Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

101,49 eurot. Kulud kanda OÜ GetNetWork, registrikood 1138786 arvelduskontole 10220208629228 AS SEB Pank.

Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lõikele 1. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud Pärnu Maakohtu kohtumäärusega 19.12.2012 kuulutati välja Mati-Aho Kurberg’i pankrot. 10.06.2013 esitas haldur kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks ja tasu taotluse. Tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 lg 3 esitab pankrotihaldur kohtule aruande. 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli Mati-Aho Kurberg’il Swedbank AS-s arvelduskonto nr *, mille saldo oli 1,49 eurot. Mati-Aho Kurberg’il oli ühisvaras abikaasa * * nimele registreeritud sõiduauto Ford Mondeo GBP (reg.märk *, ehitusaasta 1995), mille hinnanguline maksumus on 200 eurot. * * on tasunud pankrotivarasse 1⁄2 sõiduki maksumusest, s.o. 100 eurot. Müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole, seega on väljamakseteks 101,49 eurot. 2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta:



Ajutise pankrotihalduri tasu 750 eurot ning ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 250 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 19.12.2012.a. määrus );  Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele; telefoni ja mobiiltelefoni kasutamine võlgnikuga ja võlausaldaja esindajatega suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldaja esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, transpordikulud, jmt): 400 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 16.04.2013.a. määrus);  Pankrotihalduri arvestatav tasu: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna pankrotivara hulka on laekunud 100 eurot (halduri tasu alammääras oleks 20 eurot brutos), siis leiab haldur, et halduri tasu arvestamisel tuleb kohaldada PankrS § 23 lg 3, mille kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on Mati-Aho Kurberg’i pankrotimenetluses arvestanud tunnihinnaks 50 eurot ja pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud:

Seega moodustavad pankrotivarast tehtavad väljamaksed kokku 1725 eurot. 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Lindorff Eesti AS võlanõue summas 3108,97 eurot. 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /.../ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Mati-Aho Kurberg ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõudele vastuväidet esitanud. 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Töökaotus, mis tõi kaasa suutmatuse tasuda võetud laenukohustust. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes: PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Mati-Aho Kurberg on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole Mati- Aho Kurberg pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu. Eesti Töötukassa andmetel on Mati-Aho Kurberg töötuna arvele võetud 29.12.2010.a. ning tema viimane Eesti Töötukassasse pöördumise aeg on 19.06.2013.a.. Käesoleval ajal ei saa Mati-Aho Kurberg töötutoetust ega töökindlustushüvitist. Pangakontole on Eesti Töötukassast laekunud tööharjutuse stipendium ja sõidukulu. Täitemenetluse seadustik § 131 lg 5 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning toetusele ettevõtluse alustamiseks. Seega laekunud tööharjutuse stipendiumile ja sõidukulu hüvitisele ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 27.03.2013.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.03.2013.a., kuid võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Haldur kutsus 03.04.2013.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Jaotusettepaneku läbivaatamine ja kulude kinnitamine, 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS §172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.03.2013.a., kuid võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos Taotlusega jaotusettepaneku kinnitamiseks). Haldur kutsus 10.06.2013.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja jätkamise otsustamine, 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS §172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.06.2013.a., kuid võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajal puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes § 157 p 2, § 158 lg 4 ja § 168 ning § 171, § 172 lg 6 haldur palub:

Pärnu Maakohus mõistis oma 19.12.2012.a. määrusega välja Ly Müürsoo kasuks ajutise halduri töötasuks 750 eurot ja ajutise halduri kulud 250 eurot. Ajutise halduri tasu on vara puudumisel välja maksmata. Pankrotivara arvel on hüviatud ajutise pankrotihalduri kulud summas 101,49 eurot, seega on hüvitamata kulud summas 148,51 eurot. Pärast Mati-Aho Kurberg’i pankroti väljakuulutamist on haldur teostanud alljärgnevad toimingud:

PankrS § 150 lg 1 p 2, p 3 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu, halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes PankrS § 65 lg 11 haldur palub:

käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Haldur on esitanud kohtule taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks ja kulude välja mõistmiseks. Pärnu Maakohus mõistis 19.12.2012. a määrusega ajutise halduri tasuks Ly Müürsoole 750 eurot ja ajutise halduri kulud 250 eurot. Ajutise halduri tasu on vara puudumisel välja maksmata, pankrotivara arvelt on hüvitatud ajutise halduri kulud summas 101,49 eurot. Taotluse kohaselt on haldur pärast pankroti väljakuulutamist kulutanud MatiAho Kurbergi pankrotimenetluses 6,5 tundi arvestusega 50 eurot tunnis, seega halduri tasu kokku on 325 eurot. M-A. Kurbergi pankrotimenetluse kulud summas 400 eurot on kinnitatud Pärnu Maakohtu 16.04.2013 määrusega. Kohus leiab, et halduri taotlus tasu määramiseks on põhjendatud, halduri töö mahtu arvestades mõistlik ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Pankrotivara on käesolevas menetluses 101,49 eurot, mistõttu on haldur esitanud kohtule taotluse väljamaksmata halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks riigi vahenditest menetlusabi korras. Kohus, olles tutvunud pankrotihalduri menetlusabi taotlusega, leiab, et avaldus on põhjendatud. Võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Eeltoodud sättest tulenevalt oleks põhjendamatu ja pankrotimenetluse eesmärgiga vastuolus suurendada füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohustuste mahtu pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus määrab pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamise riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatuses, s.o summas 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda Ly Müürsoo’le pankrotihalduri tasust ja kulude hüvitisest 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga ja kulude katteks on Pärnu Maakohtu 19.12.2012 kohtumäärusega välja mõistetud 1 000 eurot. Kohus on seisukohal, et riigi eelarvelistest vahenditest tuleb menetlusabi korras hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks menetlusabi korras 397 eurot. Pankrotivara arvelt tuleb ajutise halduri kuludena välja mõista 101,49 eurot. Halduri vabastamine § 165 lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Ly Müürsoo tuleb vabastada Mati-Aho Kurbergi pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Mati-Aho Kurberg esitas 29.11.2012 koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse, milles palub enda vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohtutustest ja kinnitab, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. 07.12.2012 on M.-A. Kurberg esitanud samasisulise avalduse, kus ta ka kinnitab, et on teadlik PankrS § 173 sätestatud kohustustest. PankrS § 172 lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 alusel võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad üldkoosolekutest osa ei võtnud ning ettepanekut usaldusisiku määramiseks teinud ei ole. Haldur avaldas kolmel korral väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine. Kuna võlausaldajad koosolekust osa ei võtnud, siis võib sellest järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamisel. Kohus leiab, et usaldusisik tuleb jätta määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik peab ise täitma seaduses sätestatud usaldusisiku kohustusi. PankrS § 173 Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku määramata jätmise tõttu tuleb võlgnikul endal need kohustused täita. PankrS § 172 lg 2 järgi tuleb võlgnikul nõude esitanud võlausaldajale tasuda makseid vähemalt üks kord aastas.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.