lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-15761/10

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 07.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-13-15761/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3709
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AGAL Kinnisvarad OÜ10898456(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp 2-13-15761

Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

07.november 2013, kohtukantselei kaudu Marakame OÜ hagi AGAL Kinnisvarad OÜ vastu 122 280,56 euro väljamõistmiseks Hageja: Marakame OÜ (registrikood 10962160, asukoht Astangu 26-1, Tallinn 13519); seaduslik esindaja: Ü.L. (epost: x) Kostja: AGAL Kinnisvarad OÜ (registrikood 10898456, asukoht Riia mnt 233a, Pärnu 80042, e-post: x) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar (e-post: [email protected])

Menetlusviis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AGAL Kinnisvarad OÜ taotlus aegumise kohaldamiseks.
2.Jätta Marakame OÜ hagi AGAL Kinnisvarad OÜ vastu töölepingust nr 007/07 tuleneva võlgnevuse 122 280,56 € väljamõistmiseks rahuldamata aegumise tõttu.
3.Menetluskulud jäävad Marakame OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

10.04.2013 Marakame OÜ esitas kohtule hagi Agal Kinnisvarad OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks summas 122 280,56 €. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ AGAL Kinnisvarad ja Marakame OÜ töövõtulepingu nr 007/07, mille kohaselt pidi kostja hageja tellimusel ehitama viilhalli Pärnus, Riia mnt 233a. Lepingu hinnaks lepiti kokku 13 000 000 krooni (lisandub käibemaks). Ehitustööde eest

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

tasumine pidi toimuma lepingu lisas nr 2 fikseeritud maksegraafiku alusel. AGAL Kinnisvarad OÜ tasus ehitustööde eest ositi vastavalt Marakame OÜ esitatud arvetele. 2007.a lõpus tekkisid aga kostjal raskused arvete tasumisega. Hagiavalduse esitamise seisuga on AGAL Kinnisvara OÜ jätnud hageja arved tasumata järgmiselt: - arvest nr 261 summas 1 770 000 krooni, maksetähtaeg 17.11.2007, on tasumata 514 000 krooni; - arvest nr 270 summas 1 180 000 krooni, tasumise tähtaeg 17.12.2007, on tasumata 1 006 000 krooni; - arve nr 291 summas 393 275,12 krooni, maksetähtaeg 01.02.2008, on täielikult tasumata. Kokku võlgneb kostja hagejale töövõtulepingu alusel 1 913 275,12 krooni ehk 122 280,56 €. Hageja palub selle summa kostjalt välja mõista ning jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

06.08.2013 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõuded ei ole sissenõutavaks muutunud, sest hageja ei ole teostatud töid kostjale üle andnud ei ositi ega tervikuna ning kostja ülekanded ei olnud töö vastuvõtmisega seotud. Pooled ei ole kokku leppinud tööde üleandmises ositi ning seega VÕS § 637 lg 3 ja 4 kohaselt ei ole töövõtja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Teiseks kostja leiab, et hageja nõue on täielikult aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Saldokinnitusega nr 19 on kostja tunnistanud võlgnevuse olemasolu 25.01.2008 seisuga summas 1 520 000 krooni, st arvete nr 261 ja 270 osas. Seega hageja nõuded selles summas on aegunud alates 26.01.2011 (3 aastat), hagi on esitatud 10.04.2013. Arve nr 291, tasumise tähtajaga 01.02.2008 (3-päevast tasumise tähtaega ei pea kostja mõistlikuks, lepingus arvete tasumise aja pikkust kokku ei lepitud ja mõistlik tasumise aeg olnuks pooltevahelises varasemas praktikas kasutatud 14 päeva) osas on hageja nõue aegunud hiljemalt alates 13.02.2011. Hageja taotles aegumise kohaldamist vaheotsusega, sest aegunud nõude puhul ei ole otstarbekas kulutada ressursse asja sisuliseks läbivaatamiseks, kus kohtul tuleb kontrollida teostatud tööde vastavust lepingutingimustele, mis on võimalik vaid ekspertiisi abil. 01.11.2013 kostja, tulenevalt hageja seisukohtades nõude aegumise vastuväite kohta, esita täiendava vastuse. Kostja märgib, et 16.01.2008 saldokinnitusega on kostja tunnistanud nõuet arvete nr 261 ja 270 osas, millega aegumine katkes ja hakkas sellest ajast kulgema uuesti. Seega arvetest 261 ja 270 tulenevad nõuded aegusid TsÜS § 146 lg 1 alusel 16.01.2011, s.o enne hagi esitamist. Selles asjas ei saa kohaldada VÕS 204 sätteid, sest see reguleerib jooksva arvega seotud toimingute tegemist (tasaarvestust) ja aegumist jooksva arve puhul, mis VÕS § 203 lg-s 1 antud mõiste kohaselt eeldab vastastikuseid rahalisi kohustusi ja nõudeid. Pooltel antud vaidluses vastastikused rahalised nõudeid ei olnud, mida summeerida, selle tõttu ei kohaldu ka VÕS § 204 lg 5 sätestatud aegumistähtaeg. Arvest nr 291 tulenev nõue aegus maksetähtajast 01.02.2008 kolme aasta möödumisel, s.o 01.02.2011. Hageja on nõudnud kõigi kolme arve tasumiseks 13.02.2008 määranud täiendava tähtaja 18.02.2008. 19.03.2008 esitas kostja hagejale lepingu ülesütlemisavalduse, seejärel 24.03.3008 esitas hageja inkassofirma vahendusel kostjale pankrotihoiatuse, milles nõudis võla tasumist

04.aprilliks 2008. 04.07.2008 sõlmitud kokkuleppe punktis 2 pooled ei kinnita, et kostja on hagejale veel võlgu. A.S.e ja A.K.i kohtumise toimumist ja selle sisu miski ei kinnita. Varasemalt on pooled, sh inkassofirma, suhelnud reeglina kirjalikult. Läbirääkimisi, mis võiksid katkestada nõude aegumise, ei ole peetud. Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2011 määrusega kinnitati AS Renet (pankrotis), OÜ Marakame ja Ü.L.i vahel kompromiss, millega mõisteti hagejalt AS-i Renet (pankrotis) kasuks 1 289 937,90 krooni. Vaidlus oli seotud sama töövõtulepinguga ja kostja oli menetluses 3.isik. Kui hagejal oleks õigus saada oma võlgnevust kostjalt, jääb arusaamatuks, miks ta kohe pärast teda kahjustava kohtulahendi jõustumist ei pöördunud kohtusse nõudega tellija vastu. Kostja ei ole lepingujärgset kohustust tasuda töö eest tahtlikult (ja ka mittetahtlikult) rikkunud ning seda ei tõenda üksnes asjaolu, et kostja majandusaasta aruannetes on deklareeritud puhaskasum. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole hageja jaanuaris 2008 ehitustöid lõpetanud ja teostatud töö oli osaliselt ebakvaliteetne. Hageja katkestas töö teostamise, senini ei ole tehtud töid üle andnud. Kostjal oli õigus keelduda omapoolse kohustuste täitmisest VÕS § 111 lg 1 mõttes. Kuna seadus sellist käitumist lubab, ei ole tegemist tahtlusega. 2009.a ega hiljem ei ole hageja kostjalt arvete tasumist nõudnud. Saldokinnitus tähendab küll võla tunnistust, kuid tegemist on tavalise lepingujärgse võlaga, mille aegumise tähtaeg on 3 aasta. Kostja 2008.a kasum tulenes kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest ning ei tähendanud reaalset raha pangakontodel. Raha seisuga 31.12.2008 oli kokku 362 686 EEK, 2009.a 52 358 EEK. Arvestades kostja kohustusi, ei olnud majanduslikult võimalik asuda maksma hageja arveid olukorras, kus töö polnud veel üle antudki.

HAGEJA SEISUKOHT HAGI AEGUMISE VASTUVÄITE OSAS

Hageja nõude aegumise väitega ei nõustu. Hageja on kostjale teostatud tööd üle andnud, seda tõestab see, et kostja on osaliselt talle esitatud arveid tasunud. Agal Kinnisvarad OÜ teostas ülekanded arvete alusel, arved esitati teostatud tööde alusel ja kohatu on väide, et ülekanded ei olnud seotud tööde vastuvõtmisega. Ehitustööde eest tasumine pidi toimuma töövõtulepingu lisas nr 2 fikseeritud maksegraafiku alusel, maksegraafikut toetasid hageja esitatud arved. AGAL Kinnisvarad on saldokinnitusega nr 19 võlgnevust tunnistanud. Vale on kostja väide, nagu ei oleks hageja viie aasta jooksul kostjalt arvete tasumist nõudnud. Hageja on korduvalt nõudnud kostjalt arvete tasumist nii suuliselt kui nõudekirjade esitamisega. Võlgnevuse tasumiseks on korduvalt kohtunud poolte juhatuse liikmed Ü.L. ja A.K.. Kostja esindaja on lubanud korduvalt võlgnevuse tasuda, kuid ei ole seda käesoleva hetkeni teinud. Lisaks on Marakame OÜ esindaja ERA liisingu Inkassoteenused AS-i võlanõuete käsitleja A.S. võlgnevuse tasumiseks kohtunud A.K.iga, ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ on hageja palvel edastanud kostjale ka pankrotihoiatuse. Hageja leiab, et arvestades AGAL Kinnisvarad OÜ käitumist ning seda, et kostja on nõuet tunnistanud, tuleb kostja poolset kohustuste rikkumist pidada tahtlikuks ja TsÜS § 146 lg 4 alusel kohaldada 10-aastast aegumistähtaega. Kostja ei ole käesolevas menetluses hageja nõudele esitanud peale aegumise vastuväite ühtegi sisulist vastuväidet, väited ehitustöödes esinenud puuduste kohta on paljasõnalised ja tõendamata. AGAL Kinnisrvarad OÜ käitumisest esinenud tahtluse tuvastamiseks tuleb seega vaadelda nõude maksetähtaega ning AGAL Kinnisvarad OÜ käitumist maksetähtajale järgnenud ajal. Hagis nimetatud arvete tasumise tähtajad saabusid 17.11.2007, 17.12.2007 ja 01.02.2008. AGAL Kinnisvarad OÜ edastas 16.01.2008 hagejale saldokinnituse, soovides saada hagejalt kinnitust, et tema võlgnevus hageja ees on 1 520 000 krooni (arved 261 ja 270). Need andmed olid õiged ja hageja andis 25.01.2008 vajaliku kinnituse. Kostja ei ole enda saldokinnitust kunagi vaidlustanud, VÕS § 204 lg 2 kohaselt loetakse negatiivne saldo võlatunnistuseks. Saldokinnituse esitamisega lõi AGAL kinnisvarad OÜ kindla teadmise, et võlgnevus Marakame OÜ ees saab tasutud. Kostja majandusaasta aruannetest nähtuvalt on tegemist jätkusuutliku ja eduka majandustegevusega äriühinguga.

2008.a majandusaastal oli kostja puhaskasum 6 041 570 krooni ja 2009.a majandusaastal 781 839 krooni. Seega puudusid kostjal objektiivsed põhjused võlgnevuse tasumata jätmiseks ja võlgnevuse tasumata jätmist tuleb pidada tahtlikuks. TsÜS § 147 lg 3 ja § 146 lg 4 koosmõjul aeguks hageja nõue 31.12.2018. Alternatiivselt viitab hageja TsÜS § 158 lg-le 1, mille kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnistamisega. Hageja leiab, et aegumine katkes ja algas uuesti AGAl Kinnisvrad OÜ poolt väljastatud saldokinnitusele Marakame OÜ poolse kinnituse andmisega (st alates 2008.a lõppemisest). Antud juhul tuleb TsÜS § 158 lg 1 mõtet jälgida koos VÕS § 204 lg-ga 5, mille kohaselt saldo maksmise nõude aegumistähtaeg on viis aastat päevast, mil saldo muutus sissenõutavaks. Seega alternatiivselt saabuks nõude aegumistähtaeg 31.12.2013, tahtliku maksmata jätmise korral lisandub aegumistähtajale veel täiendavalt 5 aastat. ERA Liisingu Inkassoteenused AS-i võlanõuete käsitleja A.S. kohtus kostja esindajaga nõude asjus 2012.a maikuus ning kostja esindaja andis kohtumisel mõista, et võlgnevus tasutakse. Sellisel juhul aeguks kostja võlgnevus VÕS § 204 lg 5, TsÜS § 167 ja TsÜS § 147 lg 3 koosmõjul kõige varem 31.12.2017, TsÜS § 146 lg 4 kohaldumisel 31.12.2022. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et AGAL Kinnisvarad OÜ võlgnevus hageja ees ei ole aegunud. Lisaks välistab nõude aegumise ka kostja väide, et Marakame OÜ nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja palub jätta aegumise kohaldamise taotluse rahuldamata ja vaheotsusega kinnitada, et nõue ei ole aegunud. 2008.a juuliks oli AGAL Kinnisvarad OÜ poolt rahaliste kohustuste mittetäitmisest tekkinud hagejal tõsised majanduslikud raskused ning kostja oli sellest teadlik. Arvestades hageja rasket majanduslikku olukorda palus kostja allkirjastada kokkuleppe põrandate parandamise hüvitamiseks. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja tunnistama oma töös esinenud puudusi ning nende puuduste kõrvaldamise maksumust 50 000 krooni ulatuses, mis omakorda kuulus tasaarvestamisele kostja võlgnevusega hageja ees. Kostja lubas, et pärast selle kokkuleppe allkirjastamist tasutakse hagejale kogu ülejäänud võlgnevus. Hageja allkirjastas põrandate parandamise kokkuleppe 04.07.2008 ning jäi ootama kostja võlgnevuse tasumist. Võlgnevus on siiani tasumata. Kostja teadlikult raskendas hageja olukorda, kuivõrd raskest majanduslikust olukorrast tingituna hagejal puudusid rahalised vahendid kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks. Hageja sai kostjalt nõuda võlgnevuse tasumist üksnes viisil, mis ei toonud kaasa uusi kulutusi – s.o nõuda võlgnevuse tasumist kohtuväliselt. Lisaks ei pöördunud hageja nõudega kostja vastu koheselt kohtu poole seetõttu, et kostja lubas võlgnevuse tasuda. Hageja ei ole kostjalt saanud vastusele lisatud 19.03.2008 ülesütlemisavaldust, lisaks on avaldus allkirjastamata. Veel 2008.a. septembris ja oktoobris teostas hageja töövõtulepingule kostjale töid. Hageja leiab, et kostja on koostanud ülesütlemisavalduse tagantjärele. Hageja ei ole nõustunud, et teostatud töödes olid puudused. Puudustega nõustumiseks ei saa lugeda eelpool nimetatud 04.07.2008 kokkulepet, kuna selle sõlmimise põhjustas kostja kinnitus, et pärast täiendavate tööde teostamist tasutakse hagejale võlgnevus. Hageja täitis kokkuleppes sätestatud tingimused, kuid kostja jättis võlgnevuse tasumata. Vastusele lisatud 28.01.2008 akt ei tõenda ühtegi kostja väidet. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Aegumine peatub hagi esitamisega. Samuti hageja leiab, et kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult ning kohaldada tuleb nõude aegumise kümne aastast tähtaega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Poolte nõusolekul kohus teeb vaheotsuse kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele võimaluse aegumise küsimuses lõplike seisukohtade esitamiseks ja teatas lahendi teatavakstegemise aja.
2.Kohus tuvastas järgmised asjaolud: - Pooled sõlmisid 20.05.2007 kirjaliku töövõtulepingu, mille kohaselt hageja töövõtjana pidi ehitama Riia mnt 233A territooriumile viilhalli ning kostja tellijana pidi selle eest tasuma kokku 13 000 000 Eesti krooni, lisandub käibemaks. Tööde tegemise tähtaeg oli 15.01.2008. - Lepingu alusel on hageja esitanud kostjale järgmised arved, mille kostja osaliselt või täielikult jättis tasumata: 1) arve nr 261 summas 1 770 000 krooni, tasumise tähtajaga 17.11.2007, arvest on tasumata 514 000 krooni; 2) arve nr 270 summas 1 180 000 krooni, tasumise tähtajaga 17.11.2007, arvest tasumata 1 006 000 krooni; 3) arve nr 291 summas 393 275,12 krooni, tasumise tähtajaga 01.02.2008, arve on täielikult tasumata. Kokku on hageja nõue kostja vastu 1 913 275,12 krooni ehk 122 280,56 €. - 13.02.2008Kohustuse rikkumise teates (lk 14-15) on hageja määranud kostjale võlgnevuse ja osalise ettemaksu tasumiseks täiendava tähtpäeva 18.02.2008. - Hagiavaldusele lisatud 13.02.1008 kohustuse rikkumise teatest nähtuvalt on viimane laekumine kostjalt toimunud 21.12.2007 summas 174 000 krooni arve nr 270 katteks. - 16.01.2008 on kostja saatnud hagejale saldoteatise, milles märgitakse, et seisuga 31.12.2007 on kostja raamatupidamise andmetel kostjal võlgnevus hageja ees 1 520 000 krooni (, sh arvetest 260 ja 271 tulenev võlgnevus; lk 13); - 04.07.2008 on pooled sõlminud kokkuleppe põrandate parandamise hüvitamiseks, millega hageja kohustus hüvitama kostjale alltöövõtja ebarahuldava kvaliteediga tehtud töö tõttu kostjale lisanduvad kulud põrandate parandamiseks 50 000 krooni (sisaldab käibemaksu) ulatuses. Kokkuleppe punktis 2 sisaldub tingimuslik tasaarvestuse kokkulepe – juhul kui teostatud tööde üleandmisel selgub, et 20.05.2007 ehitustöövõtulepingu nr 007/07 järgi on tellija töövõtjale võlgu, siis loevad pooled 50 000 krooni ulatuses tellija võlg peatöövõtjale tasutuks. - kostja 19.03.2008 e-kirjaga (tl 148) saatis hageja raamatupidaja T.T. e-posti aadressile lepingu ülesütlemisteate, millega ütles lepingu üles alates 31.03.2008 ning määras tegelikult teostatud tööde üleandmise ajaks 01.04.2008 ehitusobjektil; hageja eitab ülesütlemisteate kättesaamist. - hageja esitas kostjale 13.02.2008 kohustuse rikkumise teate (s.h hagis nimetatud võlgnevus), 24.03.2008 inkassofirma vahendusel pankrotihoiatuse ning hagiavalduse kohtusse 10.04.2013.
3.Hageja leiab, et kostja on tahtlikult kohustusi rikkunud, on saldokinnituses võlga tunnistanud ning pidevalt (viimati 2012.a mais inkassofirma esindajale) andnud lubadusi võla tasumiseks, seega tuleks kohaldada 10-aastast aegumistähtaega ning nõue ei ole aegunud. Kostja leiab, et ei ole kohustusi rikkunud tahtlikult, nõude aegumise kolme aastast tähtaega tuleb arvete nr 261 ja 270 osas arvestada alates saldokinnitusest 16.01.2008 ja arve nr 291 osas arve tasumise tähtpäevast.
4.TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; tähtaeg lõpetab tähtpäeva saabumisel. Aastates arvutatava tähtaja puhul saabud tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval kell 24:00, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 136 lg 2 ja § 137 lg 1). TsÜS § 158 – 169 reguleerivad aegumise katkemist ja peatumist. TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, mis võib seisneda võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. TsÜS § 167 sätted näevad ette, et aegumine peatub läbirääkimiste ajaks, samuti kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramisel on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõplikult keeldumiseni. Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka (TsÜS § 168 lg 1).
5.Vaidlusaluse töövõtulepingu punktist 5.3. tulenevalt pidi tellija tasuma tööettevõtjale ehitustööde teostamise eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale. Lepingu punktis
8.1.on ette nähtud, et lepinguga määratud tööde eest tasub tellija tööettevõtjale 13 000 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu punktis 13.1 ja 13.2. sätestatakse tööde üleandmisevastuvõtmise aktide koostamise ja aktsepteerimise kord ning punkti 13.2.1. kohaselt on aktide aktsepteerimine tellija poolt tööettevõtjale aluseks vastava arve esitamiseks tellijale. Tööettevõtja esitab tellijale arve hiljemalt vastava kalendrikuu viimaseks tööpäevaks. Seega on pooled kokku leppinud, et kostja maksab hagejale teostatud tööde eest tasu arvete alusel. Eelnimetatud õigusnormidest tulenevalt hakkas 2007.a väljastatud arvetest nr 261 ja 270 tulenevate nõuete üldine kolme aastane aegumistähtaeg kulgema 01.01.2008 kell 00:00 ning lõppes 31.12.2010 kell 24:00. 2008.a väljastatud arve nr 291 aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2009 kell 00:00 ja lõppes 31.12.2011 kell 24:00. Seega on 10.04.2013 hagiavaldus esitatud pärast nõude aegumist ja hagi tuleb jätta TsMS § 449 lg 3 kolmanda lause alusel rahuldamata.
6.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja käitumise tõttu tuleb asjas kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 ettenähtud 10-aastast aegumistähtaega. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (võlaõigusseaduse (VÕS) § 100). VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg-s 5: tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega peba hageja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Vastavalt TsÜS § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist tulnuks hagejal tõendada. Kohus leiab, et aegumise regulatsioon kaotaks tähenduse, kui lugeda hageja poolt esiletoodud asjaolusid (kostja poolt võla tasumiseks korduvalt lubaduste andmine ja nende täitmata jätmine) automaatselt tahtlikuks tegevuseks ja kohaldada seetõttu

pikendatud aegumistähtaega. Kohus selgitas hagejale 27.09.2013 kirjas kohustust tõendada kostja pahatahtlikkust. Hageja ei ole seda teinud, vaid on üksnes korranud oma varasemaid väiteid, et kostja esindaja korduvalt on lubanud võlga tasuda. Hageja täiendavalt väidetud asjaolu, et kostja oli teadlik hageja raskest majanduslikust olukorrast, mis ei võimaldanud hagejal nõudega kohtusse pöörduda, kuid sellele vaatamata ei tasunud võlgnevust, ei tõenda kostja pahatahtlikku kohustuse rikkumist. Hageja mõistliku ettevõtjana sai kostja eelneva käitumise (väidetavalt andis kostja hagejale aastate jooksul mitmeid lubadusi, kuid ikka võlga ei tasunud) põhjal hinnata ja pidi hindama võimalust, et neid lubadusi uskudes ja tasumist oodates võib hagi aeguda. Võlgnevuse tasumise lubadus kui nõude tunnustamine TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 kohaselt küll katkestab aegumise, kuid lubaduse andmist peab hageja tõendama. Selliseid tõendeid asjas ei ole.

7.Kostja on 28.01.2008 ehitise ülevaatuse aktiga (lk 58, 61-62) teinud usutavaks oma väited, et kostja keeldus võlgnevuse tasumisest VÕS § 111 alusel puuduste tõttu hageja teostatud ehitustöödes. Lepingu järgi oli tööde teostamise lõpptähtaeg 15.08.2008, 28.10.2008 ehitise ülevaatuse akti, milles on fikseeritud tegelik olukord objektil ja teostamata tööd, on allkirjastanud ka hageja esindaja Ü.L.. Seetõttu ei ole võlgnevuse jätkuvalt tasumata jätmist võimalik tõlgendada pikemat aegumistähtaega õigustava tahtliku rikkumisena. 04.07.2008 kokkulepe põrandate parandamise hüvitamiseks ei sisalda samuti kostja kinnitust kohustuse olemasolu kohta. Kokkuleppe punktis 2 sisaldub tingimuslikku tasaarvestuse kokkulepet – juhul kui teostatud tööde (ebarahuldava kvaliteediga teostatud põrandate parandamine) üleandmisel selgub, et 20.05.2007 ehitustöövõtulepingu nr 007/07 järgi on tellija (s.o kostja) töövõtjale (hagejale) võlgu, siis loevad pooled 50 000 krooni ulatuses tellija võla peatöövõtjale tasutuks. Lisaks juhul, kui aegumistähtaeg oleks 04.07.2008 kokkuleppes võla tunnistamisega katkenud ja alanud uuesti, oleks aegumistähtaeg lõppenud 04.07.2010 ning 10.04.2013 hagi oleks aegunud.
8.Kostja on 19.03.2008 e-kirjaga saatnud hageja raamatupidaja T.T. (T.) e-posti aadressile lepingu ülesütlemise teate. Mõni kuu varem on T.T. edastanud kostjale hageja saldokinnituse, kuid toimikus puuduva andmed selle kohta, et T.T. oli kostja määratud või praktikas väljakujunenud esindajaks pooltevahelises suhtluses. Siiski on kohtu hinnangul raamatupidajale e-kirja edastamisega tagatud hageja juhatuse liikmele reaalne võimalus sellega tutvuda ning isegi juhul, kui ülesütlemisavaldus kehtivalt ei lõpetanud töövõtulepingut, sai hageja sellest teada, et kostja ei tunnista võlgnevust hagejale 1 913 275,12 krooni, kuna hageja ei ole töid lõpetanud ning kostja ei ole lepinguga soovitud ehitist saanud. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et juba 2008.a märtsis oli hagejal võimalik ja ta pidanuks aru saama, et peab võla sissenõudmiseks kasutama õiguskaitsevahendeid.
9.Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja on pärast 16.01.2008 saldoteatise hagejale edastamist ja 28.01.2008 ehitise ülevaatuse aktis fikseeritud tasumata summat võlga tunnistanud. Kostja eitab võla tasumise teemal hagejaga läbirääkimiste toimumist. Hageja viimasele seisukohale lisatud A.S.e digitaalselt allkirjastatud kirjalik kinnitus (lk 85) ei ole käsitatav tunnistaja kirjaliku ütlusena, kuid kohus saab seda analüüsida TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 ning § 272 lg 1 alusel dokumentaalse tõendina: see sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ning see on esitatud tajutaval kujul. Kohus leiab, et A.S.e kinnitus ei tõenda üheselt, et A.K. kostja seadusliku esindajana 2012.a mais tunnistas kohustuse olemasolu hageja ees ja andis lubaduse võlg tasuda. A.S. kinnitab üksnes, et 2012.a mais ta kohtus A.S. Marakame OÜ juhatuse liikme palvel AGAL Kinnisvarad OÜ juhatuse liikme A.K.iga, A.K. kinnitas kohtumisel saldokinnituse väljastamist ja Marakame OÜ poolt esitatud arvete

deklareerimist; tõdeti, et kohus on rahuldanud AS-i Renet (pankrotis) hagi Ü.L.i ja OÜ Marakame vastu ning kuivõrd see puudutas otseselt Marakame OÜ alltöövtja AS Renet poolt AGAL Kinnisvarad OÜ-le teostatud ehitustööde eest tasumist, siis ei saa olla küsimust hageja nõude õigsuse suhtes; erinevaid ettepanekuid võlgnevuse tasumiseks tegi A.S. ise; A.K. üksnes lubas kaaluda erinevaid võimalusi olukorra lahendusi, selgitades samas, et lõplik valik võlgnevuse tasumise osas tuleb kooskõlastada A.K.i äripartneri A.S.iga. A.S. ja A.K. leppisid ka kokku, et uue kohtumise aja kokkuleppimiseks A.S.helistab A.S.ele, soovitud kohtumist ei toimunud, kuna A.S.A.S.ele ei helistanud. Lisaks kohus leiab, et olukorras, kus kostja juhatuse liige A.K. hageja volitatud esindajale selgesõnaliselt teatab, et võla tasumise osas teeb otsustuse tema äripartner, ei ole A.K.i valmisolek kaaluda väljapakutud lahendusi käsitatav nõude aegumist katkestava nõude tunnustamisena. Kuna 2012.a maikuuks oli nõude aegumistähtaeg juba lõppenud ning A.K. nõuet selgesõnaliselt ei tunnistanud, ei ole see kohtumine käsitatav pooltevaheliste läbirääkimistena, mille ajaks aegumistähtaeg oleks peatunud.

10.Asjakohane ei ole hageja viide VÕS § 204 lg-s 5 sätestatud saldo maksmise nõude 5aastasele aegumistähtajale. VÕS § 204 reguleerib jooksva arvega seotud toiminguid ja selles paragrahvis peetakse saldo all silmas püsivas ärisuhtes olevate poolte rahaliste nõuete ja kohustuste summeerimise tagajärjel toimunud tasaarvestuse järel jäänud nõuete ja kohustuste vahet. Asjaolu, et kostja 16.01.2008 edastas hagejale saldoteatise, ei anna alust kohaldada lepingust tuleneva nõude aegumistähtajale VÕS § 204 lg 5.
11.Eeltoodu alusel kohus leiab, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks eeldused puuduvad, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-t 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kohus otsuses põhjendas, et kolmeaastane aegumistähtaeg oli 10.04.2013 hagi esitamise ajaks möödunud. Kõige eeltoodu ja TsMS § 449 lg 3 viimase lause alusel kohus teeb hagi aegumise tõttu rahuldamata jätmise kohta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
12.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab lõpplahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal on õigus esitada avaldus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kohtuotsuse jõustumisest alates kohtule 30 päeva jooksul.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja