Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-29085
Tsiviilasi
XXXhagi Jõelähtme valla vastu Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu kahju hüvitamise nõudes 386,79 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: Anne Talviste
(D.A.S.
Õigusabikulude Kindlustuse AS, Toompuiestee 5/Luise 2, Tallinn 10142; e-post: [email protected]); Kostja: Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu (registrikood 75025973, Postijaama tee 7, Jõelähtme küla 74202, Harjumaa).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja 13.10.2012.a oma sõidukiga Chevrolet KL1T (registreerimisnumber XXX) Rebase teel, Uuskülas. Tee oli halvas seisukorras ja märgistamata. Selleks, et teel olevast suurest august mööduda, pidi hageja tee ääre poole liikuma. Seejärel kadus kõrvalistuja poolse esiratta juures pind alt ära, sõiduki ratas vajus auku ning jäi põhjapeale kinni. Hageja kutsus koheselt politsei, kes juhtunu fikseeris. Politsei väljastas juhtumi fikseerimise kohta 12.12.2012.a teatise. Alates juhtumiga seotud materjalide üleandmisest hageja esindajale 15.10.2012.a on Maardu Linnavalitsus ja Jõelähtme Vallavalitsus vahelduva eduga hageja nõuet teineteise vahel edasi-tagasi saatnud, kuna kumbki omavalitsus ei soovinud vastutust endale peale võtta. Sündmuskoht fotografeeriti. Peale seda, kui hageja käis isiklikult mõlema omavalitsuse esindajale sündmuskohta näitamas, jõuti lõpuks järeldusele, et Rebase tee asub siiski Jõelähtme Vallavalitsuse territooriumil.
2.15.04.2013.a teatas kostja, et ei pea hageja nõude rahuldamist põhjendatuks, sest politsei ei fikseerinud nõuetekohaselt sõiduki vigastusi ja teel olevaid auke ning sõiduki vigastuste iseloomust ei ole võimalik aru saada, et need on tekkinud just 13.10.2012.a juhtumi tagajärjel. Hageja kostja otsusega ei nõustunud ning palus tekkinud kahju summas 357,59 eurot hüvitada vastavalt XXXAS remondikalkulatsioonile. Hageja leidis, et politsei fotodega on piisavalt fikseeritud nii tee seisukord kui sõiduki olukord.
3.Hageja leidis, et kostja oli kohustatud teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis, mida antud juhul ei tehtud. Tee seisundinõuded on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määrusega nr 45 „Teeseisundi nõuded“. Hageja märkis, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tuleb liikluspiirangud tähistada vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul, kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Hageja leidis, et ta täitis kõiki seadusega juhile sätestatud kohustusi. Kostja poolt hoiatavat liiklusmärki paigaldatud ei olnud ning teelõik ei olnud suletud. Hageja viitas TeeS § 37 lg-le 6 ja leidis, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu tekkinud kahju. Hageja leidis, et tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega ning kostja õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
4.Hageja palus ühtlasi kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 13,92 eurot ajavahemiku 20.12.2012.a – 11.06.2013.a eest ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised VÕS § 113 sätestatud määras kahjult summas 357,59 eurot arvates 12.06.2013.a kuni kahju täieliku hüvitamiseni.
5.Hageja leidis 02.09.2013.a menetlusdokumendis, et hagi on esitatud õige isiku vastu, sest seisundinõuetele mittevastav tee, kus 13.l0.2012.a liiklusõnnetus toimus, asub Jõelähtme valla haldusterritooriumil. Politsei-ja Piirivalveamet sedastas oma 20.12.2012.a e-kirjas, et liiklusõnnetuse sündmuskoht asus Jõelähtme vallas. Hageja viitas KOKS §-le 6 ja märkis, et kostja ei ole hagiavalduse vastuses esitanud tõendeid, mis kinnitavad, et liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohta läbiva teelõigu hoolduskohustuse korraldamine on antud seadusega kellegi teise täita.
6.Hageja ei nõustunud kostja seisukohtadega, mille järgi ei ole sõidukile Chevrolet Aveo tekitatud kahjustused piisavalt tõendatud. Hageja leiab, et liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukile Chevrolet Aveo tekitatud kahjustuste ulatus ning materiaalse kahju suurus on tuvastatud XXXAS 15.10.2012 hinnapakkumisega XXXAS. Kuna hageja ei ole ise asjatundja ja ei suuda hinnata temale tekitatud kahju, siis antud juhul oli põhjendatud sõiduki taastamisremonttoode osas hinnapakkumise võtmine autoremondi ettevõttest XXXOÜ. Kuna teeseisundist tulenevalt vajus hageja sõiduki parem esiosa esirattaga läbi teepinnase selliselt, et sõiduki esimese kaitseraua plastikliist sai kahjustada (deformeerus), tuvastas hageja nimetatud kahjustuse koheselt peale juhtumit. Kuivõrd nimetaud sõidukikahjustus on käesolevaks hetkeks taastamata, kinnitab vigastuste olemasolu hageja tehtud foto.
7.13.10.2012.a toimunud liiklusõnnetuse asjaolude kohta ning sõidukile tekkinud kahjustuste osas saab ütlusi anda XXX, kes viibis sõidukis kaasreisijana. Hageja leidis, et käesoleval juhul ei ole politseil kohustust välja selgitada liikluskahju konkreetset põhjust. Vaidlust ei ole selles, et hageja juhitud sõiduk sattus halbade teeolude tõttu liiklusõnnetusse. Politsei saab kahju põhjustamise suhtes menetlust alustada siis, kui tegemist on seadusandlusega kaitstud õigushüve rikkumisega, mille kindlakstegemine ning hilisema, õigusnormis sätestatud sanktsiooni määramine toimub vastavalt menetlusnormidele. Hageja märkis, et käesoleval juhul puudus politseil alus väärteomenetluse algatamiseks, sest tegemist on tsiviilvaidlusega.
8.Kostja on kinnitanud, et fotodelt oli võimalik tuvastada, et tegemist on pinnaseteega, mis on kitsas ja porine ega võimalda arendada piirkiirust. Kostja poolt LS § 50 lg-le 3 viitamine on asjakohatu, sest hagejale ei ilmnenud nähtavusala piires ühtegi takistust, mille tõttu oli nõutav seismajäämine. Samas puudusid teel igasugused liikluskorraldusvahendid, mis oleksid juhile infoks võimaliku ohu ilmnemise eest.
9.Hageja kasutab sõidukit Chevrolet Aveo (registreerimismärgiga XXX) liisingulepingu (kasutusrent) alusel, mille kohaselt lasub hagejal vara säilivuse riisiko, arvestades normaalset kulumit. Hageja kohustub liisingulepingu kehtivuse lõppemisel tagastama sõiduki normaalses seisukorras, vastasel juhul peab hageja hüvitama kulutused sõiduki taastamisremondile. Hageja kinnitas, et ei ole saanud hagiavalduses märgitud nõude osas kindlustushüvitist kaskokindlustusest. Hageja leidis, et ta on õigustatud isikuks nõude esitamisel. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja tõi välja, et 5.12.2012 a. pöördus D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS Jõelähtme Vallavalitsuse poole nõudekirjaga hüvitada väidetavalt kaks kuud tagasi ehk 13.10.2012.a, sõidukile Chevrolet KLIT (registreerimismärgiga XXX) tekitatud kahju summas 357,59 eurot. Nõudekirjale oli lisatud XXXAS hinnapakkumine. Kahjujuhtumi põhjustas teel olev suur auk, millest möödumisel sõitis juht tee äärde, kus pind ära kadus, ratas vajus auku ja sõiduk jäi põhja peale kinni. Kostja leidis, et vabalt tõlgendades sõitis sõiduk teelt välja ja vajus teeäärsesse kraavi. Nõudest selgub, et tee oli halvas seisukorras. Sündmuse asukohaks pakuti Maardu tee ja Põhjaranna tee ristmiku lähedust. Väidetavalt kutsuti sündmuskohale politsei, kes asjaolud fikseeris. XXXAS remondikalkulatsioon oli üldsõnaline ja sisaldas endas plekitööd (vahetust), varuosasid ja värvimist. Milliste varuosadega on tegemist, milliste detailide (katuse, ukse jm) remondi ja värvimisega on tegemist, ei ole täpsustatud. Kostja märkis, et temale esitatud esialgne kahjunõue ei sisaldanud kohtule esitatud XXXAS varuosaspetsifikatsiooni.
11.06.12.2012 a on Jõelähtme Vallavalitsus vastanud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS nõudekirjale, paludes täpsustada kõiki kahjujuhtumi asjaolusid, et oleks võimalik hinnata, kas ja kuidas on sõidukile kahju tekitatud, milline kahju on tekitatud ja kus täpselt kahju tekitati ning kas on õigustatud kahjusumma hüvitamine Jõelähtme Vallavalitsuse poolt. Lisaks selgitati XXX telefoni teel, et kuna kahjunõudes ei ole teada täpne teeaugu asukoht ja asjaolud sündmuskohal,
tuleks see kohapeal üle vaadata. Kuivõrd liikluskahjust teatati nii pika aja möödumisel ja 6. detsembriks oli tee paksu lume all, siis tuli oodata kevadet, millega ta nõustus. 12.12.2012.a saadeti kostjale 10 fotot autost, teadmata millistel asjaoludel ja kes need fotod tegi. Fotode alusel ei olnud võimalik tuvastada täpset sündmuskohta, tee seisukorda, teel olevaid suuri auke ega autole tekitatud vigastusi. Võimalik oli vaid tuvastada, et tegemist on pinnaseteega, mis on kitsas ja porine ega võimalda arendada suurt (piir)kiirust. Samuti nähtus fotodelt, et sõiduki parempoolne ratas asub rohu sees haljasalal, mis on kindlasti väljaspool sõiduala ehk sõiduk oli sõitnud teelt välja kraavi.
12.Samuti saadeti kostjale 12.12.2012.a politsei teatis, mille kohaselt oli politsei ühtses infosüsteemis 13.10.2011.a registreeritud teade nr 2302, 12, 0299141. Teatest nähtub, et 13.07.2011.a (teate aeg 21:12) leidis asukohaga Maardust sõita Muuga poole (tegemist on Aianduskooperatiiviga „Meedik 2“, sõita saab mööda Põhjaranna teed, ära keerata suurte soojustorude alt Uusküla peale), Harju maakond, aset järgmine sündmus: liiklusõnnetus, sõiduauto Chevrolet Aveo reg märk XXXsõitis läbi teel oleva augu, auto kahjustatud. Kohal avariigrupp ja sündmuskoht fotografeeritud. Tee oli mudane, sõiduk laveeris ja sõitis vastu mingit väikest silla piiret, milles oli lohk. Märgid puuduvad. Kostja leidis, et sellise vastuolulise teate peale ei ole võimalik tuvastada, kas sõiduk sõitis läbi teel oleva augu või laveeris ja sõitis teelt välja kraavi (auku) või siis hoopis vastu sillapiiret. Samuti ei ole adekvaatne sündmuse kuupäev 13.07.2011.a. Ei ole arusaadav, mida tegi kohapeal politsei avariigrupp, kuna registreerimata on täpne sündmuse asukoht, auto vigastused, juhi andmed ja seisund (kaine, isik) ja sündmuse muud asjaolud (kiirus, sõidusuund, auto tehniline seisund jne). Ka ei ole sündmuskohaga seotud esitatud fotod, puudub mõõtkava, fotode tegemise aeg ja politseiametniku kinnitus, millistel asjaoludel ja milleks need fotod on tehtud.
13.Asjaolude täpsustamise käigus selgus, et tegemist oli ajaloolise Rebasenõmmesauna talu juurdepääsu teega, mis on tekkinud talu juurde sõitmise käigus pinnasele. Hiljem, 20. sajandi lõpus, on pinnaseteed kasutatud ligipääsuks suvilate juurde, kuid ametlikult seda teed veel ei eksisteeri, sest seda ei ole projekteeritud ega ehitatud. Rebase tee ei ole registreeritud riiklikus teeregistris ja tee ise asub reformimata riigimaal ning selle omanik ei saa olla Jõelähtme Vallavalitsus. Nimetuse Rebase tee lõik 1 sai see ala detailplaneeringu menetluse käigus, kus see on määratud ligipääsuteeks planeeringualal olevatele kinnistutele. Tänaseks on detailplaneering realiseerimata ja tee nõuetekohaselt välja ehitamata. Tee väljaehitamiskohustus on huvitatud isikul, kes kinnistute omanikuna tellis detailplaneeringu.
14.12.12.2012.a palus kostja oma kirjaga nr 6-23/3372 veelkord täpsustada sündmuse asjaolusid (asukohta, vigastuste iseloomu ja tekkimise põhjuslikku seost tee seisundiga), kuna Jõelähtme Vallavalitsus peab olema kindel, et on süüdi juhtunus ja on kohustatud kahju hüvitama. Kostja märkis, et rohkem täpsustusi D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS ei esitanud ja 15.04.2013.a kirjaga nr 6-23/3372-5 teatas Jõelähtme Vallavalitsus, et kuna esitatud materjalidega ei ole piisavalt tõendatud sõiduki Chevrolet KLIT (riikliku registreerimismärgiga XXX) vigastuste tekkimine valla haldusterritooriumil asuval pinnaseteel, ei pea Jõelähtme Vallavalitsus põhjendatuks nõude rahuldamist.
15.Pinnasetee, kus toimus väidetav sõiduki kahjustamine, on isetekkeline ajalooline tee, see ei ole ametlikult registreeritud riiklikus teederegistris, tee kulgeb vaheldumisi Maardu linna ja Jõelähtme valla haldusterritooriumil, tee ise asub reformimata riigimaal ja tee tegelik omanik saab olla ainult Eesti riik, mitte Jõelähtme Vallavalitsus. Kostja selgitas, et tee sulgemine ei ole otstarbekas, kuna seda kasutavad omal vastutusel ümbruskonna inimesed ja suvilaomanikud. Kostja leidis, et teel liikluskorraldusvahenditega liikluse piiramine ja hoiatamine kuulub tee omaniku pädevusse. Kostjal, kes ei ole tee omanik, ei ole õigust ega kohustust reguleerida liiklust talle mittekuuluval teel. Kostja märkis, et ei ole korrektselt fikseeritud liikluskahju toimumise kõik asjaolud. Politsei poolt ei ole välja toodud liikluskahju konkreetset põhjust ja fikseerimata on väidetavad liikluskahju tekkimise muud asjaolud. Tee seisukord, augu asukoht ja
sõiduki liikumise muud asjaolud.Teadmata on, kes ja millises seisundis autot juhtis ja sündmuskohal on konkreetselt fikseerimata auto vigastused ja nende seos sündmuskohaga.
16.XXXAS remondikalkulatsioonist ei selgu auto tegelikud vigastused ja nende iseloom ning milliste detailide ja varuosade remont on vajalik. Kostja viitas LS § 50 lg-le 3 ja märkis, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud sõidukiirust. Esitatud materjalidest on ilmselge, et liikluskahju juhtumise aastaajal on kell 21:12 pime ja sõiduolud ei ole suvised. Kostja leidis, et piltidelt on selgelt näha, et sügisvihmad on pinnasetee muutnud poriseks ja libedaks, teel on kindlasti ka üleliigset vett. Selgelt on arusaadav, et tee ei ole katendiga, vaid tegemist on porise pinnasega ja visuaalselt on olemasolev tee väga halvas seisus, mida juht pidi kostja arvates kindlasti sõidukiiruse valikul arvestama.
17.Kostja märkis oma 26.09.2013.a menetlusdokumendis, et Rebase tee asub reformimata riigimaal ning seda pole kunagi kellegi poolt projekteeritud ega rajatud (ehitatud). Tee puudub riiklikus teederegistris ja teed on ebaseaduslikult kasutanud endised ja praegused suvilakooperatiivi Meedik kinnistuomanikud tagavaraligipääsuna oma suvilatele. Antud tee ei ole Jõelähtme valla elanike teenindamiseks vajalik ning kostjal puudub vajadus ja kohustus taotleda teemaad munitsipaalomandisse, võtta Rebase tee oma teederegistrisse, see projekteerida ning välja ehitada. Kostja viitas TeeS § 2 lg-le 1 ja märkis, et tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Kostja märkis, et TeeS kohaselt peab tee olema rajatis. Kostja viitas EhS § 2 lg-le 3 ja märkis, et Rebase tee ei vasta rajatise kriteeriumitele. Kostja leidis, et TeeS ei ütle, et tee peab olema kellegi oma. Kostja märkis, et tee võib olla kellegi omandis, üldjuhul on tee maaomaniku omandis.
18.Kostja selgitas, et ta ei saa tõendada, kellele Rebase tee kuulub, kuna objekt ei vasta TeeS toodud tee mõistele ehk tegemist ei ole teega TeeS mõistes, vaid loodusliku objektiga. Kuna Rebase tee ei vasta TeeS toodud mõistele, siis ei oska kostja öelda, kas keegi üldse on selle objekti seisundinõuete eest vastutav. Kostja märkis, et viitas LS § 50 lg-le 3, kuna vaadates politsei fotosid tundusid liiklusolud sündmuskohal olevat olematud. Kostja märkis, et tegelikkuses ei saa kostja väita, millise kiirusega liikus sõiduk antud kohas. Samuti märkis kostja, et ei saa väita, et keegi oleks antud kohas kunagi mingeid liikluskorraldusvahendeid paigaldanud.
19.Maaameti kaardirakenduse andmetel asub 58,37% Rebase tee maapinnalisest objektist Jõelähtme valla haldusterritooriumil ja 41,63% Maardu linna haldusterritooriumil. Liikluskahju toimumise koht asub Maardu linna haldusterritooriumil. Kostja märkis, et kuna antud objekt ei ole Jõelähtme valla tee ega linnatänav, siis puudub kostjal kohustus selle korrashoiuks. Samuti ei ole kostja pädev vastama, kas teelõigu hoolduskohustuse korraldamine on antud seadusega kellegi teise täita. Selgusetuks jääb, miks pöördus hageja kahjunõudega kostja poole rohkem kui poolteist kuud pärast liikluskahju tekkimist, samuti miks ei ole hageja pöördunud oma kindlustusseltsi poole kahju hüvitamiseks. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
21.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 13.10.2013 juhtis hageja tema liisitud sõidukit Chevrolet KL1T, registrimärgiga XXX, mööda Harjumaal Uusküla läheduses asuvat Rebase teed ning tee ääre poole liikudes
vajus sõiduki ratas auku; 2) hageja vastutab liisingulepingu alusel liisinguandja ees vara säilimise eest; 3) hageja sõiduk oli 02.09.2013.a seisuga remontimata; 4) õnnetuse toimumise fikseeris politsei; 5) enne kohtusse pöördumist on hageja pöördunud kostja poole kahju hüvitamise nõudega kohtuväliselt; 6) Rebase tee ei olnud suletud ega reguleeritud liiklusmärkidega.
22.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas õnnetus leidis aset Jõelähtme valla territooriumil ja kas kostjal oli kohustus teostada tee ülevaatust ning hoida tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Samuti vaidlevad pooled selle üle, millised olid hageja liisitud sõidukile auku sõitmise tagajärjel tekkinud kahjustused.
23.VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Samuti on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
24.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
25.Tee hooldamise eesmärgiks on TeeS § 17 lg 31 järgi tagada tee seisundi vastavus teeseaduses ja TeeS § 10 lõikes 2 toodud nõuetele. Teehoidu kohalikel teedel korraldab valla- või linnavalitsus ning ta on kohustatud looma tingimused teedel ohutuks liiklemiseks (TeeS § 25 lg 3). TeeS § 51 järgi kohalik tee on kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud korras valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee ning kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. Avalikult kasutatava tee omanik on muuhulgas kohustatud teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis TeeS § 37 lg 1 p 2 alusel. Tee omanik on vastavalt TeeS § 37 lõikele 6 kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud lõikes 2 toodud juhul. TeeS § 37 lg 2 näeb ette, et kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et liiklus õnnetuse toimumise kohas Rebase teel ei olnud piiratud ega suletud.
26.Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määrusega nr 45 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi tee seisundinõuete määrus). Tee seisundinõuete määruse § 2 lg 1 kohaselt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning sama määruse § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestas, et teelõigul, millel ei ole tagatud
nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega.
27.Kohus selgitas hagejale oma 12.08.2013.a pöördumises (toimiku lk 65), et hagejal tuleb nõuet kostja vastu täiendavalt tõendada ja põhistada. Kohus märkis, et hagejal tuleb tõendada, et kahjustada saanud sõiduk kuulus hagejale. Samuti tuleb hagejal selgelt välja tuua, kuidas ning millised kahjustused sõidukile hagiavalduses kirjeldatud asjaolude tõttu tekkisid. Hagejal tuleb tõendada, et sõidukile tekkisid kõik vigastused nimelt 13.10.2012.a toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel. Kohus selgitas, et hagejal tuleb välja tuua, kas sõiduk on tänaseks päevaks remonditud või mitte (esitades selle kohta vajadusel täiendavad tõendid). Hagejal tuli ühtlasi selgitada, milliseid töid ja varuosi sisaldas kohtule esitatud ja kahjunõude aluseks olev remondikalkulatsioon ning varuosaspetsifikatsioon. Hagejal tuli vastata sisuliselt kostja nendele väidetele, mis puudutavad Rebase tee kuuluvust ning kostjal nimetatud teega seoses vastutuse puudumist.
28.Kohus märkis 12.08.2013.a pöördumises, et kostja on 08.07.2013.a vastusega koos esitanud kohtule ka fotod, kuid vastusest ei nähtu, kes on fotod teinud ja milliseid vaidlusaluseid asjaolusid soovib kostja fotodega tõendada. Kohus selgitas, et kostjal tuleb põhistada, milles seisneb tema hinnangul politsei poolt liikluskahju toimumise asjaolude „korrektne fikseerimata jätmine“ ning millistest õigusaktidest tulenevalt ja milliseid toiminguid oleks politsei kostja arvates pidanud tegema. Kostjal tuli põhistada, milliseid toiminguid ja millisel alusel oleks politsei pidanud tema hinnangul tegema auto vigastuste fikseerimisel ja nende seostamisel sündmuskohaga. Samuti pidi kostja sisuliselt põhistama, kuidas väidetav politsei poolne juhtumi ebakorrektne fikseerimine võimaldab kostjal hageja kahjunõudele täielikus ulatuses vastu vaielda. Kohus selgitas kostjale, et kui kostja väidete kohaselt ei olnud sõiduki liikumiskiirus teeoludele vastav ning see tõi kaasa õnnetuse toimumise, lasub kostjal vastavate väidete tõendamise koormus. Kohus märkis, et kirjeldatud juhul tuleks kostjal ühtlasi tõendada, kas või millisel viisil oli õnnetuse toimumise asukohas sõidukite liikumiskiirus piiratud.
29.TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja leidis, et õnnetus toimus Jõelähtme valla haldusterritooriumil ja seda kinnitas Politsei- ja Piirivalveamet oma 20.12.2012.a e-kirjas. Hageja viitas KOKS §-le 6 ja märkis, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitavad, et liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohta läbiva tee hoolduskohustuse korraldamine on antud seadusega kellegi teise täita.
30.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja piisavalt tõendanud ega põhistanud, miks ta leiab, et Rebase tee kuulub õnnetuse kohas Jõelähtme vallale. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti 20.12.2012.a kiri (toimiku lk 57) Rebase tee kuuluvust ei tõenda. Nimetatud ekirjas on kirjutatud õnnetuse arvatavast kohast ning on üksnes tingivas kõneviisis kirjutatud, et tegemist peaks olema Jõelähtme valla territooriumiga. Kohus leiab, et kindla kõneviisi asemel tingiva kõneviisi kasutamine viitab sellele, et politseiametnik ei olnud tee kuuluvuse küsimuses kindel. Kuivõrd e-kirjas esitatud seisukoht tee paiknemise kohta Jõelähtme valla territooriumil on kaudse iseloomuga ning esitatud tingivas kõneviisis, siis on hageja jätnud vaatamata kohtu selgitustele tõendamata, et Rebase tee kuulub õnnetuse kohas Jõelähtme vallale.
31.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud, et Rebase tee kuulub õnnetuse kohas Jõelähtme vallale, siis puudub alus kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Eelnev tuleneb asjaolust, et KOKS § 6 lg 1 ja TeeS § 25 lg 3 järgi peab Jõelähtme vald korraldama teede korrashoidu üksnes Jõelähtme vallas. Ühtlasi saab Jõelähtme vald TeeS § 37 lg 6 alusel vastutada üksnes kahju eest, mis tekkis teel, mille omanik on Jõelähtme vald. Samuti rõhutab kohus, et tee seisundinõuete määruse § 2 lg-st 1 tuleneb, et Jõelähtme vald peab tee seisundinõudeid täitma nende avalikult kasutatavate teede osas, mille omanik ta on. Kuna hageja ei ole tõendanud, et Rebase tee kuulub õnnetuse kohas Jõelähtme vallale, siis on põhjendamatu heita kostjale ette tee seisundinõuete
määrusest tulenevate kohustuste rikkumist. Kostja pidi tagama tee seisundinõuetele vastavuse üksnes sellisel teel, mis kuulus Jõelähtme vallale. Ühtlasi pidi kostja kehtestama liikluspiiranguid, paigaldama liiklusmärke või vajadusel tee sulgema üksnes Jõelähtme valla avalikul teel.
32.Täiendavalt märgib kohus, et vaatamata kohtu 12.08.2013.a selgitustele ei ole hageja piisavalt selgusega välja toonud, millised kahjustused sõidukile õnnetuse tõttu tekkisid. Hageja ei ole tõendanud, et kõik sõiduki vigastused tekkisid 13.10.2012.a õnnetuse tagajärjel. Politsei 12.12.2012.a teatisest (toimiku lk 10) nähtub üksnes, et auto oli kahjustatud. Hageja märkis oma 02.09.2013.a menetlusdokumendis, et sõiduki esimese kaitseraua plastikliist sai kahjustada (deformeerus) ning hageja kinnitas seda hageja tehtud fotodega (toimiku lk-d 73 ja 75). Politsei õnnetuskohal tehtud fotode (toimiku lk-d 11-23) hulgas nimetatud kahjustusest fotod puuduvad. Hageja on esitanud fotosid (toimiku lk-d 24-26), millest on näha hageja auto plastikliistu mõningast deformeerumist, kuid on selge, et nimetatud fotod ei ole tehtud õnnetuskohas politsei poolt, sest erinevalt politsei õnnetuskoha fotodest on fotod tehtud ajal, mil väljas on valge ning sõiduk asub asfaltkatte peal. Eelneva tõttu ei saa kohus nimetatud fotode põhjal veenduda, et sõidukile tekkis just 13.10.2012.a õnnetuse tagajärjel esimese kaitseraua plastikliistu kahjustus.
33.Kohus leiab, et XXX seletus (toimiku lk 71) juhtumi toimumise asjaolude kohta ei tõenda hageja sõiduki kahjustuste iseloomuga ega asjaolu, et vigastused tekkisid 13.10.2012.a õnnetuse tagajärjel. Kohus märgib, et nimetatud dokument ei vasta TsMS 27. peatükis reguleeritud tunnistaja ütluste vorminõuetele, kuna reeglina kuulatakse tunnistaja üle kohtuistungil ning käesolevas asjas ei ole kohus kohaldanud TsMS § 253 lg-t 1, mis sätestab kirjalike ütluste andmise eeldused. Samuti juhib kohus tähelepanu, et XXX seletus on allkirjastamata (TsMS § 253 lg 2). Kohtu hinnangul ei saa XXX seletus olla usaldusväärne dokumentaalne tõend, sest dokument on ilmselt koostatud üksnes käesoleva kohtumenetluse tarbeks. Seletuse andnud isik ei ole esitatud andmete tõelevastavust isegi oma allkirjaga kinnitanud.
34.Kohus märgib, et hageja on esitanud kohtule hageja liisitud sõiduki remondikalkulatsiooni (toimiku lk 30) ja varuosade spetsifikatsiooni (toimiku lk 31), millest nähtuvad järgmised kulud: plekitöö (vahetus) 71,75 eurot, varuosad (esimese kaitseraua iluliist) 48 eurot, värvimine 234,61 eurot ja kulumaterjal 3,23 eurot. Kohus märgib, et esitatud remondikalkulatsioon ei tõenda, et sõiduki vigastused tekkisid 13.10.2012.a õnnetuse tagajärjel. Kohus leiab, et vaatamata kohtu 12.08.2013.a selgitustele on hageja jätnud tõendamata põhjusliku seose 13.10.2012.a toimunud õnnetuse ja hageja liisitud sõidukile tekkinud kahjustuste vahel. Vaatamata kohtu 12.08.2013.a selgitustele ei ole hageja esitanud ühtegi selgitust ega tõendit, millest järelduks, et remondikalkulatsioonis märgitud värvitööd ja plekitööd on vajalikud 13.10.2012.a toimunud õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuste kõrvaldamiseks.
35.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et Rebase tee kuulub õnnetuse asukohas Jõelähtme vallale. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja liisitud sõiduki vigastused tekkisid 13.10.2012.a toimunud õnnetuse tagajärjel. Seetõttu tuleb hageja kahjunõue jätta rahuldamata. Kohus märgib, et lisaks palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 13,92 eurot ajavahemiku 20.12.2012.a – 11.06.2013.a eest ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised VÕS § 113 sätestatud määras kahjult summas 357,59 eurot arvates 12.06.2013.a kuni kahju täieliku hüvitamiseni. Kohus leiab, et kuna hageja põhinõudena esitatud kahjunõue tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata hageja kõrvalnõuetena esitatud viivisenõuded.
36.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.