2-13-33536/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-13-33536 jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 12.11.2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui hageja ei ole kohtule 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema alates täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt allkirjastasid O. L. ) ja O. M. O. ) 29.05.2012 maksegraafiku, millega kostja tunnistas oma põhivõlga hageja ees summas 5068,13 eurot ning millega kostja kohustus tasuma võlgnevuse 5068,13 eurot osamaksetena iga kuu 15. kuupäevaks alates 15.06.2012. Kostja kohustus maksegraafiku alusel tasuma hagejale võlgnevuse 5068,13 eurot 11 osamaksena, millest esimesed 10 tuli teha summas 500 eurot ja viimane

2-13-33536 TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et antud tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Otsusest parema arusaamise ja täitmise huvides peab kohus siiski vajalikuks antud otsuses ära märkida hageja nõude põhjendused ja otsuse õiguslikud põhjendused. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks VÕS § 113 lg 1 kohaselt ( alates 15.04.2013 kehtivas redaktsioonis) loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 5-7) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale võlatunnistusest tulenevalt tasumata põhinõudena 2068,13 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 30 lg 1, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viivise väljamõistmist taotleb hageja kuni 12.07.2013 summas 76,44 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 teise lause alusel välja mõista. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on nõudnud kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist so 0,024% tasumata põhinõudelt iga põhinõude tasumisega viivitatud päeva eest alates hagi esitamisest 13.07.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja lähtunud alates 02.01.2012 Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatud intressimäärast 1%. 3 (5)

2-13-33536 Alates 01.07.2013 on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,5%. Seega VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäär on käesoleval ajal 8,5 % aastas so 0,023% päevas. Kuna seadusejärgne viivisemäär on muutuva suurusega, peab kohus otstarbekaks kostjalt lisanduva viivise välja mõista mitte konkreetse protsendina, vaid viitega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS § 367 alusel viivis põhinõudelt (käesoleval ajal 2068,13 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 13.07.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja on 04.11.2013 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 306 eurot. Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel antud tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on hageja tasunud 11.07.2013 riigilõivu 200 eurot ja 04.09.2013 on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu 50 eurot. Seega kokku on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 250 eurot. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on hagihinnalt 2320,26 eurot sätestatud hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär. Seega tuleb TsMS § 162 lg 5 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista hagihinnalt 2320,26 eurot tasumisele kuulunud riigilõiv soodusmääras s.o summas 200 eurot ning ülejäänud osas s.o summas 50 eurot tuleb riigilõiv jätta kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 306 euro ulatuses. Advokaadibüroo C. A. S. U. S. OÜ 12.07.2013 arve kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale Advokaadibüroo C. A. S. U. S. OÜ-le 306 eurot käibemaksuta (367,20 eurot käibemaksuga) õigusabiteenuse osutamise eest mahus 3 tundi. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt on õigusteenuse osutamisel 3 tundi kulunud hagiavalduse koostamisele ja materjalide esitamisele.

2-13-33536 TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 4 järgi sätestab Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 järgi on tsiviilasja hinna kuni 3200 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Antud tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 ja 2 tulenevalt on 2320,36 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Samuti vastab hageja nõutav õigusabikulu hageja lepingulise esindaja tehtud töö mahule ja keerukusele. Õigusabiteenuse tunnihind 102 eurot on kohtu arvates mõistliku suurusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu katteks 306 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista 200 + 306 so kokku 506 eurot. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.