Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kohtulahendi

resolutsioon

tervikuna

sõnastatuks järgmiselt: Rahuldada Michael Tang Rasmussen ́i hagi

osaliselt. Mõista Moller Auto Viru AS-ilt välja

2328,66 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa eurot ja 66 senti) eurot Michael Tang Rasmussen ́i kasuks. Mõista Moller Auto Viru AS-ilt välja viivis

protsendina kahjuhüvitiselt (2328,66 eurot) alates

01.04.2011.

a

kuni

kahjuhüvitise

tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Ringkonnakohtuotsuse tegemise aja seisuga on viivise suurus 517,63 eurot. Ülejäänud

osas

jätta

hageja

nõue

rahuldamata. Menetluskulude jaotus

Jätta maa ja ringkonnakohtus Michael Tang Rasmussen poolt kantud menetluskuludest 60 % Moller Auto Viru AS-i kanda. Jätta

maakohtus

Moller Auto Viru

AS-i

kantud

menetluskuludest 40 % Michael Tang Rasmussen ́i kanda. Jätta ringkonnakohtus Moller Auto Viru AS-i kantud menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

ning neid ei saa mingilgi moel tõlgendada kui puuduste kõrvaldamist kostja teostatud töödes. Katalüsaatorisüsteemi (heitgaaside väljalasketorustik) rikke üle ei ole hageja kunagi kurtnud ning seda ei ole teostatud tööde käigus ka tuvastatud. Kostja ei ole hageja auto käigukasti demonteerinud (mootori küljest lahti võtnud), sest 2009. a käigukasti remondi raames toimunud solenoidploki vahetus teostatakse üksnes käigukasti põhjakaane eemaldamisega. Kostja oli seisukohal, et tihendi vigastus on tingitud auto vanusest ja normaalsest kulumisest. On ebausutav väide, et gaasijaotusfaasid on 5-6 kraadi väljaspool normi, sest hageja auto on varustatud gaasijaotusfaasi (nukkvõllide) asendianduritega. Kui gaasijaotusfaasid oleks tõepoolest nii suures nihkes olnud, oleks mootori veatuli pidanud kogu aeg põlema ja kõik diagnostikad näitama vastava veakoodi olemasolu. Kostjale jäi arusaamatuks, millises ulatuses on hageja kulusid kandnud. Viiviste nõue ei ole põhjendatud, sest kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Kostja oli veendunud, et Taanis teostatud remonttööd ei olnud põhjuslikus seoses kostja poolt teostatuga. Kostjal puudus vajadus ja kohustus käigukasti võllitihendit vahetada.

MAAKOHTU LAHEND

juures olev VW AG hooldus/remondi juhend (tl 125, 140, 141). Järelikult ei mõjutanud kostja poolt teostatud mootori remont (mahavõtmine) kuidagi käigukasti ja hüdromuhvi vahel oleva tihendi seisukorda, kuna kahte viimast osa üksteisest ei eraldatud, st et kostja teostatud mootoritööd ei saanud mõjutada mootorist eraldi asetsevat, suletud autodetaili sees oleva tihendi seisukorda. Hageja on väitnud ka seda, et kostja oleks pidanud vahetama võllitihendi isegi juhul, kui kostja ei pidanud seda selle asukohast lahti võtma. Kostja poolt esitatud Aasta Auto Pluss arvamusest ilmneb, et tihendi vahetus nähakse ette vaid juhul, kui remondi käigus ilmneb õlileke või kui hüdromuhv eraldatakse käigukastist (tl 194). Hageja esindaja on leidnud, et nimetatud tõendit ei saa pidada usaldusväärseks (tl 201) ja esitanud omakorda tõendid selle kohta, et arvestades hageja auto vanust ja läbisõitu, on soovitav vaidlusalune tihend vahetada ja seda oleks mõistlik teha mootorikettide vahetuse ajal, kuna see välistaks hilisema eraldi vahetamisega kaasneva suurema töö ja kulu. Kohus leidis, et isegi, kui hageja esitatud tõendit mitte arvestada, ei olnud kostjal kohustust käigukasti võllitihendit vahetada. Sellist kohustust ega soovitust ei tulene toimiku materjalide juures olevast VW AG hooldus/remondi juhendist ning pooled kohtule nimetatu kohta teisi tõendeid esitanud ei ole. Hageja poolt kohtule esitatud Autoteenindus R.Z. OÜ neutraalse arvamuse-soovituse kohaselt on automaatkasti eemaldamise käigus soovitav vahetada mh tihendid, kuid seda kliendi soovil. Kohus leidis, et juhul kui automargi ametlikul esindajal või valmistajatehasel vastavasisuline soovitus puudub, siis võivad selle automargi hoolduse ja remondiga tegelevatel kuid eri riikides asuvatel firmadel olla selles osas ka erinevad tavad ja praktika. Samas ei nähtu ka hageja esitatud tõenditest, et Taanis vahetataks vaidlusalune tihend kohustuslikult iga kord kui mootor käigukastist eraldatakse. Seega ei saa kostjale ette heita seda, et ta mootori ja käigukasti eraldamisel tihendit ei vahetanud. Hageja ei tellinud kostjalt käigukasti võllitihendi vahetust ning kostja teostas mootori, mitte käigukasti remonttöid. Samas ei ole hageja tõendanud seda, et võllitihend oli mehaaniliselt vigastatud, millest võib järeldada koostoimes Taani remondifirma seisukohaga (auto vanus ja läbisõit), et tihend võis olla lihtsalt kulunud ja õlileke tekkida ka peale mootori remonti kostja poolt. Hageja heidab kostjale ette ka mootori õhutuskambri kummist vahetihendi vigast paigaldamist. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et auto mootorit on peale kostja poolt remondi teostamist korduvalt avatud ja uuritud. Vastavasisulisi tõendeid kohtule esitatud ei ole. Nimetatud tihendi vigane paigaldamine avastati Nika Biler AS-i poolt ning eelnevalt oli tihend paigaldatud mootori remondi käigus 2009. a detsembris kostja poolt. Samuti ei nõustunud kohus kostja väitega, et tihendi vale paigaldus oleks avastatud juba varem OÜ Tõukur, Saksa Auto AS või Volkswagen Automobile Hamburg GmbH poolt. Eelviidatud firmad mootorit tihendi asukohast lahti ei võtnud, millisel juhul ei saa ka tuvastada tihendi vigastust. Toimiku materjalide juures oleva Nika Biler AS-i selgitustest tuleneb, et hageja väitel teostati kostja poolt 2010. a mootori kapitaalremont (tl 15, täiendav teave). Järelikult oli hageja poolt Nika Biler AS-i antud informatsioon erinev tegelikult tehtud remondist. Kui käigukast oleks täiesti lahti võetud, oleks arusaadav käigukasti sees oleva tihendi vahetamise otstarbekus. Tuvastatud on aga see, et käigukasti sellises ulatuses kostja ei remontinud (vahetati välja ainult solenoidi plokk). Hageja on kostjale ette heitnud ka seda, et käigukasti võlli tihendi (otsasimmeri) kahjustus oli tingitud käigukasti solenoidiploki vahetusest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et käigukasti remont piirdus solenoidiploki vahetamisega. Nimetatut tõendab ka arve nr 294003742 (tl 7). Kostja on kohtuistungil selgitanud, et solenoidi plokk on automaatkastis sisalduv õlikanalite ja klappide moodustis ning tegemist on kinnise karbiga. Vahetus toimub käigukasti alumise kaane kaudu ning selleks ei ole vaja käigukasti mootorist

eraldada. Toimiku materjalide juures olevast VW AG hooldus/remondi juhendist solenoidiploki vahetamise kohta (tl 93-97, tõlge tl 143-147) nähtub, et nimetatud töö teostamiseks ei ole vaja käigukasti autolt maha võtta. Arvestades sellega, et käigukasti hüdromuhv ei asetse mitte käigukasti allosas, kust teostati solenoidploki vahetamist ja hüdromuhv on eraldiseisev korpusega detail, leidis kohus, et solenoidploki vahetamisel ei saanud kostja vigastada käigukasti võllitihendit. Hageja pidas mootori töö häirete põhjuseks gaasijaotusfaaside nihet 5-6 kraadi, sest peale Nika Biler AS-i poolt nende korrigeerimist puudused kõrvaldati. Nika Biler AS-i arvates on suurem bensiinikulu põhjustatud just valedest gaasijaotusfaasidest ning peale gaasijaotusfaaside seadistamist töötas mootor stabiilselt ja bensiinikulu oli normi piires (tl 16, 17). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on mootori lahti võtnud ja tagasi kokku pannud ning vahetanud mootoriketi ja hulga teisi detaile. Kohus leidis, et hageja seisukohad on vastuolulised. Ühelt poolt väidab hageja, et häired mootori töös (pöörete kõikumine, jõudluse kadumine) ilmnesid esmakordselt 2009. a augustis pärast sõiduki kättesaamist kostja käest, millisest ajast alates nõuab hageja ka varalist kahju (suurenenud bensiinikulu). Samas remonditi 2009. a aasta juunis, augustis hageja autol ainult käigukasti (tl. 2, 7), mis ei saa olla viidatud mootori töö häirete põhjuseks. Teisalt väidab hageja, et gaasijaotusfaasid läksid nihkesse pärast mootori lahtivõtmist kostja poolt (tl 51), kuid mootor võeti puhastamiseks lahti 2009. a detsembris. Hageja on väitnud ka seda, et pärast sõiduki kättesaamist oli sõiduki mootori jõudlus senisest veelgi halvem ja pöörete kõikumine suurem (tl 3). Eeltoodust järeldas kohus, et hageja nimetatud häired mootori töös esinesid teatud määral juba enne kostja poolt mootori lahtivõtmist 2009. a detsembris ja järelikult ei olnud mootori hilisem demonteerimine gaasijaotusfaaside vale asendi otseseks põhjuseks. Kostja on menetluse jooksul väitnud, et 5-6 kraadi on oluline kõrvalekalle, mille asendiandurid oleksid igal juhul fikseerinud ja mootori veatuli oleks põlenud. Arvestades asjaoluga, et sarnased häired mootori töös esinesid juba enne mootori remonti ja veatuli ei süttinud ning Nika Biler AS-i selgitustega selle kohta, et kui nukkvõlli hälve ei ületa +/- 8 kraadi, siis viga ei registreerita ja mootori juhtimissüsteemi lamp ei sütti (tl. 165,166), ei nõustunud kohus hageja väitega. Arvestades aga hageja seisukohaga, et peale mootori remonti oli mootori jõudlus veel halvem ja pöörded kõikusid rohkem, leidis kohus, et kostja poolt on mootori remont teostatud ebakvaliteetselt, kuid mitte sellises ulatuses nagu leiab hageja. Arvetega nr 2104001112 ja 2104001109 on tõendatud, et kostja vahetas muuhulgas ära mootoriketi, keti leevendid ja pingutid, väntvõlli, kolvirõngad, kolvid, kontrollis silindreid, võttis maha ja pani peale nukkvõllid ja vahetas nukkvõllide reguleerimisrattad. Kostja on kohtuistungil tunnistanud, et nukkvõllide vale asetus on tõendatud. Toimiku materjalidest, sh arvetest ei nähtu, et kostja oleks teostanud peale remonti gaasijaotusfaaside kontrolli ja vajadusel reguleerimist, mis aga kohtu arvates on sellises ulatuses mootori remontimisel igati vajalik ja tavapärane. Kui kostja oleks seda teinud, oleks gaasijaotusfaasid olnud normaalses asendis ning hagejale poleks kahju tekkinud. Lähtudes töö olemusest ja asjaolust, et tegemist on Volkswagen Grupi teenindusettevõttega, sai hageja eeldada, et vajalikud tööd tehakse täies mahus ja kvaliteetselt. Kohus leidis, et kostjale saab ette heita mootori õhutuskambri kummist vahetihendi vigast paigaldamist ja mootori gaasijaotusfaaside kontrollimata ja vajadusel reguleerimata jätmist ning selles osas ei ole kostja teostatud töö seda liiki tööle omase kvaliteediga (VÕS § 641 lg 2 p 5), mida hageja tarbijana võis mõistlikult eeldada. Arvestades kostja majandustegevust, sh erialaseid oskuseid ja teadmisi, pidi kostja ette nägema, et gaasijaotusfaaside kontrollimata ja vajadusel reguleerimata jätmisel võivad tekkida häired mootori töös. Kuna kostja ei suutnud likvideerida sõidukil esinenud puuduseid, oli hageja pöördumine Taani ettevõtte Nika Biler AS-i poole põhjendatud ja kostjal on kohustus hüvitada hagejale

kulud, mis on tekkinud seoses mootori õhutuskambri kummist vahetihendi vale paigaldamisega ja mootori gaasijaotusfaaside korrigeerimata jätmisest. Põhjendatud on Nika Biler AS arve nr 79695 (tl 22) summas 4559,11 Taani krooni ja osaliselt arve nr 80762 (tl 24, tõlkes ekslikult nr 79484) summas 2080,71 (911, 34 + 1169, 34 + käibemaks 25%, s.o 520, 18) kokku 2600,89 Taani krooni ning kahe arve peale kogusumma 7160 Taani krooni, mis võrdub 960,22 euroga. Arve nr 79484 (tl 21) seostub käigukasti remondiga ja arve nr 80762 (tl 24) osaliselt erineva puhastusega ja gaasidrosseli remondiga. Kohus leidis, ei suurenenud kütusekulu kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Hageja kulutused õigusabile ei pea tingimata olema VÕS alusel välja mõistetavad kahju hüvitisena ja need võivad kuuluda menetluskulude hulka. Seega jääb hagi selles osas küll rahuldamata, kuid menetluskulude jaotuses on toodud välja, kui palju keegi menetlusosalistest menetluskulu peab tasuma. Viivist kõrvalnõudena tuleb arvestada alates 01.04.2011. a kahjuhüvitiselt 960,22 eurot seadusjärgses määras kuni kahju hüvitamiseni tuginedes VÕS § 113 lg-le 1. Kuni kohtuotsuseni on viivise summa 137,72 eurot. Viivisenõude välja arvutamise ajalisele põhjendusele alates 01.04.2011. a kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Kohus leidis TsMS § 163 lg 1 kohaselt, et kuna hagi jääb rahuldamata 71,92 % ulatuses, tuleb kostjal hageja menetluskulud kanda 28,08 % ulatuses. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3) ei ole maakohus otsuses selgitanud, miks ta loeb arvest nr 80762 tuleneva nõude põhjendatuks üksnes osaliselt, rikkudes sellega TsMS 442 lg 7; 4) on maakohus arusaamatult jätnud rahuldamata suurenenud kütusekulu hüvitamise nõude. Maakohus ei ole selgitanud, miks ta ei loe Carepoint Svendborg akti-hinnangut nimetatud nõude lahendamisel kohaseks tõendiks. Samuti on tõendatud, et Taanis teostatud remonttööde tagajärjel lakkas kostja poolt pikema aja vältel edutult kõrvaldamata mootori pöörete kõikumine ning taastus tavapärane kütusekulu. Seega sai mootori pöörete kõikumise ja suurenenud kütusekulu probleemide lahenduseks olla üksnes gaasijaotusfaaside korrigeerimine Taani ettevõtte poolt. Hageja nõude rahuldamata jätmisega on maakohus rikkunud eeskätt TsMS § 232 lg 1 ja 2; 5) on maakohus jätnud analüüsimata ja seisukoha võtmata hageja nõude osas seoses sõiduki kasutamise võimatusega, rikkudes sellega TsMS 438 lg 1 ja § 442 lg 7. Hageja rõhutab, et vajas transpordivahendit igapäevaselt ja vaidlusaluse sõiduki kasutamise võimatuse tõttu pidi ta kasutama teisi võimalusi (takso, ühistransport, rendiauto). Arvestades hageja keskmist läbisõitu ca 20 000 km aastas on hageja nõue põhjendatud; 6) on maakohus ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja nõude õigusabikulude hüvitamiseks. Kohtueelsed õigusabikulud ei ole menetluskuludeks TsMS mõistes. Samuti ei ole maakohus selgitanud, miks ta ei rahulda hageja kahju hüvitamise nõuet, vaid peab otstarbekaks lugeda kulud menetluskulude hulka TsMS § 138 mõistes. Hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks tuleb rahuldada võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätete alusel.

2) jääb arusaamatuks, mille alusel jõudis kohus otsuses järeldusele, et apellant tunnistas kohtuistungil nukkvõllide vale asetust. Apellant nimetatud väidet kunagi tunnistanud ei ole. Ometigi leidis kohus otsuses, et põhjendatud on Nika Biler AS-i poolt mootori õhutuskambri kummist vahetihendi ja mootori gaasijaotusfaaside korrigeerimiseks tehtud tööd. Seda vaatamata asjaolule, et vastustaja poolt hagile lisatud Nika Biler AS-i arvamuse (hagi lisa 4) alajaotuses „VW Nika Bileri järeldus“ on küll viidatud, et „...et õhutuskambri kummist vahetihendil tuvastati paigaldusest põhjustatud kahjustus...“, kuid samas arvamuses alajaotuses „Teostatud tööd“ ei ole isegi kaudselt viidatud õhutuskambri kummist vahetihendi korrigeerimisele; 3) on kohus jätnud täielikult tähelepanuta apellandi 15.11.2012. a seisukohtades kajastatud ebakõlad vastustaja poolt tõenditena esitatud arvetes. Arvest nr 79484 lähtuvalt teostati tööd tellimuse nr 32-35075 alusel ajavahemikul 14.01.2011. a kuni 03.02.2011. a. Samas ei ole arvel kajastatud gaasijaotusfaaside nihke kõrvaldamiseks teostatud töid, kuigi need on nii hagi lisas 4 kajastatu alusel kui ka faktiliselt otseselt seotud mootori ja käigukasti auto küljest demonteerimise ning käigukasti mootori küljest lahti demonteerimisega; 4) on kohus arusaamatult jõudnud järeldusele, et gaasijaotusfaaside reguleerimist kajastab arve nr 79695; 5) jääb apellandile arusaamatuks kohtu järeldus, et põhjendatud on arves nr 80762 kajastatud mootoris vea otsingu ja lekkekoha mõõtmise kulud, kuigi need teostati arvest lähtuvalt tellimuse nr 32-35816 alusel alles 10.03.2011. a. Seega on kohus lugenud põhjendatuks väidetavad kulud, mis tekkisid Nika Biler AS-i poolt teostatud mingisugustest remonttöödest alles peale seda, kui olid lõpetatud kõik tööd ja toimingud, mille raames tekkinud kulusid oleks teoreetiliselt võimalik siduda kohtu poolt tuvastatud väidetavate tegemata jätmistega apellandi tegevuses; 6) on kohus jätnud menetluskulude jaotuse määramisel täielikult kajastamata asjaolu, et pooled üritasid menetluse jooksul sõlmida kompromissi ning kohus mõistis lahendis vastustajale hüvitise, mis oli apellandi poolt kompromissina pakutust 460,22 eurot suurem, samas aga vastustaja poolt kompromissina soovitust 749,48 eurot väiksem.

dokumentaalselt Taani aktiga tõendanud, et mingil hetkel nukkvõllid olid valesti“ (lk 3). Olukorras, kus kostja on võtnud mootori lahti ja pannud uuesti kokku, sai nukkvõllide vale asend olla üksnes kostja teostatud remontöö tulemus. Samas, kui nukkvõllid oleksid olnud nihkes juba varem, oleks kostja pidanud ikkagi kõrvaldama probleemi hiljemalt 2009. a detsembri tööde tulemusena; 3) nähtub VW arvamusest selgelt, et mootori gaasijaotusfaase korrigeeriti vastavalt VW sellealastele suunistele, seotud vahetihendid vahetati välja vastavalt VW standarditele. Asjaolu, et vahetihendite seas ei ole eraldi kajastatud õhutuskambri kummist vahetihendit, ei muuda asja sisuliselt, kuna tõendatud on, et kostja oli õhutuskambri kummist vahetihendi paigaldanud ebakorrektselt; 4) rõhutab hageja, et hagi lisadeks olevatel arvetel märgitud kuupäevad ei kajasta remonttööde teostamise kuupäevasid. Samuti on paljasõnalised ja arusaamatud kostja väited, et hageja nõuab ka kulusid, mis olid tekkinud pärast seda, kui olid kõrvaldatud puudused kostja töös; 5) on ventiilide kontrolli ja reguleerimise all mõeldud gaasijaotusfaasi kontrolli ja reguleerimist; 6) on kohtul õigus TsMS § 162 lg 4 ja § 163 lg 1 alusel jätta kulud menetlusosalise enda kanda, kui kulude teiselt poolelt väljanõudmine oleks ebaõiglane. Käesoleva vaidluse on põhjustanud kostja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuna kostja ei eemaldanud käigukasti ega võtnud seda remondi käigus lahti, siis ei pidanud ta ka hagejat teavitama käigukasti võllitihendi vahetamise vajadusest. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt viidatud arve 294003742 ei kinnita kostja väidet, et käigukasti ei eemaldatud. Nimetatud arvel on märgitud, vahetati käigukasti õli, käigukasti õlitoru, käigukasti filter, tihend (I kd lk 7). Apellant on apellatsioonkaebuses viidanud kostja arvele nr 2104001109, milles on tööde kirjelduses järgmised kanded „ „mootor maha ja peale“, väntvõll maha ja peale“, „mootori detailide puhastus“ ja väitnud, et see kinnitab, et kostja võttis autolt maha nii mootori kui käigukasti. Kostja esindaja on 10.11.2011 kohtuistungil märkinud, et käigukasti remonditi enne ja siis käigukasti ega mootorit autost ei eemaldatud, hiljem kui remonditi mootorit, siis võeti mootori küljest ära käigukast koos sidurikorviga (I kd lk 73). Ringkonnakohus leiab, et asjas on tõendatud, et kostja eemaldas käigukasti autolt. Asja materjalide kohaselt pöördus hageja kostja poole 22.12.2010 ja 29.12.2010 teatega, et käigukasti võllitihend lekib ning märkis, et „Taani VW on teinud mootori 4 punkti kontrolli, tulemused näitavad teisi väärtusi ja selle tulemusel palusid nad minu luba kontrollida hooratta ja nukkvõllide asendit (mulle selgitati, et on võimalik keti vahetamisel panna hooratas tagasi vales asendis)“ (I kd lk 199).

aluseks võtta auto läbisõit 26 328 km ja kütusekulu oli pärast hageja poolt remonditööde teostamist vähemalt 21/100 km kohta, hageja võttis bensiini liitri hinnaks 1,3 eurot ja sai arvutusliku kahju suuruseks 684,52 eurot. Hageja väiteid bensiinikulu suurenemise osas kinnitab Carepointi esitatud täiendav teave, et „bensiinikulu osas täheldati diagnostika ajal bensiinikulu kõrgeid väärtusi, valed gaasijaotusfaasid on põhjustanud suuremat bensiinikulu“ (I kd lk 16). Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt hageja ei ole tõendanud, millal konkreetselt ja kui palju bensiinikulu suurenes, millisel perioodil ja mis seda põhjustas. Ringkonnakohus leiab, et hageja hüpoteetiline arvestus, mis tugineb auto läbisõidule ja konstateeringule, et bensiinikulu oli diagnostika ajal ebanormaalselt suur, ei ole piisav, et tuvastada kostja poolt teostatud puudustega töö ja suurenenud kütusekulu vahel põhjuslik seos.

Vastuapellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu järeldus, et kostja tunnistas nukkvõllide vale asendit kohtuistungil. Ringkonnakohus möönab, et maakohus ei ole märkinud, millisele kohtuistungi protokollile ta seda väites tugineb, kuid kui vaadata 10.11.2011 toimunud kohtuistungi protokolli, siis on võimalik sinna märgitud kostja seletusest erinevalt aru saada. Nimetatud protokollis on kirjas „julgen vastu vaielda, käigukasti tihendi puhul võib tekkida vaidlus, samas nukkvõllide asend, siin on tegelikult see, et hageja on omalt poolt dokumentaalselt Taani aktiga tõendanud, et mingil hetkel nukkvõllid olid valesti. Kostja on seisukohal, et kui nukkvõllid oleksid olnud nii valesti nagu nad siin pildil on, siis sellega oleks kaasnenud mootori ebakorrektne töö ja teiseks oleks tuvastatud kohe, diagnostikat on sellel autole korduvalt tehtud.“ (I kd lk 73). Ringkonnakohus leiab, et asjaolust, kas kostja võttis konkreetse faktiväite omaks või mitte ei sõltu käesolevas asjas hagi rahuldamise ulatus, kuna maakohus on hagi osaliselt rahuldanud tõendite põhjal, mitte tuginedes tõendamisest vabanemise alustele. Vastuapellandi väited maakohtu poolt tõenditele antud ebaõige hinnangu osas, ei ole õiged. Ringkonnakohus leiab, et hageja on asjas esitanud tõendid ning maakohus on neid õigesti hinnanud.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.