Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-28386
Tsiviilasi
Danske Bank A/S väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
võlausaldaja Danske Bank A/S (registrikood 61126228, Holmens kanal 2-12 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik), mille esindajana tegutseb seaduse alusel Danske Bank A/S Eesti Filiaal (registrikood 11488826, asukoht: Narva mnt 11, 15015 Tallinn); võlausaldaja lepinguline esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo (registrikood 11930038, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, Külliki Tammik e-post [email protected]); võlgnik OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX); võlgniku lepinguline esindaja Kuldar Kirt (Õigusbüroo VK ja Partnerid OÜ, e-post [email protected]); ajutine pankrotihaldur Kauri Rattus, e-post [email protected].
esindajad, ajutine pankrotihaldur
avaldus
OÜ
XXX
pankroti
2-13-28386
05.06.2013 esitas võlausaldaja Danske Bank A/S avalduse OÜ XXX pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja on tasunud ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti 2 000 eurot 26.06.2013. 23.08.2013 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Kauri Rattus’e, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 19.09.2013 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot. 27.09.2013 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.09.2013. Seisuga 30.10.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
Ajutine haldur nõudis andmeid võlgniku esindajalt 04. septembril 2013 edastatud võlgniku küsimustikuga - varade ja võlgade, varade koormamise, võlgniku suhtes toimuvate sundtäitmiste ning hagimenetluste, majandustegevuse ja ettevõtte üldandmete kohta. Eelpool nimetatud küsimustiku vastused on esitatud ajutisele pankrotihaldurile 13. septembril 2013.a. Täiendavalt kontrollis ajutine haldur võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ning tähtsust omavaid dokumente. Ajutine haldur tutvus võlgniku senist tegevust puudutavate kättesaadavate dokumentidega ja tegi kirjalikud järelpäringud võlgnikule ning vestles korduvalt võlgniku esindajaga. Samuti tegi ajutine haldur järelepärimised Maksu- ja Tolliametile, Maanteeameti liiklusregistrile, kinnistusosakondadele ning Eesti Väärtpaberite Keskregistrile ja samuti
2-13-28386 krediidiasutustele võlgniku rahalistest vahenditest teadasaamiseks ja võlgade seisundi selgitamiseks. Halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse kohta ja võimalused ettevõtte tervendamiseks Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli laevaremont ja tööjõu vahendamine. Võlgnik soovis oma ettevõtlust edasi arendada ja otsustas teha investeeringuid kinnisvara sektorisse, mistõttu sai omandatud kinnisvara. Tulenevalt sellest, et toimus majanduse üldine langus tekkisid Võlgnikul raskused laenukohustuste täitmisel. Vastavalt äriplaanile pidi Võlgnik tegelema kinnisvara arendamisega ja seejärel kinnisvara võimalikult kasumlikult maha müüma. Vastavalt tehtud majanduslikele arvutustele pidi kinnistute müügist laekuvast rahast jätkuma kohustuste täitmiseks. Võlgniku juhatus pidas Danske Bank Eesti A/S aktiivseid läbirääkimisi maksegraafiku sõlmimiseks, mis oleks võimaldanud pankrotti vältida kuid kokkuvõttes see tulemusi ei andnud, samuti otsis Võlgnik välisinvesteeringuid, kuid kahjuks investoritega läbirääkimised mingeid tulemusi ei toonud. Võlgniku juhatuse liige on andnud ajutisele haldurile ülevaate ettevõtte äriideest, tulevikuplaanidest, tegevuse edasistest väljavaadetest. Ajutine haldur asub olemasoleva informatsiooni põhjal arvamusele, et antud olukorras puuduvad võimalused ettevõtte tervendamiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Ajutise pankrotihalduri arvates ei ole juhatuse liige oma tegevusega põhjustanud firma maksevõime olulist vähendamist või selle maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist võlgniku poolt. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse on tekitanud kinnisvaraga seotud ärilise riski võtmine ning asjaolusid, et piiratud varade mahu puhul oli ettevõttele võetud liiga palju kohustusi, mida olemasolevate varadega tasuda ei olnud enam aga võimalik. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise aeg juuni 2013. Arvamus pankroti väljakuulutamise kohta Võlgniku dokumentide uurimisel pole selgunud käesolevaks ajaks selliseid asjaolusid, millede põhjal saab väita, et äriühingu juhtimisel on toime pandud raskeid juhtimisvigu ja mis annaks alust esitada hagisid juhatuse liikmete vastu. Menetluse käigus pole selgunud ka selliseid asjaolusid, mis annaksid alust esitada avalduse majanduspolitseile kuriteo tunnustega teo uurimiseks. Pankrotimenetluse käigus pole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid praegu pankrotihaldurile võimaluse käituda pankrotiseaduse § 109 kohaselt. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Võlgniku raamatupidamises kajastatud varade ja kohustuste suurus moodustas 23.08.2013 seisuga vastavalt 16 431,31 EUR ja 608 731,03 EUR, on ettevõtte varade tegelik väärtus olematu, arvestades asjaoluga, et debitoorse võlgnevuse võib lugeda lootusetuks võlaks. Seega ületavad kohustused kordades vara väärtuse.
2-13-28386 Ajutine pankrotihaldur on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu ja välja kujunenud maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotihaldur on tuvastanud, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur palub mõista välja ajutise pankrotihalduri tasuks 1 248 eurot (sealhulgas käibemaks) ja hüvitatavateks kuludeks 76.22 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutine pankrotihaldur kulutas oma ülesannete täitmiseks 16 tundi tunnitasuga 65 eurot tund. Ajutise halduri tööaja arvestuse kohaselt nõudis ajutine haldur asjaomastelt instantsidelt andmeid võlgniku varade ja võlgade kohta ja koostas päringuid – kokku 5 tundi; tutvus dokumentatsiooniga ja vestles võlgniku lepinguliste esindajatega – kokku 5 tundi; töötas läbi saabunud päringute vastused, valmistas ette kohtuistungiks vajalikud materjalid ja koostas ajutise halduri aruande ning osales kohtuistungil – kokku 6 tundi.
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise
2-13-28386 halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on OÜ-l XXX varasid 16 431.31 eurot, kuid nimetatud vara seisneb nõudes teise isiku vastu ning selle laekumine ei ole tõenäoline. Kohustusi on võlgnikul seevastu kokku vähemalt 608 731.03 eurot. Võlgniku dokumentide uurimisel pole selgunud selliseid asjaolusid, millede põhjal saab väita, et äriühingu juhtimisel on toime pandud raskeid juhtimisvigu ja mis annaks alust esitada hagisid juhatuse liikmete vastu. Menetluse käigus pole selgunud ka selliseid asjaolusid, mis annaksid alust esitada avalduse majanduspolitseile kuriteo tunnustega teo uurimiseks. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Kogutud informatsiooni põhjal on äriühing maksejõuetu ja välja kujunenud maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise aeg on juuni 2013. Pankrotihaldur on tuvastanud, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on kontrollinud, et OÜ XXX pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et OÜ XXX pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 11 lg 2 sätestab, et kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud rahast tagastatakse pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha makse teinud isikule. Käesolevas tsiviilasjas on pankrotti välja kuulutamata, raugemisega lõpetatud võlausaldaja avalduse alusel alustatud menetlus. Võlausaldaja on kohtumääruse alusel tasunud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste ettemaksu kokku 2 000 eurot. Ettemaksu võlausaldaja poolt mittetasumisel oleks kohus PankrS § 15 lg 3 p 5 ja p 6 tulenevalt jätnud võlausaldaja avalduse alusel võlgniku ajutise halduri nimetamata ja lõpetanud menetluse. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning vastavad ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, mistõttu tuleb need
2-13-28386 taotletud ulatuses välja mõista ning katta võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksust. Peale ajutisele haldurile määratud summade katmist kohtu deposiidis järele jäänud osa, tagastada selle tasujale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ XXX dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige XXX (isikukood XXX).
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.