Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

2-09-66281 tehtud maksekäsk. Kuna võla suhtes on juba olemas jõustunud kohtumäärus, siis võlgnevust ei saa enam käesoleva tsiviilasja raames ümber kujundada. Swedbank AS andmetel oli võlgniku võlgnevuse kogusummaks 12.07.2012 seisuga 4408, 86 eurot. Võlgniku poolt välja toodud tegevused makseraskuste vältimiseks ja kõrvaldamiseks ning selgitus maksejõuetuse edasise vältimise kohta pärast ümberkujundamise kinnitamist esitati viisil, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda, ning võlgnik ei märkinud ühtegi reaalset tegevuskava võlgade tasumiseks, oma sissetulekute suurendamiseks ja kulude vähendamiseks. Samuti on ebatäpsed andmed võlgniku vara ja sissetulekute kohta. Võlanimekirjas märgiti sissetuleks 290 eurot kuus, aga võlgniku igakuised kulutused on 410 eurot kuus. Varanimekirjas märgiti igakuiseks sissetulekuks 600 eurot. Lisaks on võlgnikul piisavalt kinnisvara, mille arvelt ta saaks oma võlgnevused tasuda. OÜ ITM Inkasso nõustus võlgniku poolt märgitud nõude suurusega 1127, 47 eurot ja võlgniku poolt esitatud ümberkujundamiskavas märgitud viisil tasumisega maksegraafiku alusel igakuiselt 35 eurot perioodil 10.08.2012 kuni 10.03.2015. Kuna võlgnik ei ole makseid alates 10.08.2012 tasunud, peab võlgnik kava kinnitamisel tasuma lisaks igakuistele osamaksetele ka eelnevast perioodist sissenõutavaks muutunud osamaksed. Võlgnikule tuleb võimaldada võlgade ümberkujundamine, et tal oleks võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust (VÕVS § 1 lg. 1). Võlgniku võlgade ümberkujundamiskavast jäeti välja kohustused AS Krediidikassa ja OÜ Ok Debt Collekt ees kogusummas 1496, 79 eurot. OÜ-le ITM Inkasso jäi selgusetuks, millal need kaks võlausaldaja nõuet sissenõutavaks muutuvad, sest võlgnik ei pannud neid ümberkujundamiskavasse. Võlgnik märkis, et makseraskused tekkisid tal seoses töö kaotusega ja sissetulekute vähenemise tõttu ja seoses sellega, et tal on kaks alaealist last. OÜ-le ITM Inkasso ei olnud eeltoodud asjaolud teada, kuivõrd võlgnik märkis 31.07.2008 laenutaotluses, et tal ei ole ülalpeetavaid. Ei ole tõendatud, et võlgniku makseraskuste põhjusteks on sissetulekute vähenemine. Võlgnik ei põhistanud, et ta suudab edaspidi kohustusi täita ja vältida oma maksejõuetust (VÕVS § 10 lg. 2 p. 4), vaid esitas paljasõnalised väited, et vältida enda kui eraisiku pankrotti. Kuigi OÜ ITM Inkasso nõustub võlgniku ümberkujundamiskavas märgitud viisil võlgnevuse tasumisega, siis tõenäoliselt ei ole võlgnikul võimalik oma rahalisi kohustusi ümberkujundamiskavas märgitud viisil täita. Võlgnikul tuleks igakuiselt tasuda võlausaldajatele kokku 346, 93 eurot, millele lisanduvad veel rahalised kohustused AS Krediidikassa ja OÜ Ok Debt Collekt ees kogusummas 1496, 79 eurot. Võlgnik ei märkinud ümberkujundamiskavas, milline oleks nendega maksegraafiku sõlmimisel eeldatav osamakse suurus kuus. Võlgniku võlgade ümberkujundamine kavas märgitud viisil ei võimalda tal makseraskusi ületada, kuivõrd sellisel juhul ei jääks talle enda elatamiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Seega on pankrotimenetluse vältimine võimatu. Juhul, kui kohus on teistsugusel seisukohal, siis nõustus OÜ ITM Inkasso võlgniku ümberkujundamiskavas märgitud viisil tasumisega. Juhul, kui kohus kinnitab võlgniku ümberkujundamiskava, siis tuleb lahendada ka võlgniku poolt ümberkujundamiskava täitmise viis, arvestades sealjuures, et võlgniku pangakontod on arestitud ja mittearestitav osa on 290 eurot ühe inimese kohta. AS Holostovi Kinnisvarahaldus nõustus nõude suurusega 1991, 03 eurot ja võlgniku pakutud tagasimakse tähtajaga. Võlausaldaja teatas 22.08.2012, et võla jääk on 1792, 82 eurot. Laenu Invest OÜ oma seisukohta kohtule ei teatanud.

Maakohtu määrus Maakohus kinnitas M I esitatud võlgade ümberkujundamiskava alljärgnevatel tingimustel: Võlausaldaja

BIGBANK AS

Team

Consulting OÜ Swedbank AS OÜ ITM Inkasso Holostovi Kinnisvarahaldus AS Laenu Invest OÜ

Kohustuse Summa EUR 722,20 2946,14

Tasumise kuupäev

Osamakse Vähendamine Täitmise Suurus/ Lõpptähtaeg arv 20/18 50 % 10.01.2014 30/68 30% 10.03.2012

Täitmise Summa EUR 361,10 2062,30

4408,86 1127,47 2844,32

40/111 35/32 30/60

4408,86 1127,47 1792,82

1711,85

35/49

10.08.2016

1711,85

30%

M I peab esitama kord aastas 1. detsembriks kohtule ja võlausaldajatele aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb esitada 01.12.2013. Varaga tehtavad tehingud on võlgnik kohustatud kooskõlastama kohtuga. Võlgniku esitatud võlgade ümberkujundamiskava võib kinnitada. Kohus arvestab asja lahendamisel VÕVS § 24 lõigetes 1-5, 7 ja 10 sätestatut. Võlausaldajad esitasid võlgade ümberkujundamiskavale vastuväited. Võlgasid nõustusid ümber kujundama ITM Inkasso OÜ ja Holostovi Kinnisvara AS. Laenu Invest OÜ vastuväidet ei esitanud. Bigbank AS-l on võlgniku vastu viivisenõue. Kohus ei nõustunud võlausaldaja käsitlusega, nagu oleks tegu vaidlusega sama hagieseme üle, samadel alustel. Tegu on hagita menetlusega ja selle sisuks ei ole vaidlus võla üle, vaid rahaliste kohustuste ümberkujundamine ja seadus ei tee erandit kohtulahendist tuleneva kohustuse suhtes. Vastavalt seadusele ei loeta võlausaldaja halvemaks kohtlemiseks tema intressi ja viivisenõuete vähendamist, mistõttu kohus rahuldas võlgniku sellekohase taotluse. Kohus jättis rahuldamata võlausaldaja VÕVS § 2 lg. 3 ja § 24 lg. 3 põhiseadusevastaseks tunnistamise taotluse, kuna leidis selle olevat põhjendamata. Nimetatud VÕVS sätete selline käsitlus muudaks oluliselt seaduse mõtet, sest sissenõutavaks muutunud nõuete puhul langeks ära nende ümberkujundamise võimalus, mis ilmselt ei olnud seadusandja mõte seaduse väljatöötamisel. Võlgniku võlgade ümberkujundamiskavale vaidlesid vastu Team 3 Consulting OÜ ja Swedbank AS põhjusel, et nendes nõuetes on olemas jõustunud kohtulahendid. Team 3 Consulting OÜ vastuväide jäi paljasõnaliseks. Ümberkujundamiskava on võimalik kinnitada võlausaldajate vastuväidetest olenemata (VÕVS § 24 lg. 3). Võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Pankrotimenetluses saaks nõuded rahuldada võlgniku vara arvel. Võlgnikule kuulub korteriomand Aste alevikus ja 1/3 kaasomandist kinnistust asukohaga Panga külas, Mustjala vallas Saaremaal. Arvestades korteri asukohta, ei saa olla kindel, et selle realiseerimine täitemenetluses õnnestub. Ka ei ole kindel, et kaasomandi osa realiseerimine õnnestub vajalikul määral tulutooval viisil. Arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava täidetav. Võlgniku sissetulek käesoleval ajal on 600 eurot kuus (neto). Võlgade ümberkujundamise menetluses on võlausaldajate huvid paremini kaitstud kui pankrotimenetluses. Ka võlgade ümberkujundamise käigus on võlgnikul olemas võimalus vara realiseerimiseks, et selle arvel täita võetud kohustusi. Kohus selgitas, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud VÕVS §-des 29, 31 ja 33. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta tulenevalt VÕVS §-st 35. Järelvalvet

ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (VÕVS § 34). Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Ka on ta kohustatud oma varaga tehtavad tehingud kooskõlastama kohtuga. VÕVS § 20 lõikest 3 tulenevalt pidas kohus vajalikuks peatada täitemenetlus kuni käeoleva menetluse lõpuni, mistõttu jättis esialgse õiguskaitse tühistamata. Kohus jättis menetluskulud VÕVS § 8 lg. 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Bigbank AS määruskaebus Bigbank AS palub asjas menetluse lõpetada, kuna see ei ole lubatud. Kui kohus ei lõpeta menetlust, siis palus puudutatud isik tunnistada VÕVS § 2 lg. 3 ja/või VÕVS § 24 lg. 3 vastuolus põhiseadusega osas, millega on lubatud jõustunud kohtulahendist tulenevad kohustused ümber kujundada ja VÕVS § 51 vastuolus põhiseadusega osas, millega võlgade ümberkujundamise menetlust kohaldatakse ka kohustuste puhul, mis on tekkinud enne võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse jõustumist. Kui kohus ei rahulda eelnimetatud taotlusi, palus Bigbank AS maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta M I võlgade ümberkujundamiskava Bigbank AS suhtes kinnitamata ja võlg Bigbank AS ees ümber kujundamata. Tsiviilasjas nr. 2-09-5674 jõustunud kohtulahendiga lahendati vaidlus samade poolte samal alusel sama hagieseme üle. TsMS kohaselt ei ole võimalik jõustunud kohtulahendist tulenevat kohustust ümber kujundada, kuna pooled ei saa vaielda ja kohus ei saa korduvalt lahendada vaidlust samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. VÕVS ei ole sätestatud, et jõustunud kohtulahendist tulenevaid kohustusi saab ümber kujundada. Ülaltoodust tulenevalt ei ole võlgade ümberkujundamine käesolevas menetluses lubatud ja menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb lõpetada. Kui kohus ei rahulda sellist taotlust ega lõpeta tsiviilasja menetlust Bigbank AS suhtes, siis palus puudutatud isik tunnistada VÕVS § 2 lg. 3 ja/või VÕVS § 24 lg. 3 vastuolus põhiseadusega osas, milles on lubatud jõustunud kohtulahendist tulenevad kohustused ümber kujundada, kuna jõustunud kohtuotsus omab õiguskindluse tagamise tähendust. Bigbank AS palub tunnistada VÕVS § 51 põhiseadusega vastuolus olevaks. Nimetatud sätte alusel on võimalik ümber kujundada võlgasid, mis tekkisid aastaid tagasi. Sellises ulatuses võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusele tagasiulatuva jõu andmisel ei ole võimalik õiglane seaduse rakendamine ning tagasiulatuv kohaldamine tekitab uut ulatusliku ebaõiglust. VÕVS §-ga 51 on rikutud õiguskindluse põhimõtet, mis on vastuolus põhiseaduse §-s 10 sätestatuga. Avaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb jätta rahuldamata/kinnitamata. Kohus eelistas põhjendamatult teisi võlausaldajaid Bigbank AS-le. Ümberkujundamiskava kinnitamisel ümberkujundamiskavas toodud tingimustel on Bigbank AS võlgnevuse ümberkujundamine vastuolus seaduse ning mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. Bigbank AS nõue on kõikidest võlgniku kohustustest kõige väiksem, kuid kohus vähendas Bigbank AS nõuet kõige rohkem ja määras selle tasumiseks kõige väiksema kuumakse (20 eurot). Selline ümberkujundamiskava on vastuolus proportsionaalse ja mõistlikkuse põhimõttega ning heade kommetega. Kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on vastuolus heade kommetega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 alusel. Ümberkujundamiskava kinnitamise puhul saab muu hulgas rääkida tehingust TsÜS § 67 tähenduses. Tegemist on ühepoolse tehinguga (TsÜS § 67 lg. 2 lause 2). See tuleneb muu hulgas VÕVS § 24 lg-st 3. Kohtu poolt kinnitatud

ümberkujundamiskava puhul esinevad TsÜS § 86 lg-s 2 sätestatud eeldused. Bigbank AS on ümberkujundamiskava kinnitamisel sundolukorras, kuna tal puudub võimalus mõjutada tehingu sõlmimist ning selle tingimusi. Tehing tehti Bigbank AS jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Bigbank AS koheldi teiste võlausaldajatega võrreldes põhjendamatult halvemini. Kohus oli ümberkujundamiskava kinnitamisel teadlik või pidi teadma, et Bigbank AS koheldakse võrreldes teiste võlausaldajatega halvemini, kuid kinnitas siiski kava. Kohus rikkus VÕVS § 1 lg-s 1 sätestatut ja lähtus kava kinnitamisel ainult võlgniku huvidest. Ümberkujundamiskava täitmine ei ole võimalik. Võlgnik rikkus VÕVS § 10 lg. 2 p-s 4 sätestatut ega põhistanud, et ta suudab edaspidi kohustusi täita ja vältida oma maksejõuetust. Võlgnik esitas vaid paljasõnalisi väiteid. Arvestades võlgniku sissetulekut, ei ole võlgnikul tõenäoliselt võimalik oma rahalisi kohustusi ümberkujundamiskavas märgitud viisil täita. Võlgniku võlgade ümberkujundamine ümberkujundamiskavas märgitud viisil ei võimalda tal makseraskusi ületada. Arvestades võlgniku kohustusi ja sissetulekuid, on pankrotimenetluse vältimine võimatu. Võlausaldaja huvid on võlgniku pankrotimenetluses paremini kaitstud. Kohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskava alusel peab võlgnik tasuma Bigbank AS-le 18 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 20 eurot. Ka võlgniku pankrotimenetluses saaks Bigbank AS 18 kuu jooksul vähemalt 360 eurot. Samas ümberkujundamiskava täitmisel ei oleks Bigbank AS-l võimalik saada oma esialgset nõuet täies ulatuses rahuldatud. Samuti võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades ei ole ümberkujundamiskava täitmine tõenäoline, kuid pankrotimenetluse puhul on selline võimalus reaalne. Pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg-st 4 nähtub, et võlgniku pankrotimenetluses oleks võimalik rahuldada kohtulahendist tulenevat Bigbank AS nõuet kaks korda suuremas ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Ka pankrotimenetluses on võimalik läbi viia võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, mis annab võlgnikule ka hiljem võimaluse vabaneda osast oma kohustustest, kuid samal ajal tagab ka võlausaldajale võimaluse, et puudutatud isiku nõue saab siiski täies ulatuses rahuldatud. Võlgade ümberkujundamise menetluses saab korraga kasutada ainult üht VÕVS § 2 lg-s 1 toodud meetmetest. Nimetatud sätte sõnastusest tulenevalt ei ole ümberkujundamiskavaga võimalik võimaldada võlgnikule samaaegselt nii kohustuse osadena täitmist kui selle vähendamist või nii kohustuse täitmise tähtaja pikendamist kui kohustuse vähendamist. Kohus kinnitas ümberkujundamiskava, mille kohaselt kohus vähendas Bigbank AS nõuet 50% võrra ja võimaldas võlgnikul tasuda oma vähendatud kohustust osamaksetena 20 eurot kuus 18 kuu jooksul. Seega kohaldas kohus ümberkujundamiskavaga samaaegselt nii kohustuse osadena täitmist kui kohustuse vähendamist, mis on vastuolus VÕVS § 2 lg-s 1 sätestatuga. Võlgnik ega kohus ei põhjendanud võlausaldajate erinevat kohtlemist, seega rikuti VÕVS § 11 lg-s 2 sätestatut. Võlgnik taotles erinevate võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses, kuid ei põhjendanud seda. Pankrotimenetluses oleksid võlausaldajad võrdses olukorras. Swedbank AS määruskaebus Swedbank AS palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta Swedbank AS suhtes ümberkujundamiskava kinnitamata ja Swedbank AS nõue ümberkujundamata. Alternatiivselt palub Swedbank AS maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kujundada Swedbank AS nõue ümber sellisel viisil, et maksegraafiku maksimaalseks pikkuseks oleks viis aastat ehk 60 kuud. Swedbank AS koheldi võrreldes teiste võlausaldajatega oluliselt halvemini ehk kohus rikkus VÕVS § 24 lg-s 3 sätestatut. Ümberkujundamiskavas ajatati Swedbank AS nõue teiste

võlausaldajate nõuetest oluliselt pikemale perioodile. Säärasel viisil võlgnevusi ümber kujundades kahjustatakse Swedbank AS huve. Osasid võlausaldajaid eelistati ümberkujundamiskavas teistele, kuid kohus jättis võlausaldajate erineva kohtlemise põhjused välja toomata. Samuti on arusaamatu, kuidas ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Seega rikkus kohus VÕVS § 23 lg. 3 punktides 1 ja 2 sätestatut. Swedbank AS nõue ajatati ebamõistlikult pikaks ajaks ning Swedbank AS oleks nõus oma võlgnevuse ajatamisega maksimaalselt viieks aastaks, kuid mitte kümneks aastaks. Kohus jättis hindamata, kui suures ulatuses oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada pankrotimenetluses ehk kohus rikkus VÕVS § 24 lg-s 4 sätestatut. Määrusest ei ole võimalik aru saada, kuidas kohus leidis, et võlgade ümberkujundamine on võlausaldajatele soodsam kui pankrotimenetlus. Määrusest puudub kahe võimaliku menetluse võrdlus ja nõuete rahuldamismäärad pankrotimenetluse korral. Samuti on arusaamatu, kuidas jõudis kohus hinnanguni kinnisvara väärtuse kohta ja miks pidas kohus vara realiseerimist täitemenetluses vähetõenäoliseks. Arusaamatu on, miks kohus tõlgendas täitemenetluse ebakindlust võlausaldaja kahjuks. Kohus muutis võlgade ümberkujundamise viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust ehk kohus rikkus VÕVS § 24 lg-s 5 sätestatut. Avaldaja taotles kohustuste ümberkujundamist alates augustist 2012 tähtajaga 10.03.2018. Samas kujundas kohus Swedbank AS nõude ümber viisil, mille kohaselt on kohustuse täitmise lõpptähtpäevaks 10.10.2021. Kohus jättis hindamata, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks. Võlgnikule kuulub korteriomand asukohaga Aste alevik ja 1/3 kaasomandist kinnistust asukohaga Panga külas, Mustjala vallas Saaremaal, kuid kohus jättis hindamata ja määramata, kas ja millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks. Kohus eelistas põhjendamatult võlgniku huve võlausaldajate huvidele ja leidis, et on põhjendatud olukord, kus kohustusi võlausaldajate ees vähendatakse ja ajatatakse, kuid samal ajal kuulub võlgnikule kaks kinnisasja, millest kumbagi ei pea kohustuste täitmiseks realiseerima. Võlgnikul on piisavalt kinnisvara, mille arvelt saaks ta oma võlgnevused tasuda või neid oluliselt vähendada. Võlgnik ei astunud vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt vastavalt VÕVS § 10 lg-le 1. Võlgnik ei pidanud Swedbank AS-ga läbirääkimisi makseraskuste vältimise või olukorra leevendamise võimaluste osas. Swedbank AS nõue ei kuulu võlgade ümberkujundamise menetluses ümberkujundavate nõuete hulka, sest selle nõude osas on juba toimunud kohtumenetlus ning enne nimetatud menetlust ei astunud võlgnik vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Ümberkujundamiskava täitmine ei ole võimalik. Võlgniku poolt välja toodud tegevused makseraskuste vältimiseks ja kõrvaldamiseks ning selgitus maksejõuetuse edasise vältimise kohta pärast ümberkujundamise kinnitamist esitati viisil, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda ning võlgnik ei märkinud ühtegi reaalset tegevuskava võlgade tasumiseks, oma sissetulekute suurendamiseks ja kulude vähendamiseks. Võlgnik ei põhistanud, et ta suudab edaspidi kohustusi täita, et vältida oma maksejõuetust. Võlgnik märkis avalduses, et ümberkujundamiskava kinnitamine lisab motivatsiooni rohkem tööd teha. Kohus ei hinnanud võlgniku tegevusi makseraskuste vältimiseks ja kõrvaldamiseks. Samuti jäi analüüsimata võlgniku selgituse põhjendatus maksejõuetuse edasiseks vältimiseks. Asjaolu, et võlgnik ei suuda kohustusi täita määrusega kinnitatud ümberkujundamiskavas sätestatud viisil, kinnitab ka asjaolu, et võlgnik ei teinud Swedbank AS-le ühtegi ümberkujundamiskava järgset osamakset.

Swedbank AS nõustus Bigbank AS määruskaebusega osas, et avaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb jätta rahuldamata/kinnitamata, sest võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine peab olema millegagi põhjendatud, kuid määruses nimetatud põhjendused puuduvad. Võlgnik ega kohus ei põhjendanud võlausaldajate erinevat kohtlemist. Kohus ei põhjendanud, kuidas on võlgnikul võimalik antud olukorras makseraskused ületada. Eeltoodust tulenevalt ei ole ümberkujundamiskava täitmine võimalik. Vastused määruskaebusele Team 3 Consulting OÜ leidis, et Bigbank AS määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. M I palub jätta Bigbank AS määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik nõustus Swedbank AS määruskaebusega selles osas, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja teha uus määrus, millega Swedbank AS nõue ümber kujundada selliselt, et maksegraafiku tähtajaks oleks 5 aastat. Võlgnik avaldas lootust, et ehk oleks võimalik kõrvalnõudeid 30% ulatuses vähendada. Edasine menetluse käik Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu Bigbank AS seisukohaga, mille kohaselt ümberkujundamiskavaga tema nõude vähendamine 50% tähendab teiste võlausaldajate põhjendamatut eelistamist. Vastuses ümberkujundamiskavale ja määruskaebuses ei vaidlustata võlgniku esitatud andmeid ja maakohtu poolt tuvastatut, mille kohaselt Bigbank AS nõue võlgniku vastu kujutab endast tervikuna viivisenõuet. VÕVS § 24 lg. 7 sätestab, et võlausaldaja halvemaks kohtlemiseks ei peeta tema intressi- ja viivisenõude vähendamist seaduses sätestatud suuruseni. Ringkonnakohus ei nõustu Bigbank AS seisukohaga, mille kohaselt ümberkujundamiskava on vastuolus VÕVS §-ga 2 lg. 1, kuna selle sätte kohaselt võimaldatakse võlgade ümberkujundamist kas kohustuse täimise pikendamise, osadena täitmise või kohustuste vähendamise teel, ning et neid võlgade ümberkujundamise viise ei või kasutada n.ö. kombineeritult. VÕVS § 2 sätestab võlgade ümberkujundamise sisu, s.o. näitab, millisel viisil on võimalik võlgu ümber kujundada. Kui seadusandja oleks pidanud silmas sellist tõlgendust, nagu määruskaebuse esitaja, siis oleks see ka vastavalt sõnastatud, osundades otseselt, et võlgu võib ümber kujundada üksnes ühel loetletud viisil. Normitehniliselt on sõna „või“ kasutamine „ja“ asemel VÕVS §-is 2 lg. 1 põhjendatud vältimaks arusaama, et võlgade ümberkujundamine on lubatav ainult kõigi võlgade ümberkujundamise viiside üheaegse kasutamisega. Ringkonnakohus ei nõustu Bigbank AS määruskaebusega ka selles, et VÕVS §-id 2 lg. 3 ja 24 lg. 3, mille kohaselt on lubatud jõustunud kohtulahendist tulenevad kohustused ümber kujundada, ja VÕVS § 51, millega võlgade ümberkujundamise menetlust kohaldatakse ka kohustuste puhul, mis on tekkinud enne võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse jõustumist, on vastuolus põhiseadusega. Võlgade ümberkujundamine on maksevõimetusmenetluse üks osa ja seda kohaldatakse siis, kui võlausaldajad huvid oleksid

pankrotimenetluses vähem kaitstud. Keegi ei saa olla absoluutselt kindel, et kohtulahendiga tunnustatud nõue saab ka tegelikkuses täidetud, ja kui määruskaebuse esitaja peab oma väidetega silmas võimalikku riivet õiguskindluse põhimõttele (PS § 10) ja omandi puutumatuse põhimõttele (PS § 32), siis on see riive VÕVS viidatud sätete näol ilmselt õigustatud. Ringkonnakohus nõustub Swedbank AS määruskaebuses esitatud etteheidetega, mille kohaselt maakohus ei ole diskretsioonotsustusele nõutavalt ja VÕVS § 24 lg. 4 kohaselt hinnanud, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel võlausaldajatele välja makstava summaga. Maakohus on määruses üksnes paljasõnaliselt leidnud, et kohtu hinnangul on ümberkujundamise menetluses võlausaldajate huvid paremini kaitstud. Samuti jäävad paljasõnaliseks ja ebaselgeks maakohtu põhjendused võlgnikule kuuluvate kinnisasjade (korteriomand XXXXXXX mõttelist osa ca 2 ha suurusest XXXXXXXXXXXx) väärtuse kohta, mille kohaselt, arvestades korteri asukohta, ei saa kindel olla, et selle realiseerimine täitemenetluses õnnestub, ja ei ole ka kindel, kas kaasomandi osa realiseerimine õnnestub vajalikul määral tulutooval viisil. Põhjendatud on Swedbank AS määruskaebus väide, et maakohus ei ole millegagi põhjendanud vajadust kohelda teda kui võlausaldajat oluliselt halvemini, võrreldes teiste võlausaldajatega: Swedbank AS nõude rahuldamine ajatati oktoobrini 2021, samas kui tähtajalt järgmise võlausaldaja kohustuse täitmise tähtaeg lõpeb juulis 2017. Swdbank AS nõue on iseenesest suurem kui teistel võlausaldajatel, kelle nõudeid ümber kujundatakse, ja ümberkujundamiskavas tema nõude rahuldamiseks ettenähtud igakuine osamakse suurim (40 eurot), kuid ümberkujundamiskavas ei arvestata, et teiste võlausaldajata nõuete täitmisel, kui võlgniku sissetulekud ei vähene, on võimalik suurendada võlgniku poolt Swedbank AS nõude täitmiseks igakuiste osamaksete suurust ja seeläbi tunduvalt lühendada praeguses ümberkujundamiskavas ette nähtud Swedbank AS nõude täitmise lõpptähtaega. Maakohtu istungil on võlgnik nimetanud ümberkujundamiskava täitmise lõpptähtajaks 2018. aasta, märkides, et „mõningad laenud lõpevad ennem ära ja selle arvelt saaks maksta järgmistele kiiremini võlga tagasi“ (toimiku I kd., lk. 159). Maakohtu määruse kirjeldavas osas on maakohus märkinud, et avaldaja taotleb kohustuste ümberkujundamist alates august 2012 kuni 10.03.2018, kuid vaatamata sellele on maakohus kinnitanud ümberkujundamiskava, mis näeb ette Swedbank AS nõude täitmise tähtajaks oktoober 2021. Vastuses määruskaebusele nõustub võlgnik Swedbank AS määruskaebusega selles osas ja leiab, et Swdbank AS nõue tuleks ümber kujundada selliselt, et nõude täitmise tähtajaks oleks 5 aastat, kaaludes seejuures kõrvalnõuete vähendamist 30% võrra. Vastuseks ringkonnakohtu järelpärimisele teatas võlgnik, et jääb ümberkujundamiskavas kinnitatu juurde. Sellistel asjaoludel ei ole kolleegiumil võimalik kummutada Swedbank AS määruskaebuse väidet, mille kohaselt maakohus rikkus võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisega VÕVS § 24 lg. 5 viimase lause sätteid, mille kohaselt ei või kohus muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust. Ülalkirjeldatud puuduste tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks menetlemiseks maakohtule märgitud puuduste kõrvaldamiseks ja seadusele vastava diskretsiooniotsustuse tegemiseks. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu VÕVS § 25 lg. 2 sätestatud kohtu õigusele määrata enne ümberkujundamiskava kinnitamist või pärast selle rahuldamata jätmist võlgnikule täiendav tähtaeg ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks.

Kuivõrd ringkonnakohus ei rahulda määruskaebuste esitajate taotlust jätta ümberkujundamiskava kinnitamata, kuid tühistab maakohtu määruse ja saadab asju uueks läbivaatamiseks maakohtule, siis tuleb mõlemad määruskaebused lugeda rahuldatuks osaliselt.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.