2-12-33944
Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Leanika Tamm
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. november 2013, Jõhvi kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-33944
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi A. M.i vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
582,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood: 10686553) Hageja lepinguline esindaja: S. E. (OÜ Julianus Õigusbüroo; e-post: [email protected]) Kostja: A. M. (isikukood: xxx; elukoht: xxx)
Istungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-12-33944 täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 41). Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebust kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude rahalise suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Asjaolud ja menetluse käik Julianus Inkasso OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 582,97 euro saamiseks. Võlgnik esitas nõudele vastuväite ja Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Viru Maakohtule asja lahendamiseks hagimenetluse korras. Viru Maakohus jättis avalduse käiguta ning kohustas avaldajat esitama nõuetekohast hagiavaldust ja tasuma täiendavat riigilõivu. Julianus Inkasso OÜ esitas Viru Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt sõlmis kostja AS-ga Elisa Eesti liitumislepingud, mille alusel kohustus AS Elisa Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus teenuste eest tasuma. AS Elisa Eesti loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja tasumata arved perioodil aprill 2009-juuli 2009, viivist on hageja arvestanud alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast s.o 18. august 2009. Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevus summas 291,51 eurot ja viivised summas 291,46 eurot. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja edastas kostjale. Kostja esitas kohtule vastuse, milles palus kohaldada aegumist, kuna kohustuse täitmise tähtaeg – kolm aastat on möödunud. Hageja ei olnud kostja väitega nous, hageja arvates algas aegumistähtaeg 2009. aasta lõpust ja nõue oleks aegunud
2/4
2-12-33944 Kohus tuvastas kohtule esitatud lepingu ja selle lisade põhjal, et AS Elisa Eesti ja kostja vahel oli sõlmitud liitumisleping (t.l. 31). AS Elisa Eesti loovutas oma nõude hagejale Julianus Inkasso OÜ (t.l. 28). Hagiavaldusele on lisatud neli arvet perioodi aprill-juuli 2009, mis olid kostja poolt jäetud tasumata. Kostja ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud, kuid palus kohaldada aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 alusel korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. AS Elisa Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepinguga võttis kostjale endale korduvad kohustused – iga kuu oli vaja tasuda AS Eslisa Eesti poolt väljastatud arveid. Kostja on jätnud tasumata arved aastast 2009, mille aegumistähtaeg hakkab kulgema 2009. aasta lõpust. Seega hageja nõue oleks aegunud 31. detsembril 2012. TsÜS § 160 lg-te 1 ja 2 p 3 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Kohus tuvastas, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29. augustil 2012. Seega alates sellest hetkest on aegumine peatunud ja hageja nõue ei ole käesolevaks ajaks aegunud. Eeltoodu alusel tuleb kostja väidet aegumise kohaldamiseks jätta rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p-de 1 ja 6, 113 alusel võib hageja nõuda sõlmitud liitumislepingu alusel kohustuste täitmist ja kohustuste täitmata jätmise eest viivist lepingus ette nähtud ulatuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palus välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabi kulud summas 210,91 eurot. TsMS § 162 lg 5 alusel kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.etoimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hagiavaldus oli kohtusse esitatud paberkandjal ja hageja on tasunud riigilõivu summas 125 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõivu summas 100 eurot, kui hagiavaldus on esitatud e-toimiku kaudu. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu summas 100 eurot. Õigusabi kulud kuuluvad väljamõistmisele täies ulatuses. Eeltoodu alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 310,91 eurot. Viivitamatu täitmine 3/4
2-12-33944 TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Digitaalallkiri Leanika Tamm Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.