31. oktoober 2013. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-28646
Tsiviilasi
OÜ XXXhagi XXXvastu võlgnevuse 2041.61 eurot ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3341,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: XXX(e-post: XXX); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX);
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja hagist osaliselt loobumine summas 400 eurot ja lõpetada selles osas menetlus.
2.Rahuldada hagi ülejäänud summas (2223,8-400) ja välja mõista XXXOÜ XXX kasuks võlgnevus 1823,80 (tuhat kaheksasada kakskümmend kolm eurot ja 80 senti) eurot.
3.Välja mõista XXXOÜ XXX kasuks viivis võlgnevuselt 1823,80 eurot 0,15 % päevas alates kohtuotsuse tegemisest 31.10.2013 kuni põhi-võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude kindlaksmääramine
4.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
2-13-28646 põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ XXX(edaspidi hageja) esitas 07.06.2013 Harju Maakohtusse hagi XXX(edaspidi kostja) vastu põhivõlgnevuse 2041,61 eurot, tasumata viivise 182,19 eurot ja peale hagi esitamist sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 29.04.2012 eluruumi üürilepingu, millega andis kostjale üürile XXX korteri Tallinnas üldpinnaga 31,8 m2. Üürilepingu kohaselt kohustus üürnik tasuma igakuiselt üüri summas 280 eurot kuus ja korteriga seonduvaid kommunaalkulusid. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja seoses kostja võlgnevusega ütles hageja 10.04.2013 üürilepingu erakorraliselt üles ning kostja vabastas üüritud ruumid. Pooled vormistasid üürilepingu lõpetamise kokkuleppe, millega fikseerisid kostja võlgnevuse tasumisele kuuluvate arvete osas 31.03.2013 seisuga summas 1927,4 eurot ja viivise summas 199,99 eurot. Kostja poolt tasutud deposiidi 280 eurot arvel tasaarveldasid pooled viivised 199,99 eurot ja osaliselt märtsi kuu kommunaalteenuste arve, mille tulemusena kostja põhivõlgnevuseks jäi 2041,61 eurot. Lisaks sellele on hageja arvestanud ajavahemiku eest 01.04.2013 kuni hagi esitamiseni viivist põhivõlgnevusest 0,15 % päevas, so kokku 182.19 eurot (üürilepingu p 3.6. ja kokkuleppe p 7), samuti palub välja mõista peale hagi esitamist sissenõutavaks muutuva viivise (tl 1-3).
2.Hageja täiendava seisukoha kohaselt poolte vahel mingit kokkulepet võlgnevuse ajatamiseks või graafiku alusel tasumiseks sõlmitud ei olnud. Kostja lubas lepingu lõpetamisel, et hakkab likvideerima võlgnevust vastavalt võimalustele, kuid on tasunud vaid 400 eurot. Hageja palub selles osas hagi tasaarveldada (tl 66,72).
Kostja vastus hagile
3.Kostja vastuse kohaselt korteri üürilepingu lõpetamisel leppis ta hageja esindajaga kokku, et hakkab maksma talle iga kuu minimaalselt 100 eurot võlgnevuse likvideerimiseni (tl 64).
Hagist osaline loobumine
4.Kohus leiab, et hageja 23.10.2013 tasaarveldusavaldust tuleb lugeda summas 400 eurot hagist osalise loobumisena (TsMS § 429), mille tulemusena hageja nõue väheneb 1823,8 euroni (2041,61 + 182,19 - 400). Kohus võtab selles osas loobumise vastu ja lõpetab menetluse.
Kohtuotsuse põhjendused haginõude ülejäänud osas
5.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hageja nõue on loobumisest ülejäänud osas (2223,8 – 400) põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: − hageja ja kostja sõlmisid 29.04.2012 eluruumi üürilepingu XXX Tallinn kohta, mille p 3.1. kohaselt kostja pidi tasuma igakuiselt üüri 280 eurot kuus ja p 3.2. kohaselt kommunaalkulusid. Lepingu p 3.6. kohaselt kui üürnik ei tasu lepingust tulenevaid makseid tähtajaks, kohustub ta maksma viivist 0,15 % tasumata summadest iga viivitatud päeva eest (tl 5-9);
2-13-28646 − hageja ütles üürilepingu alates 10.04.2013 erakorraliselt üles, mille kohta pooled fikseerisid üürilepingu lõpetamise akti. Akti kohaselt võlgneb kostja kui üürnik seisuga 31.03.2013 üüri ja kommunaalteenuste eest 1927.4 eurot ja viiviseid maksmata arvetelt summas 199,99 eurot. Üürnik on tasunud deposiidi sõlmimisel 280 eurot, milline summa tasaarveldatakse viiviste 199,99 eurot ja osaliselt (80,01 tasaarvlemata deposiidi jääk) märtsi kuu kommunaalteenuste arvega (tl 11-14): − vastavalt hageja arvetele 14.04.2013 moodustab hageja põhivõlgnevus peale tasaarvestusi summa 2041,61 eurot (1927,4 + 87,64 + 26,57) tl 15-16); − hageja pangaväljavõtte kohaselt on kostja tasunud peale 31.03.2013 võlgnevust summas 400 eurot (tl 68, 74).
7.Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse, VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Asjas ei ole vaidlust, et poolte vahel oli sõlmitud eluruumi üürileping, millest tulenevalt on üürniku kohustuseks maksta üürileandjale kasutamiseks antud eluruumi eest tasu (üüri) ja eluruumi kasutamisega seonduvaid kõrvalkulusid (VÕS § 271, 292). Kostja ei ole hagis esitatud väidetele, mille kohaselt kostja jäi üürilepingu lõpetamise seisuga hagejale võlgnevusse, sisulisi vastuväiteid esitanud, väites vaid, et hageja on nõustunud kostja poole võlgnevuse likvideerimisega igakuiselt 100 euro kaupa. Hageja eitab sellist kokkulepet, kuid möönab, et kostja on peale hageja poolt hagi esitamist tasunud võlgnevusest 400 eurot. Samuti tuleb kostja nõustumist võlgnevusega 1927,4 + 199,99 eurot 10.04.2013 üürilepingu lõpetamise aktis lugeda võlatunnistuseks VÕS § 30 mõttes.
8.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagi kuulub summas 1823,80 eurot (2223,8-400) rahuldamisele. Hageja õigus viivise nõudmiseks 0,15 % päevas tuleneb üürilepingu ps-t 3.6 ja VÕS §§-dest 101 lg 1 p 6 ja 113, samuti TsMS § 367. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on pärast hagi esitamist oma võlgnevust 400 euro võrra vähendanud, on põhjendatud viivis välja mõista alates kohtuotsuse tegemisest. Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Kostja kanda jäävad hageja menetluskulud ka seoses hageja poolt hagist osalise loobumisega, kuna kostja on rahuldanud hageja nõude pärast hagi esitamist (TsMS § 168 lg 5).
10.TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud kohtule.
11.Kohus selgitab ühtlasi, et tulenevalt TsMS § 150 lg 2 on hagejal õigus nõuda hagist osaliselt loobutud osas poole riigilõivu tagastamist, so summas 12,5 eurot (esialgne hagihind 3341,58 eurot400=2941,58 eurot (lõplik hagihind), millele vastav riigilõiv on 225 eurot, vahe 250-225=25 /2).
2-13-28646 /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.