Tsiviilasi nr 2-13-34019
Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik
Tartu Maakohus Heiki Kolk
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese
31. oktoober 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
2-13-34019 1 752,76 eurot OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi R. L. `i vastu võlgnevuse nõudes Hageja OÜ Kaupmehe Järelmaks, registrikood 11906650, asukoht Rüütli 23, Tartu linn, 51006 Tartumaa, hageja lepinguline esindaja Alar Kondratjev, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, registrikood 11652332, asukoht Rüütli 23, Tartu linn, 51006 Tartumaa, e-post:[email protected]; kostja R. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduse kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus
kauplusest järelmaksuga järgneva eseme: sülearvuti MacBook Pro 13,3“ 2,4GHz SWE ning 18,50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Kostja oli kohustatud tasuma hagejale lepingujärgseid makseid alates 10.05.2012. Samuti maksma hagejale järelmaksuintressi 10,90 % krediidisummast ühe aasta kohta ja tasuma krediidiintressi määraga 27% kasutatud krediidisummalt aastas. Pooled leppisid kokku, et lepingule kohaldatakse OÜ Kaupmehe Järelmaks järelmaksulepingute üldtingimusi nr JL ver 2.6. Kostja on korduvalt oma kohustust rikkunud. Üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Tulenevalt üldtingimuste p 7.1 on antud juhul lepingu järgseks viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud krediidiintressimäär ehk 27% võlgnetavalt summalt aastas.
määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
tasunud TsMS § 139 lg 2 ; RLS § 57 lg 1 ja Lisa 1 alusel hagihinnalt 1 752, 76 eurolt riigilõivu 175 eurot (tl 8). Arvestades eeltoodut tuleb kostjal hüvitada hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 teisest lausest tulenevalt, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 65 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 65 eurot; kokku seega menetluskulu 240 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.