Eesistuja Jaak Luik, liikmed Tambet Tampuu ja Peeter Jerofejev
Kohtuasi
OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi OÜ RPP Group vastu 21 354 euro ja 5 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-41368
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ RPP Group määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja OÜ Citadele Leasing & Factoring (registrikood 10925733), esindaja Maksim Markelov Kostja OÜ RPP Group (registrikood 10865876), esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov
Asja läbivaatamise kuupäev
7. oktoober 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-41368 ja Harju Maakohtu 18. märtsi 2013. a määrus samas tsiviilasjas osas, milles kohtud jätsid kaja rahuldamata ja menetluse taastamata hagis esitatud viivise ja kindlustusmaksete nõuete osas, samuti menetluskulude väljamõistmise osas. Jätta ülejäänud osas kohtute määrused muutmata.
2.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada kaja osaliselt ja taastada menetlus hageja nõudes kindlustusmaksete võla 75 euro 22 sendi, kindlustuse jäägi 233 euro 48 sendi ja viivise 9871 euro 75 sendi saamiseks.
3.Menetlus jääb taastamata ja kaja rahuldamata osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 9871 eurot 75 senti, intressi võla 817 eurot 20 senti ja liisingumaksete käibemaksu võla 484 eurot 65 senti.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Tagastada OÜ-le RPP Grupp määruskaebuselt 14. mail 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Citadele Leasing & Factoring (hageja) esitas 15. oktoobril 2012 Harju Maakohtule OÜ RPP Group (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 21 354 eurot 5 senti. Hagi kohaselt sõlmis hageja 8. veebruaril 2007 BK Elekter OÜ-ga (endise ärinimega OÜ Andur Elekter) liisingulepingu, millega hageja finantseeris ekskavaatori Case 695 SR omandamist. Hageja, kostja ja BK Elekter OÜ sõlmisid 17. oktoobril 2007 kokkuleppe, millega kostja võttis üle kõik liisinguvõtja õigused ja kohustused ning astus liisingulepingusse BK Elekter OÜ asemele. Liisingulepingu p-de 3.2 ja 3.3 kohaselt pidi kostja tasuma iga kuu liisingumakseid. Pärast 2009. aasta 20. maid kostja enam liisingumakseid ei maksnud. Hageja ütles liisingulepingu 25. oktoobril 2009 üles. Liisingulepingu ülesütlemise päeval muutusid kõik kohustused, kokku 726 524 krooni 92 senti sissenõutavaks, sh tasumata põhiosa 589 459 krooni 27 senti, intressi võlg 12 786 krooni 40 senti, liisingumaksete käibemaksu võlg 7583 krooni 10 senti, jäägile arvestatud käibemaks (juhuks, kui kostja soovinuks vara ise omandada) 101 382 krooni 90 senti, viivis (kuni ülesütlemise päevani 25. oktoobril 2009) 10 483 krooni 25 senti, kindlustusmaksete võlg 1176 krooni 87 senti ja kindlustuse jääk 3653 krooni 13 senti. Liisinguobjekti turuväärtuse määramiseks tellis hageja objektiivsuse huvides 2 hindamist. Intrac Eesti AS arvamuse kohaselt oli liisinguobjekti turuväärtus selle tagastamise hetkel 430 000 krooni ja Baltic Lift Rent OÜ arvamuse kohaselt oli vara turuväärtus 450 000 krooni. Liisinguese müüdi
2.novembril 2009 hinnaga 435 000 krooni (lisandus käibemaks) Baltic Lift Rent OÜ-le. Kuna kostja vara omandada ei soovinud, ei arvestata enam ka jäägile lisatud käibemaksu. Müügist laekunud rahaga (käibemaksuta osaga) vähendati liisingu põhiosa jääki, milleks jäi 154 459 krooni 27 senti. Ümberarvestatuna eurodesse koosneb kostja võlg hagi esitamise seisuga tasumata põhiosast 9871 eurot 75 senti, intressi võlast 817 eurot 20 senti, liisingumaksete käibemaksu võlast 484 eurot 65 senti, viivisest 670 eurot, kindlustusmaksete võlast 75 eurot 22 senti, kindlustuse jäägist 233 eurot 48 senti ja viivisest ajavahemiku 26. novembrist 2009 kuni 26. novembrini 2011 eest 10 809 eurot 57 senti (9871,75 x 0,15% x 730 päeva). Hageja ei nõudnud hagis viivist rohkem kui põhinõude suuruses.
2.Kostja hagile ei vastanud.
3.Harju Maakohus rahuldas 14. jaanuari 2013. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 21 354 eurot 5 senti ja menetluskulu 750 eurot. Maakohus tegi tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja, milles palus menetluse taastada. Kostja leidis, et tagaseljaotsus oli üllatav, kuna asja menetlusse võtmise määruses oli asja hinnaks märgitud 6390 eurot. Tagaseljaotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja aga 21 354 eurot 5 senti. Kostja ei vastanud hagile, sest pidas 6390 euro suurust nõuet põhjendatuks, samuti pidas ta hagejaga läbirääkimisi kohtuvälise lahenduse saavutamiseks. 21 354 eurot 5 senti on aga põhjendamatult suur summa. Kostja tegelik võlg on palju väiksem. Hageja on jätnud hagis arvestama kostja 20 000 krooni suuruse makse. Samuti on hagis märgitud ekskavaatori väärtus liiga madal, kuna mõlemad hindajad olid huvitatud võimalikult madalast hinnast. Kostjat ei informeeritud ekskavaatori müügist, millega
võeti võimalus ekskavaator kallimalt müüa.
5.Hageja vaidles kajale vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Harju Maakohus jättis 18. märtsi 2013. a määrusega kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Maakohus leidis, et hagiavaldus toimetati kostja seaduslikule esindajale kätte isiklikult allkirja vastu. Samuti ei esine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-s 5 sätestatud aluseid, millest tulenevalt ei oleks kohus võinud tagaseljaotsust teha. Kostjale anti hagile vastamiseks 20 päeva, mida võib tsiviilasja asjaoludest ja kohtupraktikast lähtudes pidada piisavaks ajaks. Menetlusse võtmise määruses hoiatati kostjat, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada (selline taotlus sisaldus hagiavalduses). Kostja ei taotlenud vastuse esitamise tähtaja jooksul riigi õigusabi saamist advokaadi vahendusel vastamiseks. Kohus ei ole hagi ebaõigesti menetlusse võtnud. Kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kaja rahuldamise eelduseks on TsMS § 417 lg 2 ja § 415 lg 1 kohaselt see, et kostjal oli mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Kajas ega selle täpsustamise avalduses ei ole kostja välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks. Asjaolu, et kostja kaalus hagejaga kohtuvälise kokkuleppe sõlmimist, ei vabasta teda kohustusest hagile vastata. Asjaolu, et kohus on hagi menetlusse võtmise määrusesse ekslikult märkinud hagihinnaks väiksema summa, ei oma õiguslikku tähendust. Tegemist ei olnud hagi hinna määramisega, vaid inimliku eksitusega. Hagi ese ehk hageja nõue on selgelt välja toodud hagiavalduses ja sellest peab lähtuma nii kohus kui ka kostja. Kuna kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, siis rahuldas kohus nõude hagiavalduses esitatu kohaselt. Seega tuleb TsMS § 417 lg 2 alusel jätta kaja rahuldamata ja menetlus asjas taastamata, kuna kostjal ei olnud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks.
7.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus menetluse taastada.
8.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. aprilli 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu ei saanud isik hagile vastata. Kostja ei ole kajas ega määruskaebuses mõjuvat põhjust esile toonud. See, et maakohus oli tsiviilasja menetlusse võtmise määruses märkinud määruse päisesse ebaõige tsiviilasja hinna, ei anna alust kaja rahuldamiseks. Menetlusse võtmise määrusele lisatud ja kostjale saadetud hagiavalduses oli märgitud õige tsiviilasja hind ja ka hageja selge nõue. Seega oli kostja vastu esitatud nõue selgelt ja ühemõtteliselt arusaadav. TsMS § 407 lg 5 p 1 järgi ei või kohus teha tagaseljaotsust, kui kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg ei olnud liiga lühike. Maakohus kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul arvates hagiavalduse ärakirja ja selle lisade
kättesaamisest. Kostja esindaja sai kohtu saadetud dokumendid kätte 5. detsembril 2012. Seega oli kostjal enne aasta lõppu piisavalt aega, et hagile vastata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ja taastada tsiviilasja menetlus. Kostja leiab, et kohtud kohaldasid valesti TsMS § 407 lg 5 p 1. Kostjale oli antud hagile vastamiseks liiga lühike tähtaeg. 20 päeva ei ole selleks piisav. Kohtud on valesti kohaldanud TsMS § 415 lg-t 1 ja § 422 lg-t 1. TsMS § 422 lg 1 ei sätesta ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest. Hagi menetlusse võtmise määruses sisaldunud vale hagihind oli eksitav. Kostja seaduslik esindaja sai aru, et hageja nõue piirdub hagihinnaks märgitud summaga ning ülejäänud osas hagi menetlusse ei võetud. Selline kohtu menetluslik viga võib olla mõjuvaks põhjuseks jätta hagile vastamata. Kohtud ei ole kontrollinud, kas hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Kohtud pidid seda tegema omal algatusel sõltumata kostja seisukohast.
11.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et nii ringkonna- kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada osas, milles kohtud jätsid kaja rahuldamata ja menetluse taastamata hagis esitatud viivise ja kindlustusmaksete nõuete ning menetluskulude väljamõistmise osas menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tühistatud osas tuleb kaja rahuldada, menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Ülejäänud osas jäävad kohtute määrused muutmata ning jõustub maakohtu tagaseljaotsus.
13.Kolleegium leiab, et iseenesest võib olla mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja seega TsMS § 417 lg 2 alusel kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks ka kohtu eksitav tegevus. Praeguses asjas on kostja väitnud, et ta ei vastanud kajale, kuna arvas, et võimalik tagaseljaotsusega temalt väljamõistetud summa piirdub tsiviilasja hinnaga, mis oli märgitud maakohtu määruses, millega hagi menetlusse võeti. Maakohus märkis hagi menetlusse võtmise määruses tõepoolest tsiviilasja hinna valesti. Seega tuleb hinnata, kas selline maakohtu eksimus võis mõistliku isiku jaoks jätta mulje, et hagile vastamata jätmise korral piirdub kostjalt tagaseljaotsusega väljamõistetav summa asja hinnaks märgitud 6390 euroga. Kolleegium leiab, et mõistlik isik pidi aru saama, et hagis nõutakse tegelikult suuremat summat. Kostjale kättetoimetatud hagis oli tsiviilasja hind ja hageja nõue selgelt välja toodud. Samuti ei olnud hagi menetlusse võtmise määruses märgitud, et hagi oleks jäetud osaliselt menetlusse võtmata, vaid selles oli märgitud, et lähtutakse hagis esitatud nõudest. Seega pidi kostja hagiavaldusest aru saama, kui suurt summat talt nõutakse. Järelikult ei ole maakohtu määruses vale tsiviilasja hinna märkimine mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ning menetluse taastamiseks TsMS § 417 lg 2 järgi.
14.Kolleegium nõustub kohtutega, et hagiavaldusele vastamise tähtaeg ei olnud ilmselt liiga lühike. Arvestades seda, et tegemist ei ole õiguslikult eriti keerulise vaidlusega, oli 20-päevane tähtaeg hagile vastamiseks piisav. Seega ei välistanud TsMS § 407 lg 5 p 1 tagaseljaotsuse tegemist. Vajadusel saanuks kostja taotleda hagile vastamise tähtaja pikendamist.
15.Õige on kostja väide, et kohtud ei ole kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust. Maakohtu tagaseljaotsus oli tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Samuti ei ole kohtud kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust kaja menetledes. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See säte paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel, samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest (vt Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12, p 13 ja 5. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-13, p 13). Juhul kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, ei või tagaseljaotsust teha ning esitatud kaja tuleb TsMS § 417 lg 2 alusel rahuldada ja menetlus taastada.
16.Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks. Kolleegium leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendamata. Hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, millest tuleneks kostja kohustus tasuda kindlustusmakseid. Ainuüksi liisingulepingu sõlmimisest ja võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud liisingulepingu regulatsioonist sellist kohustust liisinguvõtjale ei tulene. Kindlustusmaksete tasumise kohustus peaks olema pooltel eraldi kokku lepitud, kuid hagiavalduses sellisele kokkuleppele viidatud ei ole. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, millisel alusel arvestas hageja viivist määras 0,15% põhivõlalt päevas. See viivisemäär ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusejärgset viivisemäära. Seega tuleb kindlustusmaksete ja viivise väljamõistmise osas kaja rahuldada ning asja menetlus taastada.
17.Ülejäänud osas, st põhivõla, käibemaksu ja intressi väljamõistmise osas on hagi kolleegiumi hinnangul õiguslikult põhjendatud, mistõttu oli tagaseljaotsuse tegemine selles osas lubatud ning kaja tuleb jätta selles osas rahuldamata. Õigus nõuda tasuda tulnud liisingumakseid tuleneb VÕS § 367 lgtest 1 ja 2. Liisingumaksetelt tasuda tulev käibemaks on nende maksetega vahetult seotud. Hageja on oma nõudest VÕS § 367 lg 3 järgi maha arvestanud ka liisingueseme väärtuse. Kuivõrd TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loetakse kostja hageja faktilised väited omaksvõtnuks, ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, et hagis toodud liisingueseme väärtus oli vale. Arvestades seda, et liisinguleping on oma olemuselt ka krediidileping, võib õiguslikult põhjendatuks pidada ka intressinõuet (vt VÕS § 401 lg-d 2 ja 3 ning § 397 lg 1 esimene lause).
18.Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada maakohtus, sh arvestades TsMS § 169 lg-s 2 sätestatut.
19.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada.
Jaak Luik, Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.