Aktiva Finance Group OÜ hagi QQ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
886,17 eurot
Menetlusliik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja KK Kostja QQ (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista QQ-lt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 493,71 eurot, intressivõlgnevus 4,62 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 50,06 eurot.
3.Mõista QQ-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt (493,71 eurot) alates 09.12.2025 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määraga.
Jätta menetluskulud kostja kanda 67,55% ulatuses ja hageja kanda 32,45% ulatuses.
6.Mõista QQ-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajalikud maakohtu menetluskulud 300,60 eurot ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. 1
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.08.12.2025 (täiendatud 18.03.2026) esitas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) Pärnu Maakohtule hagi QQ (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 535,30 eurot, intressi 41,02 eurot, haldustasu 19,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 121,78 eurot ning edasiulatuva viivise alates 09.12.2025 kuni põhinõude (535,30 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise. Hageja esitab ka alternatiivse nõude juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 403 4 tulenevat kohustust. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja nõude aluseks on kostja ja AS-i Inbank Finance (edaspidi ka krediidiandja) vahel 23.05.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping nr.X, mille alusel sai kostja laenu summas 600 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingu sõlmimisest krediidiandjale regulaarseid laenu tagasimakseid, millist kohustust kostja rikkus. Kostja jäi viivitusse kolme järjestikuse osamakse tasumisega, krediidiandja ütles 27.12.2024 lepingu üles. Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja on esialgsele võlausaldajale tasunud 114,66 eurot. Hagejale kostja makseid teinud ei ole.
2.Hageja hinnangul ei ole krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagist nähtub, et krediidiandja on kostja maksevõime hindamisel lähtunud laenutaotluse ja maksehäireregistri andmetest, kontrollinud kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist saadud andmete alusel. Kostja sissetulek on taotluse järgi 1500 eurot ja MTA andmetel 1055,60 eurot, igakuised kohustused 200 eurot. Kostja pangakonto väljavõtet esitatud ei ole. Hagi 18.03.2026 täienduse kohaselt on hageja seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud ning täpsustab, et laenu andmisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse Maksu- ja Tolliametilt saadud informatsiooni, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek keskmiselt 1055,60 eurot. Siiski esitab ümberarvestuse juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. 2
3.Hageja esitab 18.03.2026 hagi täienduses VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse. Kostja sai laenu summas 600 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodi 10.06.2024–10.05.2026. Kostja tasus esialgsele võlausaldajale 114,66 eurot. Hagejale kostja makseid teinud ei ole. Esialgne võlausaldaja ütles laenulepingu üles 27.12.2024. Ümberarvestuse kohaselt on kostja osaliselt võlgnevuses alates 10.10.2024 osamakse tasumisega ning seega on ülesütlemine kehtiv. Juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis palub hageja alternatiivselt välja mõista tasumata põhiosa summas 493,71 eurot ja intressivõlgnevuse ajavahemiku 10.10.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 27.12.2024 eest 4,62 eurot. Hageja palub samuti alternatiivselt välja mõista viivis alates 28.12.2024 (ülesütlemisele järgnevast päevast) lepingujärgses viivisemääras 24% aastas. 18.03.2026 seisuga on viivise suuruseks 144,46 eurot (dtl 73–74).
4.Maakohus võttis 20.03.2026 määrusega hagi menetlusse.
5.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud KÄPO-s 31.03.2026. Kostjat hoiatati tagaseljaotsuse eest. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1).
6.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja on taotlenud juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
8.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja selles osas tagaseljaotsuses põhjendusi ei esita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3). Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).
9.Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
10.Hageja nõue tuleneb kostja ja AS-i Inbank Finance vahel 23.05.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr X, mille alusel sai kostja laenu summas 600 eurot. Kohus tuvastab, et tarbijakrediidileping on kehtivalt sõlmitud ja selle alusel on kostjale laen välja makstud (dtl 22). Täidetud on teavitamiskohustust (dtl 19-21). Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Krediidikulukuse määr ei ületa seadusest tulenevat ülempiiri. Tarbijakrediidilepingu tühisuse alused puuduvad.
11.Võlaõigusseadus § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete 3
kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 l -d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.
12.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis krediidiandja piisavalt kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.
13.Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
14.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenuotsuste tegemisel laenutaotlusest, maksehäireregistri väljavõttest ja Maksu- ja Tolliametist saadud andmetest. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kohtule kostja pangakonto väljavõtet ei esitanud. Nimetatust ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud 4
asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.
15.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
16.VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
17.Hageja esitas ümberarvestuse: uuesti määratud tagasimaksed ning selleks puhuks ka alternatiivse nõude, mille korral arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse (s.o väljastatud krediidisumma) ja seadusjärgse intressi katteks ning nõuab alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast lepingujärgses määras viivist.
18.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist ja seadusjärgset intressi, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa kostja krediidiandjalt laenulepingu järgi sai ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud.
19.Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai krediidiandjalt laenu 600 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 114,66 eurot. Lepingu ülesütlemine laenuandja 27.12.2024 avaldusega toimus seega kehtivalt, kuna kostja oli ka nõude ümberarvestuse kohaselt sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kostjalt kuulub käesoleval ajal VÕS § 108 lg 1 alusel väljamõistmisele otsuse tegemise ajaga sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevus 493,71 eurot ja intressivõlgnevuse ajavahemiku 10.10.2024 kuni ülesütlemiseni 27.12.2024 summas 4,62 eurot.
20.Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt välja seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni summas 50,06 eurot. Ühtlasi mõistab kohus välja edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni lepingu põhikohustuste kohase täitmiseni. Kohtuotsuse selgitused
21.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise 5
korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud
22.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viiviste tasumist ning nõudest rahuldas kohus üksnes põhivõla, seadusjärgse intressi ning seadusjärgse viivise nõude, nii sissenõutavaks muutunud osas kui ka edasiulatuva. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 67,55% ((598,64 (493,71+4,62+50,06+50,25) / 886,17 eurot * 100%=67,55%). Seega jäävad menetluskulud 67,55% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda. 08.12.2025 ja 23.03.2026 menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 676 eurot (ilma käibemaksuta) 4 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot. Õigusabi toimingud: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, kohtu dokumendiga tutvumine, ümberarvestuse koostamine ja esitamine. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Praeguses asjas on tegemist hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 169 eurot. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tundi). Kokku on hageja menetluskulud 445 eurot (=245 eurot riigilõiv + õigusabi kulu 200 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest summast (445 eurot) 67,55% kostjalt hageja kasuks välja mõista, s.o 300,60 eurot. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.
23.Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).
24.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta 6