Välja mõista kostja A. P.ilt hageja AS VKG Soojus kasuks 144,77 (ükssada nelikümmend neli eurot 77 senti) eurot;
4.Välja mõista kostja A. S.lt hageja AS VKG Soojus kasuks 120,31 (ükssada kakskümmend eurot 31 senti) eurot; 1()
5.Välja mõista kostja V. S.lt hageja AS VKG Soojus kasuks 122,56 (ükssada kakskümmend kaks eurot 56 senti) eurot.
6.Jätta menetluskulud täielikult ja solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGI ASJAOLUD
1.11.04.2011 sõlmisid AS VKG Soojus (endise ärinimega AS Kohtla-Järve Soojus) ja Ahtme mnt 68 korteriomanikud soojuse ostu-müügilepingu nr 801004829. Lepingu alusel hageja müüs Ahtme mnt 68 elamule soojusenergiat. Leping sõlmiti tähtajatult. Lepingu üldtingimuste punkti 4.5. järgi kohustusid korteriomanikud tasuma müüdud soojusenergia eest ühtse summana arve esitamise kuu 20-ks kuupäevaks. Tulenevalt AÕS § 72 ja VÕS § 65 sätestatust on Ahtme mnt 68 Kohtla-Järve korterite omanikud eelduslikult solidaarvõlgnikud. Ahtme mnt 68 korteriomanikud kohustusid lepingu alusel tasuma hagejale ühtse summana, seega ei kohaldu antud juhul osavastutuse põhimõte ja korteriomanikud vastutavad hageja ees solidaarvõlgnikena. Hageja on saatnud kostjatele lepingus näidatud e-posti aadressile meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks 26.04.2013 ja 24.05.2013. Meeldetuletustele vaatamata võlgnevust tasutud ei ole. Seisuga 19.07.2013 on kostjate võlgnevus hageja ees kogusummas 534,41 eurot. KKütS §-de 2,6,8,10 ja 11 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud tagama soojuse üle andmise soojuse ostjale soojusvõrgu ja tarbijapaigaldise liitumispunktis. Hageja palus: 1) Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võlgnevus 534,41 eurot. 2) Välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 100,00 eurot ja esindaja tasu summas 161,05 eurot.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostjad A.P., J.A. ja V.S. vaidlesid hagile vastu. Kostjad märkisid, et korteri nr 3 omanik A.S. on jätnud teenuste eest tasumata. Viimane on lubanud ülejäänud kostjatele, et Eestisse tagasi saabudes tasub võlgnevuse.
3.Kostja A.S. vaidles hagile vastu järgmistel motiividel: 1) Kostja A. S. ei ole allkirjastanud 11.04.2011 AS VKG Soojus (endise ärinimega AS Kohtla-Järve Soojus) ja Ahtme mnt 68 korteriomanikuna soojuse ostu-müügilepingu nr 801004829. 2) Kostja A. S. ei nõustu hageja väitega, et Ahtme mnt 68 korteriomanikud on tulenevalt soojuse ostu-müügilepingust nr 801004829 ja AÕS § 72 ja VÕS § 65 sätestatust eelduslikult solidaarvõlgnikud. Kostjale esitatakse arveid soojusenergia eest, millel on märgitud arve esitajaks VKG Soojus AS. Samuti on arvele märgitud soojusmõõdiku näidud ja soojusenergia kogus ja maksumus. Esitatud arvele on toodud välja ka kostja poolt jaotise järgi tasumisele kuuluv summa tarbitud soojusenergia eest. Sellest tulenevalt teeb kostja järelduse, et VKG Soojus AS teostab soojusenergia kulutuste jaotamist korteriomanike vahel, mis välistab solidaarvõlgnevuse kohaldamise.
Kostjale esitatud arvest nähtub, et teda kohustatakse tasuma soojusenergia eest tasumisele kuuluvast summast sisuliselt pool /arve täissumma 203,97€, millest kostjale tasumiseks on jaotatud 95,35€/ ( täpsemalt 46,7 %). Arvestades, et kostjale kuulub vaid üks korteriomand 4 korteriomandist elamus, siis selline küttekulude jaotis ilmselgelt ebaproportsionaalne. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kA.b avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kostja andmetel ja teadmisel puudub hoone Ahtme mnt 68 kaasomanike vahel kokkulepe, kulude jaotamiseks teistsugusel viisil kui võrdeliselt korteriomanikele kuuluvate kaasomandiosade suurustega.
4.Kostja A.P. vastuse kohaselt valiti korteriomanike poolt 20.02.2011 valitsejaks J.L., kes sõlmis kostjate nimel 11.04.2011 hagejaga soojuse ostu-müügilepingu ning selle lepingu alusel esitas hageja esitama ühiseid arveid korterelamule. Korterelamu sisest jaotust korteriomanike vahel teostas valitseja vastavalt köetava pinna suurusega ja saatis igale korteriomanikule tasumiseks otse hageja pangakontole. Hageja andmebaasist nähtub, et korteri nr 3 omanik (A.S.) tasus hagejale viimati 14.11.2012. Ülejäänud korteriomanikud on tasunud arved õigeaegselt ja täies ulatuses (tl 95).
5.Kostjad A.P. ja J.A. vaidlesid hagile jätkuvalt vastu. Nendele kuuluvates korterites on korteriomanike nõusolekul demonteeritud keskkütte elemendid ja püstikud isoleeritud. Kostja A.P. kasutab hageja teenust vaid 5,3% ulatuses ja kostja J.A. 3,44% ulatuses. Majavalitseja poolt esitatud arved on kostja täielikult tasunud. Võlg tekkis 2012 mitte 2011 ja on tekkinud korteri nr 3 omaniku süül, kes viimati maksis hagejale keskkütte eest 2012 novembris.
HAGEJA TÄIENDUSED HAGILE
6.13.10.2013 esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse. Seisuga 07.10.2013 ei ole võlgnevuse suurus muutunud. Menetluse käigus kostjate poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostjate vahel puudub kokkulepe tarbitud soojuse jaotamise kohta kostjate vahel. Ehitisregistri andmetest tulenevalt on kõik korterid kaugküttel, s.t et kostjad peavad tarbitud soojuse eest tasuma vastavalt igale kostjale kuuluva korteri suurusele. Kostja A. S. lepinguline esindaja esitas 07.10.2013 toimunud kohtuistungil arvestused, millises osas protsentuaalselt on iga kostja kohustatud tasuma tarbitud soojuse eest. Arvestused on teostatud kogu lepingu perioodi kohta, s.o alates aprillist 2011. Kontrollides kostja esindaja arvestusi avastas hageja mõningased ebatäpsused, seega on hagi täpsustusele lisatud hageja poolt teostatud arvestused. Iga konkreetse kostja võlgnevuse kindlaksmääramisel lähtus hageja asjaolust, et korteri nr 4 omaniku poolt enam tasutud summade regressi korras teistel korteriomanikel välja nõudmine on korteriomanike omavaheline suhe ja ei puutu käesolevasse menetlusse. Tagamaks osavastutuse kohaldamiseks iga kostja poolt tasumisele kuuluva võlgnevuse osa kindlaks määramise õigsuse, arvestas hageja välja, millises osas on iga kostja oma kohustust mittekohaselt täitnud (v.a korteri nr 4 omanik). Arvestustest tulenevalt kuulub võlgnevus osavastutuse alusel kostjatelt välja mõistmisele alljärgnevate suhtarvude alusel: Korter Suhtarv Nõude summa
Nr 1 51,14 % 273,30
Nr 2 47,76 % 255,23
Nr 3 1,10 % 5,88
Nr 4 -
TsMS § 370 lg 2 alusel võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata
Hageja palus: 1) Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võlgnevus 534,41 eurot. 2) Välja mõista kostjatelt hageja kasuks hageja poolt menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 100,00 eurot ja esindaja tasu summas 161,05 eurot. Juhul kui kohus leiab, et solidaarvastutus ei kuulu kohaldamisele, palub hageja alternatiivse nõudena osavastutuse põhimõtete alusel jaotada võlgnevus summas 534,41 eurot kostjate vahel ja: 1) Mõista J. A. ́ilt välja võlgnevus summas 273,30 eurot. Mõista A. P. ́ilt välja võlgnevus summas 255,23 eurot. Mõista A. S. ́lt välja võlgnevus summas 5,88 eurot. 2) Jätta menetluskulud kostjate kanda järgnevalt: J. A. 51,14 %, A. P. 47,76 % ja A. S. 1,10 %.
KOHTUISTUNGIL
7.11.09.2013 kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et hageja ei vii läbi soojusenergia kulu jaotust korteriomanike vahel, vaid esitab ühise arvele korteriomanikele lepingus kokkulepitud viisil ning esitas selle väite tõendamiseks kostjatele esitatud arved (tl 77-79). Kostja A.S. esindaja kinnitas, et kostjal puuduvad andmed selle kohta, kuidas toimub majasisene soojusenergia kulu kohta esitatud arve jaotus korteriomanike vahel. A.S.le esitati justkui VKG Soojus AS nimel arve, millest kostja järeldas, et hageja teostab ise soojusenergia kulu jaotust (tl 75). Kostja V.S. kinnitas kohtuistungil, et on oma kohustused hageja ees täitnud ja ta ei tea midagi korteriomanike vahelisest kokkuleppest soojusenergia kulu majasisese jaotuse kohta (tl 112).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja rahuldab hageja nõude täies ulatuses.
9.Hagi ese- korterelamu korteriomanikele müüdud soojusenergia võlgnevuse nõue.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et kõik neli kostjat on 4-korterilise korterelamu kaasomanikud. Samuti ei vaidlusta kostjad hagis märgitud soojusenergia võlgnevuse suurust (534,41 eurot).
11.Kostjad A.P., J.A. ja V.S. ei vaidle selle üle, et sõlmisid korterelamu valitseja kaudu hageja õiguseellasega 11.04.2011 soojusenergia ostu-müügilepingu, milles kohustusid tasuma tarbitud soojusenergia eest.
12.Kostjate vastuväited hagile: 12.1 kostjad A.P., J.A. ja V.S. esitasid vastuväite, mille kohaselt on hagis märgitud võlgnevuse põhjustanud kostja A.S., kes on kostjatele oma võlgnevust tunnistanud ja lubanud võlgnevuse tasuda; 12.2 kostja A.S. kinnitab vastuses, et ei ole soojusenergia ostu-müügilepingut allkirjastanud. Ta ei nõustu kostjate solidaarvastutusega, sest hageja teostab ise müüdud soojusenergia jaotust korteriomanike vahel; 12.3 kostjad A.P. ja J.A. esitasid vastuväited, mille kohaselt on neil teiste korteriomanike nõusolekul demonteeritud korteritest keskkütte elemendid ja püstikud on isoleeritud.
13.Kohtule on esitatud soojuse ostu-müügileping nr 801004829 (edaspidi leping), mis on sõlmitud hagiavalduse kohaselt 11.04.2011 ning lepingule on alla kirjutanud kostjate esindajana J.L.. Lepingu Lisale 1 (piiritlusakt) on allakirjutanud kõik kostjad (tl 9-14). 13.1 Kohus leiab, et kostja A.S. väidet, et tema ei ole lepingut allkirjastanud, ei ole asjasse puutuv, sest lepingust tulenevalt on lepingu kostjate nimel allkirjastanud J.L.. Samas kohus märgib, et A.S. allkirjad nii lepingu Lisal nr 1 kui ka 08.03.2011 korteriomanike üldkoosoleku protokollil (t.l 101) on sarnased. 13.2 Nimetatud lepingu p.4. kohaselt olid soojusenergia ostjateks ühiselt Ahtme mnt 68 korteriomanikud J.A., A.P., A.S. ja V.S. (kostjad) ning lepingu üldtingimuste p.3.1 kohaselt kohustusid kostjad tasuma tarbitud soojuse eest. Lepingu p-s 4 (lepingupoolte rekvisiidid) on käsikirjaliselt märge, et arved tuli saata e-posti aadressil [email protected] (tl 9-14). 13.3 Tõendatud on kostja A.P.i väide, et kostjad korteriomanikena valisid 20.02.2011 korterelamu valitsejaks J.L. ja 08.03.2011 otsustasid sõlmida lepingu hageja õiguseellase ASja Kohtla-Järve Soojus (tl 96-98, 100-101). 13.4 Menetlusosalised ei ole selgelt vaidlustanud kostja A.P.i väidet,et hagejaga sõlmis 11.04.2011 kostjate nimel ja 08.03.2011 antud volituse alusel ühisuse valitsejana J.L.. 13.5 Tulenevalt Korteriomandiseaduse (KOS) 21 lg.1 p-dest 1 ja 5 on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid.
14.KOS § 13 lg.1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kA.b avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. 14.1 Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostjad oleksid sõlminud korterelamu kaasomanikena ja korteriomanikena kokkuleppe, mille alusel võis kõrvale kalduda KOS § 13 lg.1 sätestatud regulatsioonist ning seega oli korteriomanikel kohustus tasuda neile müüdud soojusenergia eest võrdeliselt neile kuuluva kaasomandi suurusega. 14.2 Kostja A.P.i vastuses viidatud korterelamu valitseja poolt teostatud soojusenergia kulu ühisarve jaotus ei vasta KOS § 13 lg.1 sätestatud regulatsioonile. Tulenevalt A.P.i vastusest, on kostjatele justkui hageja nimel esitatud arvete puhul (tl 75, 153-159 ja 179-185) tegemist korterelamu valitseja J.Legzdina poolt teostatud korterelamu sisese jaotusega, kus valitseja jagas hagejalt saadud soojusenergia ühisarve korteriomanike vahel ja koostas ise korteriomanikele uued jaotuspõhised arved.
15.Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja piisaval määral tõendatud ning tuleb rahuldada ja kostjatelt tuleb lepingu mittekohasest täitmisest tekkinud võlgnevus välja mõista vastavalt KOS § 13 lg.1 sätestatule so võrdeliselt kostjatele kuuluva kaasomandi suurusele. 15.1 Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjate kaasomandi mõttelise osa suurus järgmine: 1) Kostja A.P. 580/2141 mõttelist osa kinnistust ehk 27,09014% (tl 16-17); 2) Kostja A.S. 482/2141 mõttelist osa kinnistust ehk 22,51284% (tl 18); 3) Kostja V.S. 491/2141 mõttelist osa kinnistust ehk 22,9332% (tl 7); 4) Kostja J.A. 588/2141 mõttelist osa kinnistust ehk 27,4638% (tl 8)
= kokku 100%. 15.2 Seega: A.P.ilt tuleb välja mõista 534,41x27,09014%=144,77 eurot, A.S.lt tuleb välja mõista 534,41x22,51284%=120,31 eurot, V.S.lt tuleb välja mõista 534,41x22,9332%=122,56 eurot ja J.A.ilt tuleb välja mõista 534,41x27,4638%=146,77 eurot.
16.Tulenevalt sellest, et kostjad ei ole sõlminud ühisuses soojusenergia kulude kandmise osas KOS §-st 13 lg.1 erinevat kulude kandmise kokkulepet, ei oma tähtsust asjaolu, et kostjad A.P. ja J.A. on paigaldanud oma korteritesse alternatiivkütte. Tulenevalt sellest, et korteriomanikud sõlmisid valitseja kaudu hageja soojusenergia ostu-müügilepingu võtsid nad ühiselt korterelamu kaasomanikena kohustuse tasuda saadud soojusenergia eest. Kuna kostjate vahel puudub korteriomanike eraldi kokkulepe soojusenergia kulude kandmise osas, tuleb lepingulise kohustuse täitmisel juhinduda KOS § 13 lg.1 sätestatust.
17.Juhul, kui keegi korteriomanikest on täitnud lepingulist kohustust suuremas osas kui see tuleneb KOS § 13.lg.1, on tal õigus esitada nõue teiste kaasomanike vastu VÕS § 1027 alusel õigusliku aluseta saadu tagastamiseks.
18.Tõendamist ei leidnud kostjate A.P.i, J.A.i ja V.S. väide, et kostja A.S. on tunnistanud võlgnevust ja lubanud kostjatele selle tasumist.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kA.b pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Poolte menetluskulud jäävad täielikult ja solidaarselt kostjate kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.