Otsuse tegemise aeg ja koht 07.11.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-24922
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi XXXvastu võla nõudes
Hagihind
459,57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150); Hageja lepinguline esindaja: Uljana Feldman (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; telefon: 6814400; e-post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt XXX(XXX, isikukood XXX) hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja 459,57 eurot (nXXXda viiskümmend üheksa eurot ja 57 senti), millest põhivõlgnevus on 229,81 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 229,76 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Kristiina Rebase kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule
asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXAS ja kostja lepingu, mille alusel XXXAS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade ja teenuste eest tasuma. Leping numbriga XXX sõlmiti 09.09.2008.a. Kostja kinnitas allkirjaga lepingul, et kohustub täitma lepingu lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. XXXAS esitas lepingu alusel kostjale tasumiseks arveid.
2.03.10.2011.a loovutas XXXAS hagejale kostja vastu suunatud nõude põhisummas 229,81 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Põhinõue tekkis seetõttu, et kostja kasutas XXXAS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon oli kirjas XXXAS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja ei ole võlgnevust likvideerinud vaatamata hageja meeldetuletustele. Kostjaga sõlmitud lepingu lisaks olevate tingimuste järgi oli kostja kohustatud tähtajaks tasumata summalt maksma viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest.
3.Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1, § 82 lõikele 1, §-le 100, § 101 lõikele 1 ja lõikele 6. Hageja märkis, et arve nr 1000267567 summaks oli 165,12 eurot. Arve tasumise kuupäev oli 29.04.2010.a ning arve tasumisega on kostja viivitanud 1062 päeva. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa oli 263,04 eurot. Arve nr 1000287691 summaks oli 64,69 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 31.05.2010.a ning kostja viivitas arve maksmisega 1030 päeva. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 99,95 eurot. Kogumis on sissenõutavaks muutunud viivise summa 362,98 eurot. Hageja vähendas sissenõutavaks muutunud viivise summat põhinõude summani ja palus kostjalt viivisena välja mõista 229,76 eurot.
4.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja ja XXXAS vahel oli sõlmitud liitumisleping, mille kohaselt toimus arvete saatmine Iseteenindusbüroo vahendusel. Liitumislepinguga ei lepitud kokku, et meeldetuletusi ja teatisi saadetakse e-posti teel või Iseteenindusbüroo vahendusel. XXXAS edastas kostjale meeldetuletusi ja teatise nõude loovutamise kohta aadressil XXX, Tallinn. Kostja väidab, et ta ei ole teatisi kätte saanud ning kostja esitatud tõenditest nähtub, et ta antud aadressil juba pikemat aega ei elanud. XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 5.2.5 järgi oli klient kohustatud teavitama koheselt oma kontaktandmete või teiste liitumislepingus märgitud andmete muutumisest. Kostja seda kohustust ei täitnud ja arvas, et teenuse osutaja peab teda ise üles otsima. XXXAS saatis meeldetuletused kostjale 03.06.2010.a, 18.06.2010.a ning 12.07.2010.a liitumislepingus toodud aadressile.
5.Nõude loovutamine oli toimunud ja kostja ei saanud teatist kätte enda süül. Julianus Inkasso OÜ edastas võlateatise, milles oli kirja, et nõue on loovutatud hagejale. Isegi juhul, kui kostja ei ole ka antud teadet kätte saanud, on nõude loovutamine tema suhtes kehtiv. Nõude loovutamine toimus 30.09.2011.a ning see on tõendatud.
6.Kostja poolt sõlmitud liitumislepingu punktis 5 oli kokku lepitud, et iseteeninduspaketi puhul
on arveldusperioodiks kalendrikuu 15. kuupäev kuni järgmise kalendrikuu 14. kuupäevani. Arve perioodi eest 15.03.2010.a kuni 14.04.2010.a oli esitatud enne lepingu lõppemist. Seda arvet oli kostjal võimalik näha Iseteenindusbüroos. Kuni 15.04.2010.a olid kõik arved tasutud enamvähem korrektselt ning 15.04.2010.a arve koostamise ajal võlgnevust eelmise perioodi eest ei olnud. Antud juhul peab kostja tõendama, et ta tasus 15.04.2010.a arve, mitte vastupidi. 15.05.2010.a arve koostati liitumislepingu punkti 5 alusel samuti perioodi eest alates 15.04.2010.a kuni 14.05.2010.a. XXXAS-l ei olnud võimalik koostada arvet lepingu lõpetamise kuupäevaga kuni lepingu lõpetamiseni. Kostja ise kinnitas oma 14.12.2011.a e-kirjas, et ta on saanud 15.05.2010.a arve e-posti teel. Varasema arve saamist ei ole kostja kinnitanud, kuid arvetega sai ta Iseteenindusbüroos tutvuda. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud XXXAS-le pretensioone seoses väljastatud arvetega. Koostatud arved on õiged ja põhjendatud. Hageja menetluskulud on põhjendatud, sest kostja ei ole esitanud kohtumenetlusele eelnevalt tõendeid arvete tasumise kohta ning kostja on jätnud oma kohustused täitmata.
7.Vastuseks kostja esitatud tõenditele märkis hageja, et kuni 07.05.2010.a (nagu arvel märgitud) kasutas kostja XXXAS teenuseid. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Nõude loovutamine XXXAS poolt hagejale ei ole õiguspärane. Hageja saatis kostja e-posti aadressile 12.12.2011.a elektroonilise allkirjastamata kirja, milles teatas, et hageja ja XXXAS vahel on sõlmitud nõude loovutamise leping. Kirja pealkirjaks oli märgitud võlateatis. Kirjale ei olnud lisatud nõude loovutamise lepingu koopiat ega muud dokumenti nõude loovutamise kohta. Kiri oli ilma allkirjata.
9.Kostja reageeris hageja teatele 12.12.2011.a ning nõudis hagejalt, et viimane esitaks kõik nõude aluseks olevad dokumendid. Hageja esindaja saatis 14.12.2011.a vastuse, milles olid AS XXXarved ja kostja ning teenuseosutaja vahel sõlmitud lepingu koopia. Kirjale ei olnud lisatud tõendit nõude loovutamise kohta.
10.AS XXXei ole kostjat teavitanud nõude loovutamisest. Hagiavaldusele lisatud AS XXXväidetav kiri on allkirjaõigusliku esindaja poolt allkirjastamata ning sellist kirja ei ole kostjale saadetud. Seega ei ole kostjat nõude loovutamisest teavitanud hageja ega XXXAS. Kostja ei tunnistanud nõude loovutamist VÕS § 172 järgi.
11.Kostja kontaktandmed olid hagejale ja XXXAS-le kättesaadavad. XXXAS saatis kostjale arveid e-posti aadressil XXX. See aadress on kostjal muutumatul kujul olnud 10 aastat ja kostja ei ole muutnud oma telefoni numbrit. Põhjendamatud on hageja väited, et kostjat oli võimatu kätte saada ja talle teateid saata. Kostja keeldus 12.12.2011.a hageja pöördumisele vastates õiguspäraselt nõude loovutamise tunnustamisest.
12.Hageja esitas nõude alusena kaks arvet, millised XXXAS kostjale esitas. Kostja ja XXXAS lepinguline suhe lõppes 06.05.2010.a ja alates 07.05.2010.a oli kostja telefoninumber AS XXXvõrgus. XXXAS saatis kostjale numbri ülemineku kohta SMS 06.06.2010.a.
13.17.05.2010.a saatis XXXAS kostjale e-kirja teel arve perioodi 15.04. kuni 14.05.2010.a eest summas 3595 krooni ja 72 senti (229,80 eurot). Nimetatud arvest oli summa 2583,51 krooni ehk 165,12 eurot tasumata perioodi 15.03 kuni 14.04.2010.a eest. Kui kostja number läks alates 07.05.2010.a AS XXX võrku, jääb selgusetuks, kuidas oli võimalik, et kostja jätkas XXXAS mobiilsideteenuse tarbimist kuni 14.05.2010.a. Seega on XXXAS 15.05.2010.a esitatud arve ebakorrektne. Kolm aastat hiljem on võimatu selgeks teha, millises mahus ja millise tariifiga kostja XXXAS teenust tarbis. Võimatu on selgeks teha nõude korrektset summat.
14.Ebakorrektselt esitatud arve tasumist ei saa võlgnikult eeldada ning tarbija peab olema
kindel, et tasub reaalselt tarbitud teenuse eest. Tõendamise koormus lasub teenuse osutajal, sest tarbijal puudub võimalus kindlaks teha, kas ja kui palju ta teenust tarbis.
15.Arve perioodil 15.03.2010.a kuni 14.04.2010.a on kostja nõus tasuma, kui XXXAS tõendab, et arve on tasumata ja arve on esitatud korrektselt, st kostja tarbis teenust arvel märgitud mahus. Kostjal on keeruline selgitada, kas ta arve kolm aastat tagasi tasus või mitte. XXXAS peab tõendama arve tasumata jätmist.
16.Kostja sai võla olemasolust teada 12.12.2011.a, kui hageja saatis talle e-kirja. XXXAS ei ole kogu eelneva perioodi jooksul saatnud kostja e-posti aadressile ühtegi meeldetuletust. XXXAS ei helistanud kostjale ega saatnud sõnumit võla kohta. XXXAS ei kasutanud ühtegi seaduses toodud õiguskaitsevahendit. Kuivõrd kostjale ei ole teada võla suurus, kostjat ei ole õiguspäraselt võlgnevusest teavitatud, siis ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kuivõrd kostjale ei ole esitatud korrektseid arveid, ei ole õiguspärane viiviste arvestamine VÕS § 113 lg 4 järgi. Viiviste arvestamine ei ole ka õiguspärane alates nõude loovutamisest, sest kostja sai nõude loovutamist tunnistavatest dokumentidest teadlikuks alles kohtumenetluse raames.
17.Kostja leidis, et VÕS § 1131 lõike 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult võla sissenõudmise kulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja ei ole pärast kostja teate saamist 2011.a detsembris astunud ühtegi sammu oma nõude tõendamiseks. Hageja kostjale ei vastanud, vaid esitas hagiavalduse kohtusse. Menetluskulud on hageja ise tekitanud ja need on kostja tegevusest sõltumatud. Julianuse Õigusbüroo ja hageja on samadele omanikele kuuluvad ettevõtted, kelle omavahelisi arveldusi ei saa pidada menetluskuluks, mida kostja peaks hüvitama. Hageja ei saa kostjalt nõuda enam kui 40 eurot.
18.Täiendavates seisukohtades rõhutas kostja, et tema number läks üle AS XXX võrku 06.05.2010.a, kuid selle väite tõendamiseks ei ole tarbijal võimalik tõendeid esitada. Mingeid võlgnevusi kostjal XXXAS ees ei ole ning kogu infovahetus käis e-posti vahendusel. Kostja leidis jätkuvalt, et arve nr 1000287691 on vigane, sest teenuse osutamise periood ei saanud olla kuni 14.05.2010.a. Kostjal puuduvad vahendid tegemaks kindlaks, millises ulatuses XXXAS sideteenust osutas. Arvel on kajastatud varasema perioodi võlgnevus summas 2583,51 krooni, kuid perioodi eest 15.03.2010.a kuni 14.04.2010.a ei ole XXXAS kostjale arvet esitanud. Viimane arve, mis kostjale toimetati, oli perioodi eest 15.02.2010.a kuni 14.03.2010.a.
19.Kostja leidis, et arve on ühepoolne tehing TsÜS § 67 lg 1 ja 2 järgi. Tahteavaldused tuli kätte toimetada. XXXAS on lepinguperioodi jooksul edastanud kostjale teateid e-posti aadressil XXX. Lähtudes kostja ja XXXAS vahel aastaid väldanud praktikast, on ainetud hageja väited, et poolte vahel puudus kokkulepe teadete saatmise kohta e-posti vahendusel. XXXAS-l oli võimalus edastada arved ja teave võlgnevuste kohta e-posti teel, mis on kiirem ja odavam meetod.
20.Ebakorrektselt esitatud arve tasumist ei saa võlgnikult eeldada. Samuti ei saa nõuda tasu, kui arve on esitamata. Vastupidised tüüptingimused on vastuolus VÕS § 42 lõikega 1. Teenuse tarbija peab olema kindel, et tasub reaalselt osutatud teenuse eest. Arvel on tarbitud teenuse maht vääralt kajastatud. Kohtuotsuse põhjendused
21.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
22.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:
1) kostja oli 09.09.2008.a sõlminud XXXAS-ga liitumislepingu nr XXX, mille järgi osutas XXXAS kostjale telekommunikatsiooniteenust ja viimane oli kohustatud selle eest tasuma; 2) XXXAS esitas kostjale arveid ja osutas lepingus märgitud teenuseid; 3) alates 07.05.2010.a asus kostja kasutama AS XXX teenuseid; 4) hageja esindaja saatis kostjale kohtumenetluse eel meeldetuletusi võlgnevuse kohta, mis kostjal oli tekkinud XXXAS ees.
23.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale XXXAS ees tekkinud võlgnevuse. Pooled vaidlevad selle üle, kas nõude loovutamine XXXAS-lt hagejale on toimunud seaduslikult ning kas kostjale olid kohtumenetlusele eelneval ajal saadetud võlgnevust puudutavad arved ja meeldetuletused. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist ja menetluskulude hüvitamist.
24.Hageja väitis, et nõude loovutamine toimus 03.10.2011.a seaduslikult ja sellest on kostjat teavitatud. Põhivõlgnevus tekkis kostjal kahe arve eest, mis esitati enne, kui kostja vahetas mobiilsideoperaatorit. Liitumislepingu järgi toimus arvete saatmine kostjale Iseteenindusbüroo vahendusel. Viimase arve kättesaamist on kostja tunnistanud. Meeldetuletused ja teade nõude loovutamise kohta saadeti kostjale posti teel sellele aadressile, mille kostja oli XXXAS-le avaldanud. Kostjal oli kohustus XXXAS teavitada oma aadressi muutumisest, mida kostja ei teinud. Liitumislepingu järgi oli arveldusperioodiks ajavahemik kalendrikuu 15. kuupäevast kuni järgmise kuu 14. kuupäevani. Viimane arve oli kostjale esitatud osutatud teenuste eest kuni 07.05.2010.a. Arvete suhtes ei ole kostja pretensioone esitanud ning arvete tasumist ei ole kostja tõendanud.
25.Kostja leidis, et nõude loovutamine ei ole õiguspärane, sest sellest teda ei teavitatud. Kostja nõudis hagejalt nõude loovutamist tõendavaid dokumente, kuid neid ei esitatud. Kostja kontaktandmed olid XXXAS-le kättesaadavad. Kostjale saadeti arveid e-posti teel ning selline oli poolte praktika. Ebaselge on, kuidas sai kostja jätkata XXXAS teenuste kasutamist kuni 14.05.2010.a. Hageja peab tõendama tegelikult osutatud teenuse mahu ja selle, et arved on tasumata. Kostjalt ei saa nõuda ebakorrektse arve tasumist ega viivist sellise arve tasumata jätmisel. VÕS § 1131 lõike 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult võla sissenõudmise kulude hüvitamist summas 40 eurot. Arve on ühepoolne tehing ja arve tuli tahteavaldusena kostjale kätte toimetada.
26.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda hagiavalduse rahuldamata jätmist. Kostja vastuväited hageja nõudele on jäänud tõendamata. Kohus selgitas kostjale 13.08.2013.a määruses (toimiku lk 58-59) kohustust oma vastuväiteid tõendada, sh kohustust tõendada, et arved kajastavad teenusemahtu ebaõigesti ning et arved on kostja poolt tasutud.
26.Kostja väited selle kohta, et nõude loovutamine ei ole õiguspärane, on põhjendamatud. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Antud juhul ei ole nõude loovutamine seadusest tulenevalt keelatud.
27.VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
28.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et XXXAS on 03.10.2011.a koostanud kostjale teatise
nõude loovutamise kohta (toimiku lk 4), milline ei ole allkirjastatud. Hagiavaldusele on lisatud XXXAS kinnituskiri selle kohta, et nimetatud ettevõte on loovutanud Julianus Inkasso OÜ-le nõude kostja vastu põhisummas 229,81 eurot koos õigusega nõuda viivist ja kõrvalnõudeid (toimiku lk 5-6). Antud kinnitus on allkirjastatud. Seega on hagejale juba 03.10.2011.a teatatud nõude loovutamisest. Isegi juhul, kui kostja ei pidanud nimetatud teadet korrektseks allkirja puudumise tõttu, on nõude loovutamist XXXAS teistkordselt kinnitanud hagiavaldusele lisatud dokumendis, millest pidi kostja nõude loovutamisest nõuetekohaselt teada saama. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kostja nõusolek. Eeltoodu pinnalt on tõendatud, et XXXAS nõue on hagejale oma nõude loovutanud ning kostja on sellest teadlik.
29.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega selle kohta, et arve näol on tegemist ühepoolse tehinguga, millekohane tahteavaldus tuli kostjale kätte toimetada. Kostja kohustus tasuda temale osutatud teenuste eest tulenes tema ja XXXAS vahel sõlmitud lepingust. Arve näol oli tegemist raamatupidamisliku maksedokumendiga, mille alusel tuli kostjal osutatud teenuste eest tasuda.
30.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lõikele 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lõikest 1 tuleneb, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
31.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja ja XXXAS vahel on 09.09.2008.a sõlmitud liitumisleping nr XXX (toimiku lk 7). Antud lepingus oli märgitud, et arved lähetatakse kostjale Iseteeninduse kaudu. Lepingu punktis 3 oli kirjas, et iseteeninduspaketi puhul väljastatakse arve elektroonselt virtuaalse iseteenindusbüroo vahendusel. Punkti 5 järgi oli iseteeninduspaketi puhul arveldusperioodiks ajavahemik vastava kalendrikuu 15. kuupäevast järgneva kalendrikuu 14. kuupäevani. Arve tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 29. kuupäevaks. Liitumislepingus oli ühtlasi toodud, et maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse XXX poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest.
32.Liitumislepingus on tehtud viide XXX üldtingimustele. Nimelt nägi liitumisleping ette, et XXX AS Üldtingimuste ja hinnakirjas toodud tingimuste vastuolu korral XXX Eritingimustes ja hinnakirjas sätestatuga kuuluvad vastavas osas kohaldamisele XXX Eritingimused ja hinnakiri.
33.XXX Andmesideteenused AS teenuste kasutamise üldtingimuste (toimiku lk 13-24) punkti 1.2 järgi on need tingimused liitumislepingu lahutamatuks osaks. XXX iseteenindusbüroo on tingimuste punkti 1.3.2 järgi XXX veebipõhine iseteeninduskeskkond. Üldtingimuste punkti
5.1.5.järgi on kliendil õigus pöörduda XXX poole teabe saamiseks osutatavate teenuste kasutamise, üldtingimuste, hinnakirja, väljastatud arvete jms asjaolude kohta. Vastavalt üldtingimuste punktile 5.2.5. on klient kohustatud teavitama XXX koheselt kontaktandmete (nime, aadressi, kontakttelefoni) või teiste kliendi kohta liitumislepingusse märgitud andmete muutumisest, teatades ühtlasi uued andmed. Üldtingimuste punkti 6.2.3. järgi oli XXX omakorda kohustatud andma kliendile tema soovi korral teavet XXX poolt osutatavate või vahendatavate teenuste, liitumislepingu tingimuste, krediidilimiidi ning esitatud arvete ja teatiste kohta.
34.Üldtingimuste punkti 7.4. järgi on XXX arveldusperioodiks kalendrikuu, mille kohta XXX esitab kliendile antud perioodil kasutatud teenuste eest arve. Üldtingimuste punkti 7.6. järgi ei vabastanud arve mittekättesaamine klienti arve tasumise kohustusest. Arvete mittetähtaegsel tasumisel oli XXX õigus arvestada viivist 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest (üldtingimuste punkt 7.8.). Üldtingimuste punkti 7.9. järgi oli kliendil õigus esitada arve summa
kohta pretensioone.
35.Eelviidatud liitumislepingust ja selle lisaks olevatest üldtingimustest nähtub, et kostjal oli XXXAS lepingust tulenev kohustus tasuda teenuste eest esitatud arved. XXXAS ja kostja ei olnud kokku leppinud, et arved oleks kostjale tulnud saata e-posti teel või et arvete tasumise kohustus oleks kostjal olnud ainult siis, kui arved on saadetud e-posti teel. Lepingu järgi edastati arved kostjale Iseteenindusbüroo kaudu. Antud asjas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vaatamata lepingus märgitule oleks talle arveid edastatud e -posti teel.
36.Lepingust ja selle lisaks olevatest üldtingimustest nähtub, et kostjal oli kohustus teavitada XXXAS viivitamatult oma aadressi muutumisest. Liitumislepingus avaldas kostja enda aadressiks XXX, Tallinn. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks XXXAS oma aadressi muutumisest teavitanud.
37.Lepingust tulenes, et arvelduste perioodiks oli igal juhul (sõltumata faktiliselt kasutatud teenuste mahust) kalendrikuu, alates vastava kuu 15. kuupäevast ja lõpetades järgmise kuu 14. kuupäevaga. Eeltoodu järgi oli XXXAS-l õigus esitada kostjale kui kliendile arveid kuude kaupa sõltumata sellest, mitmel päeval vastava kuuajalise perioodi jooksul kostja reaalselt teenust tarbis. Lepingule lisatud üldtingimuste järgi oli kostjal õigus nõuda XXXAS-lt teavet tegelikult osutatud teenuste kohta ning esitada soovi korral arvete kohta pretensioone. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks küsinud XXXAS-lt vaidlusaluste arvete kohta teavet või esitanud nende kohta pretensioone.
38.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et vaidlusalune arve nr 1000267567 (toimiku lk 9) esitati kostjale perioodi eest 15.03.2010.a kuni 14.04.2010.a summas 2583,51 krooni. Arvele oli lisatud mobiilteenuste alajaotus (toimiku lk 10). Arve nr 1000287691 (toimiku lk 11) oli kostjale esitatud perioodi eest 15.04.2010.a kuni 14.05.2010.a. Antud perioodil oli arve esitatud summas 1012,21 krooni (koos käibemaksuga). Arvel oli ühtlasi kajastatud võlgnevus varasema perioodi eest summas 2 583,51 krooni. Kogu arve summa oli 3 595,72 krooni. Arvele oli lisatud mobiilteenuste alajaotus (toimiku lk 12).
39.Kuigi arvetele lisatud teenuste alajaotuses ei ole kajastatud konkreetselt neid päevi, millal kostja kõnesid tegi, sõnumeid saatis jne, nähtub alajaotustest osutatud teenuste maht. Arvest nr 1000287691 ei saa järeldada, et kostjale osutati teenust ka ajavahemikul 07.05.2010.a kuni 14.05.2010.a. Kostja ise ei ole menetluse käigus põhistanud, millises osas oli tema arvates esitatud arve ebakorrektne. Kui kostja arvates kajastas arve teenuseid perioodil 07.05.2010.a kuni 14.05.2010.a, oleks kostjal olnud võimalik nõuda XXXAS-lt sellekohast teavet või esitada arve suhtes pretensioon. Seda ei teinud kostja enne kohtumenetlust ega kohtumenetluse käigus. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et alates 07.05.2010.a kasutas kostja teist mobiilsideoperaatorit, kuid ainuüksi operaatori vahetumisest ei saanud kostja järeldada, et ta varasemalt kuni 07.05.2010.a kasutatud teenuste eest XXXAS-le tasuma ei pea.
40.Hageja esitatud tõenditest nähtub, et Julianus Inkasso OÜ saatis kostjale 12.12.2011.a võlateatise (toimiku lk 25), milles ta muuhulgas teatas kostjale nõude loovutamisest. Kostja vastas hageja pöördumisele 14.12.2011.a e-kirjaga (toimiku lk 47-48). Kostja teatas, et ta ei ela enam aadressil XXX ning tema ja XXXAS vahel sõlmitud lepingu järgi on talle arved saadetud e-posti aadressile. Kostja kinnitas, et ta sai kätte arve perioodi eest aprill-mai 2010, kuid väitis, et ta ei saanud arvet perioodi märts-aprill 2010.a eest. Kostja lubas kontrollida, kas või millised arved võisid tal seoses operaatori vahetusega jääda tasumata. Kostja leidis, et kuna talle kõiki arveid ja meeldetuletusi pole saadetud, siis ei ole võimalik väita, et ta on summad jätnud tasumata. Nõude loovutamise osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Seega nähtub kostja enda ekirjast, et ta sai kätte hagiavaldusele lisatud arve nr 1000287691, mis sisaldas varasema perioodi võlgnevust. Kostja ei ole esitanud arve suhtes pretensioone. Kostja ei ole hageja nõudele vastu vaielnud põhjusel, et talle ei ole nõude loovutamisest nõuetekohaselt teatatud või et arved
kajastavad teenuse mahtu ebaõigesti.
41.Hageja esindaja vastas kostja e-kirjale 14.11.2011.a (toimiku lk 47) ning selgitas, et meeldetuletuskirjad on kostjale saadetud 03.06.2010.a, 18.06.2010.a ja 12.07.2010.a aadressil XXX, Tallinn. Kirjale lisadest nähtub, et kostjale saadeti uuesti vaidlusalused arved. 12.12.2011.a saatis hageja kostjale teist korda e-posti teel võlateatise (toimiku lk 49). Kostja vastas sellele 12.12.2011.a e-kirjaga (toimiku lk 49), milles ta väitis, et hageja nõue on põhjendamatu, sest XXXAS ei ole kostjale võlateates märgitud arveid esitanud. Kostja leidis, et ta ei saa võlanõuet tasuda, sest see on arusaamatu. Kostja leidis, et nõude esitamise aluseks ei saa olla sellise nõude loovutamine, millest XXXAS ei ole kostjat teavitanud. Seega nähtub poolte kirjavahetusest, et kostjat oli enne kohtusse pöördumist korduvalt nõudest teavitatud. Kostja enda vastuväited nõudele on olnud vastuolulised, sest kord on kostja nõustunud arve saamisega ja kord on ta seda eitanud. Selgeid vastuväiteid arvetele ja hageja nõudele tervikuna kostja esitanud ei ole.
42.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
43.VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
44.Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest lepingulise kohustuse rikkumine kostja poolt. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud mistahes asjaolusid, milliste esinemise tõttu oleks tema poolt kohustuse rikkumine olnud vabandatav. Kostja oli teadlik oma lepingulisest võlgnevusest, kuid ta jättis antud kohustuse täitmata. Rahalise kohustuse täitmist XXXAS või hageja ees oleks tulnud tõendada kostjal. Samuti oleks kostjal tulnud põhistada oma väiteid selle kohta, et talle esitatud arved on ebakorrektsed. Väidetavalt ebakorrektsete arvete kohta oleks kostja saanud XXXAS-lt nõuda teavet või esitada pretensiooni, kuid seda kostja teinud ei ole.
45.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhinõue kostja suhtes kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 229,81 eurot. Samuti kuulub kohtu hinnangul rahuldamisele hageja viivisenõue. Hageja on viivist arvestanud alates arvetes märgitud tasumise tähtaegadest. Arve nr 1000267567 tasumisega oli kostja hagiavalduse esitamise ajaks viivitanud 1062 päeva ning arve nr 1000287681 tasumisega 1030 päeva. Hageja vähendas sissenõutavaks muutunud viivise summat 229,76 euroni.
46.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poole vahel puudub vaidlus selle üle, et lepingu kohaselt oli viivise määraks 0,15% võlgnetavalt summalt päevas.
47.Kostja vastuväited viivisenõudele ei ole põhjendanud. Kostja on kinnitanud ise arve nr 1000287691 kättesaamist, mis kajastas varasemat võlgnevust. Samuti nähtub poolte vahel sõlmitud lepingust, et kostja andis nõusoleku edastada talle arved Iseteenindusbüroo vahendusel. Kostja oli ühtlasi teatanud hagejale oma postiaadressi ning jättis XXXAS-le teatamata oma
elukoha muutumisest, mille tõttu kandis kostja ise riisikot tulenevalt sellest, et ta posti teel saadetud arveid ja võlgnevuse meeldetuletusi kätte ei saanud.
48.TsÜS § 69 lg 1 näeb ette, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 näeb ette, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus leiab, et antud sätte alusel tuli XXXAS tahteavaldused lugeda kostjale kättetoimetatuks, kuivõrd need saadeti talle tema enda poolt lepingus avaldatud aadressil. Aadressi muutumisest tulenevat riisikot kandis kostja ise.
49.Kuivõrd kostja ise on samuti kinnitanud viimase arve kättesaamist ega ole väitnud või tõendanud arve hilist kättesaamist, on kõik kostja vastuväited hageja viivisenõudele põhjendamatud. Kostja teadis rahalise kohustuse olemasolust XXXAS ees, teadis selle rahalise kohustuse suurusest, kuid jättis kohustuse täitmata. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 229,76 eurot.
49.Täiendavalt selgitab kohus kostjale, et hageja poolt hagiavalduses märgitud menetluskulud ei kujuta endast võla sissenõudmise kulusid VÕS § 1131 lg 1 mõistes. Tegemist on kuludega, mida hagejal on õigus hagiavalduse rahuldamise korral kostjalt nõuda seetõttu, et hageja on pidanud tegema kulutusi kohtusse pöördumisel. VÕS § 1131 lg 4 näeb ette, et antud sätet ei kohaldata tarbijast võlgnike suhtes. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt menetluskulude hüvitamist. Menetluskulude hüvitamiseks tuleb hagejal täiendavalt esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
50.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.