue 1127,47 €, kuumakse 35 €, Holostovi Kinnisvarahaldus AS nõue 2844,32 €, vähendada 30 % e. 853,30 €, kuumakse 30 € Laenu Invest OÜ nõue 1711,85 € kuumakse 35 € Ümberkujundamiskavast soovib võlgnik välja jätta Krediidikassa AS nõude 1107,76 € ja OK DeBT Collect OÜ nõue 389,09 €. Võlausaldajate seisukohad ümberkujundamiskava osas

BIGBANK AS

Leiab, et võlgade ümberkujundamise menetlus tuleb lõpetada BIGBANK AS nõude osas. Esitatud seisukoha kohaselt /t.l. 99/ on Pärnu Maakohus oma 20.03.2009.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-5674 (koopia lisatud) koostanud võlgnik MI suhtes maksekäsu. Nimetatud kohtulahend on jõustunud. TsMS § 466 lg 3 kohaselt määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 463 lg-s 2 on sätestatud, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 456 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Võlgade ümberkujundamise menetluse puhul ei ole tegemist teistmismenetlusega. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.Võlgnik MI taotleb BIGBANK AS ́i ees võla ümberkujundamist, mis tuleneb jõustunud kohtulahendist. Puudutatud isik leiab, et jõustunud kohtulahendist tulenevaid kohustusi ei saa ümber kujundada. TsMS kohaselt ei ole võimalik jõustunud kohtulahendist tulenevat kohustust ümber kujundada, kuna pooled ei saa vaielda ja kohus ei saa korduvalt lahendada vaidlust samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. VÕVS ́is ei ole sätestatud, et jõustunud kohtulahendist tulenevad kohustused saab ümber kujundada.

2-12-24577 TsMS § 371 lg 1 p-i 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. TsMS § 428 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Tsiviilasjas nr 2-09-5674 jõustunud kohtulahendiga on lahendatud vaidlus samade poolte (BIGBANK AS ja MI) samal alusel (tarbijakrediidilepingust nr 0701690/15st tulenevad kohustused) sama hagieseme üle (tarbijakrediidilepingust nr 0701690/15st tulenevate kohustuste suurus, ulatus ja täitmise viis).Tulenevalt ülaltoodust leiab puudutatud isik, et antud asjas ei ole võlgade ümberkujundamine lubatud ning menetlus tsiviilasjas nr 2-12-24577 tuleb lõpetada. Kui kohus ei rahulda eelmises punktis esitatud taotlust ning ei lõpeta tsiviilasja nr 2-12-24577 menetlust BIGBANK AS ́i suhtes, siis palub puudutatud isik tunnistada VÕVS § 2 lg 3 ja/või VÕVS § 24 lg 3 vastuolus põhiseadusega osas, milles on lubatud jõustunud kohtulahendist tulenevad kohustused ümber kujundada. Jõustunud kohtuotsus omab õiguskindluse tagamise tähendust. Õiguskindluse printsiip koosneb kahest alammõistest: 1) õiguspärane ootus, s.t isikul peab olema kindlus, et teatud õiguslik olukord jääb püsima; 2) õigusselgus, s.t õigusnormidest peab üheselt tulenema, kuidas on nimetatud olukord reguleeritud. Põhiseaduse §-s 10 sätestatud õigusriigi printsiibist on Riigikohus oma otsuses nr 3-4-1-20-04 tuletanud õiguskindluse põhimõtte. „Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). /.../ Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas.“ Samuti on Riigikohus oma otsuses nr III-4/A-5/94 märkinud, et õiguspärase ootuse „/.../ printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik.“ Seega on kohtuotsuse seadusjõu ülesanne tagada, et kord juba lahendatud probleemidega ei ole vaja enam tegeleda ning ühiskond saab edasi minna uute küsimuste lahendamisega. Kui kohtuotsus poleks lõplik, oleks avatud tee lõpututele vaidlustele. Vaidlusi oleks nii palju, et ühiskond ei suudaks nendega toime tulla ning seeläbi puuduks selgus õigussuhetes ja ka õigusrahu. Eesmärgiks on tagada õiguskindlus, et otsustatut ei saa enam muuta ning sellele saab edaspidi tugineda. Sellest lähtuvalt on kohtuotsuse seadusjõudu põhjust lugeda, ja demokraatlike riikide õigusteoorias ning -praktikas seda ka loetakse, õigusrahu tagavaks ülimalt oluliseks sotsiaalseks väärtuseks (E. Kergandbergi eriarvamus Brusilovi üldkogu lahendi suhtes, 17.03.2003, nr 1-310-02e2. – RKL 2002, 10. Punkt 2).

2-12-24577 Lähtuvalt ülaltoodust tähendab jõustunud kohtuotsuse puhul õiguskindluse printsiip, et isikul peab säilima: 1) õiguspärane ootus ehk peale kohtuotsuse jõustumist ei ole võimalik enam nimetatud lahendiga välja mõistetud ja kindlaksmääratud asjaolude ja nõuete osas vaielda ega neid muuta; 2) õigusselgus ehk peale kohtuotsuse jõustumist on pooltele selge kuidas ja mis ulatuses on vastav vaidlus lahendatud ja nad saavad sellest lähtuvalt kujuneda oma käitumist ja tuleviku ootusi. Hilisemad seadus(t)e muudatused ei saa mõjutada jõustunud kohtulahendite kehtivust, tähendust ega sisu. Kui asuda seisukohale, et VÕVS § 2 lg 3 ja/või VÕVS § 24 lg 3 alusel on võimalik jõustunud kohtulahendist tulenevad kohustused ümber kujundada, siis kaotab kohtuotsuse jõustumisega kaasnev õiguskindlus, õigusrahu jne. oma tähenduse ja kehtivuse. Sellega omakorda kaasneks ühiskonna ebastabiilsus, kuna ka peale jõustunud kohtuotsuse saamist ei ole pooltel kindlust, et selles märgitud olukord jääb kehtima. See oleks omakorda vastuolus põhiseaduse §-s 10 sätestatud õiguskindluse printsiibiga. Tulenevalt ülaltoodust palub puudutatud isik: lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-24577, kuna see ei ole lubatud; kui kohus ei rahulda puudutatud isiku punktis 1 toodud taotlust, siis tunnistada VÕVS § 2 lg 3 ja/või VÕVS § 24 lg 3 vastuolus põhiseadusega osas, millega on lubatud jõustunud kohtulahendist tulenevad kohustused ümber kujundada. Incure Inkasso Agentuur OÜ Teatab, et ei pea põhjendatuks võlgniku poolset taotlust vähendada võlasummat 30%. Samuti ei ole aktsepteeritav graafik kus on pakutud tagasimakstava summa suuruseks 30 eurot kuus perioodil 68 kuud.

Swedbank AS Swedbank AS ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Swedbank AS on seisukohal, et tema nõue ei kuulu võlgade ümberkujundamise menetluses ümberkujundavate nõuete hulka, sest selle nõude osas on juba toimunud kohtumenetlus ning enne nimetatud menetlust ei astunud võlgnik vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt (VÕVS §10 lg1). Nimelt oli Swedbank AS-i ja MIa vahel sõlmitud laenuleping nr 08-101086-VV (lisa 1). Swedbank AS saatis 19.11.2009 MIale lepingu ülesütlemise teate, milles palus lepingust tulenevad võlgnevused tasuda hiljemalt 04.12.2009 (lisa 2). Kuna võlgnik kohustuse täitmiseks, võimalike kokkulepete saavutamiseks ega ka võlgnevuse ümberkujundamiseks mingeid samme ei astunud, siis lõpetas Swedbank AS laenulepingu nr 08-101086-VV 07.12.2009. Swedbank AS esitas 09.12.2009 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille alusel 31.12.2009 esitati võlgnikule makseettepanek. Võlgnik endiselt Swedbank AS-iga ühendust ei võtnud ning nõudele või selle osale vastuväidet ei esitanud (lisa 3). Lähtuvalt eeltoodust on Swedbank AS-i nõude aluseks MIa vastu tsiviilasjas nr 2-09-66281 27. jaanuaril 2010 tehtud maksekäsk (lisa 4). Lähtuvalt eeltoodust on Swedbank AS seisukohal, et kuna enne tsiviilasja nr 2-09-66281 menetlust MI vajalikke samme võla ümberkujundamiseks kohtuväliselt ei astunud ning võla suhtes on juba olemas jõustunud kohtumäärus, siis võlgnevust ei saa enam tsiviilasja 2-12-24577 raames ümber kujundada. Swedbank AS ei nõustu võla ümberkujundamisega.

2-12-24577 Võla arvestus on toodud välja 27.01.2010 maksekäsus (põhinõue 44 963,07 krooni, kõrvalnõuded summas 13 732,42 krooni, riigilõiv summas 1348,89 krooni + viivis põhinõudelt määras 0,022% päevas alates 28.01.2010). Võlausaldaja andmetel on võlgnevuse kogusummaks 12.07.2012 seisuga 4 408,86 eurot (sh põhiosa summas 2 873,66 eurot, intress summas 827,32 eurot, lepingutasu võlgnevus summas 1,35 eurot; sissenõude kulud summas 86,21 eurot, viivised summas 620,1 eurot ja lepingutasu viiviste võlgnevus summas 0,22 eurot) (lisa 5). Puudutatud isik on seisukohal, et võlgniku poolt välja toodud tegevused makseraskuste vältimiseks ja kõrvaldamiseks ning selgitus maksejõuetuse edasise vältimise kohta pärast ümberkujundamise kinnitamist (vt võlgade ümberkujundamise avaldus p 7.3 ja 9.1) on esitatud viisil, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda ning võlgnik ei ole märkinud ühtegi reaalset tegevuskava võlgade tasumiseks, oma sissetulekute suurendamiseks ja kulude vähendamiseks. Samuti on ebatäpsed andmed võlgniku vara ning sissetulekute kohta. Võlanimekirjas on märgitud sissetuleks 290 eurot kuus, aga võlgniku igakuised kulutused on 410 eurot kuus (t lk 9). Varanimekirjas märgitud igakuine sissetulek 600 eurot (t lk 16). Lisaks on võlgnikul piisavalt kinnisvara (kinnistusraamatu andmetel 3 kinnisasja), mille arvelt saaks ta oma võlgnevused tasuda. Lähtuvalt eeltoodust palus

2-12-24577

võla

Võlgnik on märkinud ümberkujundamiskavas, et vastavaid osamakseid hakkab ta tasuma alates 10.08.2012.a. ja kohustuste täitmise lõpptähtajaks on märkinud 10.03.2015.a. OÜ ITM Inkasso nõustub võlgniku poolt taotletud viisil tasumisega nimetatud perioodil, kuid samas peab vajalikuks märkida, et vaatamata võlgniku lubadustele ei ole ta asunud seda täitma. Lähtudes 06.07.2012.a. võlgade ümberkujundamiskavast peaks seisuga 25.09.2012.a. olema laekunud võlgniku poolt taotletud viisil kahe kuu osamaksed (10.08.2012.a. 35 euro ja 10.09.2012.a. 35 euro) kokku 70.00 euro. OÜ ITM Inkasso andmetel ei ole võlgnik tasunud lubatud osamakseid alates 10.08.2012.a. OÜ ITM Inkasso on seisukohal, et ta nõustub võlgniku poolt märgitud nõude suurusega 1127,47 euro (sh. kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevus 875.33 euro ja muud menetluskulud 252,14 euro) ja võlgniku poolt esitatud ümberkujundamiskavas märgitud viisil tasumisega maksegraafiku alusel igakuiselt 35.00 euro perioodil 10.08.2012.a. kuni 10.03.2015.a. ning tal ei ole selle kohta mingeid vastuväiteid. Samas peab OÜ ITM Inkasso vajalikuks märkida, et juhul, kui kohus kinnitab võlgniku MIa 06.07.2012.a. ümberkujundamiskava, siis peab MI tasuma lisaks igakuistele osamaksetele, alates 10.10.2012.a. ka eelnevast perioodist sissenõutavaks muutunud osamaksed august ja september 2012.a. eest, so. kokku 70.00 euro. OÜ ITM Inkasso on seisukohal, et võlgnik MIale tuleb võimaldada võlgade ümberkujundamine, et tal oleks võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust, tulenevalt Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusest § 1 lg 1. 06.07.2012.a. ümberkujundamiskavas on võlgniku ümberkujundamisele minevate kohustuste kogusumma 13 845.17 euro ja ümberkujndamiskavast on välja jäetud kohustused kogusummas 1496,79 euro, need on kohustused võlausaldajate AS Krediidikassa ja OÜ OK DEBT COLLEKT ees. Võlgnik on kahe võlausaldaja nõuded jätnud välja ümberkujundamiskavast välja põhjendusega, et soovib nendega ise sõlmida vastavad maksegraafikud. Siinjuures jääb OÜ-le ITM inkasso selgusetuks, millal need kaks võlausaldaja nõuet muutuvad sissenõutavaks, et võlgnik ei ole neid pannud ümberkujundamiskavasse. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 10 lg 2 alusel peab võlgnik ümberkujundamise avalduses märkima selles esitatud andmed, sh. lg 2 p 1 alusel võlgniku selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta. Võlgnik on eeltoodust tulenevalt märkinud, et makseraskused tekkisid tal seoses töö kaotusega ja sissetulekute vähenemise tõttu ja seoses sellega, et tal on kaks alaealist last.

2-12-24577 OÜ-le ITM Inkasso ei ole eeltoodud asjaolud teada, kuivõrd MI on 31.07.2008.a. laenutaotluses laenu ID 310025190 märkinud, et tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgade ümberkujundamise avalduses on võlgnik MI märkinud, et ta oli tööga kindlustatud OÜs XX kuni juuni 2009.a. , mil ta koondati ja alates aprillist 2010 on ta tööga kindlustatud OÜ-s CC kuni käesoleva ajani. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduses § 10 lg 2 p 1 kohaselt on võlgniku selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta 21.06.2012.a. võlgade ümberkujundamise avalduses p.

2009.a. maksustav tulu 82 443 krooni ehk 5269.07 euro. 2010.a. maksustav tulu 86 451 krooni ehk 5525.22 euro. 2011.a. maksustav tulu 9075.70 euro.

Tulenevalt eeltoodust ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et võlgniku makseraskuste põhjusteks on sissetulekute vähenemine. Hoopis vastupidiselt on võlgniku MIa sissetulekud suurenenud iga aastaga, eriti oluliselt 2011.a., mis võrreldes eelmise aastaga (2010.a. ) on suurenenud 3550.48 euro võrra. Lähtudes eeltoodust ei ole võlgniku väited võlgade ümberkujundamise avalduses punktis 7.2. õiged ega vasta tõele. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 10 lg 2 p 4 kohaselt peab võlgnik põhistama, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab ta oma kohustusi täita ja on tõenäoliselt võimalik tema maksejõuetust vältida. OÜ ITM Inkasso on seisukohal, et võlgnik MI ei ole vähimalgi määral põhistanud, et ta suudab edaspidi kohustusi täita ja vältida oma maksejõuetust. Ümberkujundamise avalduses punktis 9.1 on võlgnik märkinud, et ümberkujundamiskava kinnitamine lisab motivatsiooni rohkem tööd teha. OÜ ITM inkasso on seisukohal, et võlgnik on esitanud vaid paljasõnalised väited, et käesolevaga vältida enda kui eraisiku pankroti. MI ei ole põhistanud, millisel viisil ja millise tööga ta plaanib oma sissetulekuid suurendada. OÜ ITM Inkasso peab vajalikus märkida, et kuigi ta nõustub võlgniku MIa ümberkujundamiskavas märgitud viisil OÜ ITM inkasso võlgnevuse tasumisega, siis arvestades võlgniku ümberkujundamiskavas märgitud viisil kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist maksegraafiku alusel, mis igakuiselt on kogusummas 190 euro kuus ning võttes aluseks asjaolu, et võlgade ümberkujundamiskavas ei ole märgitud kõigi võlausaldajate nõudeid, sh. AS Krediidipank ees kaks laenulepingust tulenevat kohustust (sh. 30.12.2009.a. laenulepingu nr 23545 alusel laenusumma 1278,23 euro, mis tuleb tasuda maksegraafiku alusel igakuiselt 51.05 euro, alates 11.07.2012. ja laenuleping nr 22185 alusel laenusumma 8308.51 euro maksegraafiku alusel igakuiselt 80,94 euro, alates 11.07.2012.a. – 13.02.2023.a. ) kokku 132.00 euro kuus, ei ole tõenäoliselt võlgnikul oma rahalisi kohustusi ümberkujundamiskavas märgitud viisil täita, arvestades sealjuures, et võlgniku igakuine sissetulek on 500.00 – 600.00 euro ja tal on väidetavalt 2 last ülalpidamisel.

2-12-24577 Lisaks eeltoodule tuleb võlgnikul tasuda igakuiselt maksegraafiku alusel AS-ga Saare Kalur 20.10.2011.a. sõlmitud laenulepingu nr 2020 alusel 24.93 euro kuni 15.07.2014.a. Seega tuleks võlgnikul igakuiselt tasuda AS Krediidipank, AS Saare Kalur (need võlausaldajad ei ole märgitud võlgade ümberkujundamiskavas) ja ümberkujundamiskavas märgitud viisil võlausaldajatele kogusummas 346.93 euro. Nimetatud summale lisanduvad veel rahalised kohustused AS Krediidikassa ja OÜ OK DEBT COLLEKT ees kogusummas 1496.79 euro, mis on võlgniku poolt jäetud võlgade ümberkujundamise kavast välja. Võlgnik ei ole märkinud ümberkujundamiskavas p. 2.2. milline oleks nendega maksegraafiku sõlmimisel eeldatav osamakse suurus kuus. AS Krediidipank pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlgniku MIa keskmine kuu sissetulek 423.97 euro (aluseks võetud OÜ-s CC poolt tasutud kuue kuu töötasu ja haigusrahad perioodil 01.01.2012.a. kuni 21.06.2102.a. kogusummas 2543.79 euro). Võlgnik on võlanimekirjas märkinud, et tema jooksvad kulud kuus on orienteeruvalt 200 euro (välja arvatud 210 euro, mis tuleb tasuda kestvuslepingute laenumakseteks). Eeltoodust tulenevalt on OÜ ITM Inkasso seisukohal, et MIa võlgade ümberkujundamine ümberkujundamiskavas märgitud viisil (arvestades sealjuures kõikide võlausaldajate huve, nii nende, kes on märgitud ümnerkujundamiskavas kui ka teiste võlausaldajate huve, keda ei ole märgitud ümberkujundamiskavas) ei võimalda tal makseraskusi ületada, kuivõrd sellisel juhul ei jääks talle enda elatamiseks piisavalt rahalisi vahendeid. OÜ ITM Inkasso seisukohal et käsitaval juhtumil, arvestades võlgniku kohustusi ja sissetulekuid on pankrotimenetluse vältimine võimatu. Juhul, kui kohus on teistsugusel seisukohal, siis nõustub OÜ ITM inkasso võlgniku ümberkujundamiskavas märgitud viisil tasumisega. OÜ ITM Inkasso peab vajalikuks märkida, et juhul, kui kohus kinnitab võlgniku ümberkujundamiskava, siis tuleb samas lahendada ka võlgniku poolt ümberkujundamiskava täitmise viis, arvestades sealjuures, et võlgniku pangakontod on arestitud ja mittearestitav osa on 290 euro ühe inimese kohta. Juhul, kui on ülalpeetavaid, siis lisandub veel iga ülapeetava kohta .

2-12-24577 Võlgnik taotles 06.07.2012.a. ümberkujundamiskavas OÜ ITM Inkasso võlgnevuse ajatamist maksegraafiku alusel 32 kuu jooksul, kusjuures ühe osamakse suuruseks on igakuiselt 35 euro. OÜ ITM Inkasso nõustus võlgniku poolt taotletud viisil tasumisega nimetatud perioodil, kuid samas peab vajalikuks märkida, et vaatamata võlgniku lubadustele ei ole ta asunud seda täitma. Lähtudes 06.07.2012.a. võlgade ümberkujundamiskavast peaks seisuga 09.10.2013.a. olema laekunud võlgniku poolt taotletud viisil 13 kuu osamaksed alates 10.08.2012.a. igakuiselt 35 eurot, seega seisuga 09.10.2013.a. peaks olema laekunud kokku 455.00 eurot, alates 10.10.2013.a. lisandub täiendavalt 35.00 eurot. Kuni käesoleva aja seisuga ei ole võlgnikult MIalt ühtegi laekumist ja tasutud on 0. eurot, vaatamata Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 09.10.2012.a. Kohtumäärusega kinnitatud võlgade ümberkujundamiskavale, millise kohaselt kohustus MI tasuma igakuiselt 35.00 eurot 32 kuu jooksul. Lähtudes eeltoodust ei ole võlgnik MI täitnud kohtu poolt kinnitatud ümberkujndamiskava ja on andnud vaid katteta lubadusi. OÜ ITM Inkasso on seisukohal, et võlgnik MIale võimaldatud võlgade ümberkujundamine ei ole tal aidanud ega lahendanud makseraskusi ja seega on käesoleva aja seisuga täielikult välistatud pankrotimenetluse vältimine, tulenevalt Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusest § 1 lg 1. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik MI oma käitumisega kinnitanud, et vaatamata kohtule antud lubadustele ei suuda ta täita oma kohustusi. Ilmnenud on, et MIal ei ole võimalik vältida tema maksejõuetust. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 10 lg 2 p 4 kohaselt peab võlgnik põhistama, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab ta oma kohustusi täita ja on tõenäoliselt võimalik tema maksejõuetust vältida. Käesolevaga on selgunud, et võlgnik MI on püsivalt maksejõuetu ja tegemist ei ole ajutise makseraskusega, vaid püsiva makseraskusega, mis viitab asjaolule, et tegemist on võlgniku pankrotiga ehk püsiva maksejõuetusega. OÜ ITM inkasso on seisukohal, et võlgnik on esitanud vaid paljasõnalised väited, et käesolevaga vältida enda kui eraisiku pankroti. MI ei ole põhistanud, millisel viisil ja millise tööga ta plaanib oma sissetulekuid suurendada. OÜ ITM Inkasso on seisukohal, et käsitaval juhtumil, arvestades võlgniku kohustusi ja sissetulekuid on pankrotimenetluse vältimine võimatu, seega täielikult välistatud. Võlgnik ei ole põhistanud, kuidas ta asub täitma ümberkujundamiskava. OÜ ITM Inkasso on seisukohal, et võlgniku MI ümberkujundamiskava tuleks jätta rahuldamata/kinnitamata täies ulatuses ja tühistada täies ulatuses 09.10.2012.a. Pärnu Maakohtu kohtumäärus ts nr 2-12-24577, millega kohus kinnitas võlgniku MI ümberkujundamiskava. Käesolevaga teatab OÜ ITM Inkasso, et ta ei pea vajalikuks osalemist kohtuistungil ja palub arvestada tema kirjalike seisukohti.

2-12-24577 Holostovi Kinnisvarahaldus AS Nõustub nõude suurusega summas 1991,03 € ja võlgniku pakutud tagasimakse tähtajaga.

2-12-24577 BIGBANK ASil on võlgniku vastu viivisenõue. Kohus ei nõustu võlausaldaja käsitlusega nagu oleks tegu vaidlusega sama hagieseme üle, samadel alustel. Tegu on hagita menetlusega ja selle sisuks ei ole vaidlus võla üle, vaid rahaliste kohustuste ümberkujundamine ja seadus ei tee erandit kohtulahendist tuleneva kohustuse suhtes. Vastavalt seadusele ei loeta võlausaldaja halvemaks kohtlemiseks tema intressi ja viivisenõuete vähendamist, mistõttu kohus rahuldab võlgniku sellekohase taotluse. Kohus jätab rahuldamata võlausaldaja taotluse Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 2 lg. 3 ja 24 lg. 3 põhiseadusevastaseks tunnistamise taotluse kuna leiab selle olevat põhjendamata. Ka muudaks nimetatud seaduse sätete selline käsitlus oluliselt seaduse mõtet, sest sissenõutavaks muutunud nõuete puhul langeks ära nende ümberkujundamise võimalus, mis ilmselt ei olnud seadusandja mõte seaduse väljatöötamisel. Vastu vaidles ka Incure Inkasso Agentuur OÜ ja Swedbank AS ja seda põhjusel, et nendes nõuetes on olemas jõustunud kohtulahendid. Incure Inkasso vastuväide on jäänud paljasõnaliseks. Võlgade ümberkujundamine on maksevõimetusmenetluse üks osa ja seda kohaldatakse siis, kui võlausaldajate huvid oleksid pankrotimenetluses vähem kaitstud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada olenemata võlausaldajate vastuväidetest (VÜVS § 24 lg. 3). Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Pankrotimenetluses saaks nõuded rahuldada võlgniku vara arvel. MIale kuulub korteriomand asukohaga A alevikus ja 1/3 kaasomandist kinnistust . Arvestades korteri asukohta ei saa olla kindel, et selle realiseerimine täitemenetluses õnnestub. Korteri väärtus ca 8000 € , Kinnistu väärtuseks on hinnatud 20 000 .e 1/3 seega ca 6700 €. Ka ei ole kindel, et kaasomandi osa realiseerimine õnnestub vajalikul määral tulutooval viisil. Pankrotimenetluses tuleb realiseeritava vara arvel kanda ka pankrotimenetluse kulud, mis, juhul kui vara realiseerimine venib pikema aja peale, võib hõlmata suure osa vara müügist saadavatest vahenditest, mistõttu kohus ei ole veendunud, et võlausaldajate huvid oleksid pankrotimenetluses rohkem kaitstud. Ka oleks see võlgniku jaoks ülemäära koormav, kuna jätaks ta ilma ainsast eluasemest. Lisanduks vajadus eluruumi üürimiseks. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava täidetav. Võlgniku MI sissetulek käesoleval ajal on 600 € kuus. (neto). Ka esitatud tuludeklaratsiooni andmetel /t.l. 23/ on tema kuu keskmine sissetule olnud 600 €, kuumaksed kokku on 300 €. Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamise menetluses võlausaldajate huvid paremini kaitstud kui pankrotimenetluses. Ka võlgade ümberkujundamise käigus on võlgnikul olemas võimalus vara realiseerimiseks , et selle arvel täita võetud kohustusi. Kohus peab võimalikuks kinnitada võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt: BIGBANK AS nõue 722,20 € (viivis) vähendada 50% e. kuumakse 20 €/osamaksete arv 18 , tähtaeg 10. 04. 2015 täitmise summa 361,10 € Incure Inkasso Agentuur OÜ nõue 2946,14 € vähendada 30 % e. 883,84, kuumakse 36 €/osamaksete arv 58, tähtaeg 10. 10. 2018, täitmise summa 2062,30 e Swedbank AS nõue 4493,19 € kuumakse 65 €/osamaksete arv 58, tähtaeg 10.10. 2018, täitmise summa 3819,22 €. OÜ ITM Inkasso nõue 1127,47 €, kuumakse 35, osamaksete arv 32, tähtaeg 10. 06. 2016, täitmise summa 1127,47 €. Holostovi Kinnisvarahaldus AS nõue 1792,82 €, kuumakse 30 €/ osamaksete arv 58, tähtaeg 10.

2-12-24577 Laenu Invest OÜ nõue 1711,85 € kuumakse 35 €/ osamaksete arv 49, tähtaeg 10. 11.2017, täitmise summa 1711,85 €. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud VÕVS § 29, 31,

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.