Harju Maakohus
Kohtunik
Piret Randmaa
Määruse tegemise aeg ja koht
08.11.2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-43854
Tsiviilasi
XXXAktsiaseltsi hagi XXX(X) vastu võlgnevuse 498,00 euro, viivise 326,38 euro, viivise alates 12.06.2013.a. määraga 0,1% tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulude ja menetluskuludelt viivise menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega ja riigilõivu osaline tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXAktsiaselts (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Uljana Feldman (OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, postiaadress XXX, e-post
Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud
05.11.2013.a. kohtuistungil Hageja esindaja Uljana Feldman ja kostja XXX
Edasikaebamise kord Tulenevalt poolte kokkuleppest ei kuulu käesolev määrus edasikaebamisele. Tsiviilasja asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on XXX Aktsiaseltsi hagi XXX(X ) vastu võlgnevuse 498,00 euro, viivise 326,38 euro, viivise alates 12.06.2013.a. määraga 0,1% tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulude ja menetluskuludelt viivise menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, väljamõistmiseks. Pooled jõudsid 05.11.2013.a. toimunud kohtuistungil kompromissini, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kooskõlas TsMS § 428 lõike 1 punktiga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS §-ist 432
menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita ning see kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 430 lõikele 3. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lõike 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lõike 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kõik pooltel tekkinud menetluskulud, mille osas käesolevas määruses vastav erikokkulepe puudub (sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poole endi kanda. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja eest on kolmas isik Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) tasunud 29.10.2012.a. riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt 45,00 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumbriga 2900072369 ja hagi esitamisel 12.06.2013.a. 80,00 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Riigilõiv XXXAS hagilt XXX vastu“. Hageja esindaja on taotlenud (1⁄2) poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja taotlusel tagastamisele pool (1⁄2) riigilõivust, s.o. 62,50 eurot XXX Aktsiaseltsi soovil Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Riigilõivu tagastab Riigi Tugiteenuste Keskus. Vastavalt TsMS § 661 lõikele 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et välistavad käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.