Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 30.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-13-41525/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.10.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3772

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Maksu- ja Tolliamet70000349

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja menetlus)

Hagi ese Hagi hind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja Hageja esindaja

Kostja

Kostja esindaja

Viljandi kohtumaja 30. oktoober 2013 nr 2-13-41525 Elvis Raam versus Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu) hagimenetlus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 6000 eurot kirjalik menetlus kohtunik Aivar Hint Elvis Raam (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxx xx/x-xx, xxxxx xxxxxxx) vandeadvokaat Grete Tark (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu; registrikood 70000349; aadress Sõpruse pst 4, 50050 Tartu; e-post: [email protected]) Triin Raaper (e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused: Otsustused

1.Jätta rahuldamata Elvis Raami hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu) vastu täiteasjades nr 171/2002/838 ja nr 171/2002/826 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Täiendavad otsustused

2.Seoses ülalmärgituga menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlusega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; 2.2 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Selgitused

Sarnased lahendid

Täitmine

1.Hagi sisu Elvis Raam esitas 06.09.2013 kohtusse hagi Eesti Vabariigi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja tunnistati 28.03.2002.a kohtuotsusega (toimiku nr 1-88-02) süüdi KrK § 148-1 lg 10 järgi ja kohaldati KrK § 39 alusel karistuseks rahatrahvi kogusummas 25 000 krooni (1 597,8 EUR). Kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjude osas rahuldati sama otsusega täielikult kostja tsiviilhagid ja mõisteti hagejalt täies ulatuses välja 1 854 681 krooni (118 535,72 EUR). Hagejalt, Ivo Tänavalt, Ivo Vaherilt mõisteti solidaarselt välja 286 934 krooni (18 338,42 EUR). Samuti mõisteti hagejalt välja sundraha 1 850 krooni (118,24 EUR). Otsus jõustus 09.04.2002.a. Kostja esitas Viljandi kohtutäitur Janek Pool’le 06.05.2002.a avalduse täitemenetluse algatamiseks muu hulgas hageja suhtes viidatud otsuse alusel. Kohtutäitur võttis avalduse menetlusse 07.05.2002.a. Kostja avalduse ning otsuse alusel on hageja suhtes algatatud täiteasjad nr 171/2002/838 ja 171/2002/826. Kohtutäitur edastas hagejale 20.05.2002.a täitekutse. Kohtutäiturilt saadud info kohaselt oli seisuga 03.07.2013.a täiteasjas nr 171/2002/838 kostja nõude jääk 9585,62 eurot ja täiteasjas nr 171/2002/826 99222,22 eurot. Hageja leiab, et tema suhtes toimuv sundtäitmine täiteasjades 171/2002/838 ja 171/2002/826 on lubamatu. Vastavalt TMS § 221 lg-le 3 võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Täitemenetlused eelpool nimetatud täiteasjades ei ole lõppenud, hagi on esitatud tähtaegselt. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja taotleb tema suhtes täiteasjades nr 171/2002/838 ja 171/2002/826 toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuivõrd vastavad nõuded on aegunud. Hageja hinnangul tuleb aegumisele kohaldada MKS §-s 132 sätestatud aegumise regulatsiooni. MKS § 132 lg 1 kohaselt on maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg 7 aastat. Tegemist on erinormiga TsÜS-s sisalduva üldise aegumise regulatsiooni osas. Juhul, kui on sätestatud erinorm, tuleb lähtuda erinormist, mitte üldnormist. Viljandi Maakohtu 28.03.2002 kohtuotsuse alusel tunnistati hageja süüdi sisuliselt maksukorralduse seaduse ja maksuseaduse rikkumises. Vastavate rikkumiste tõttu hageja ja teiste süüdistatavate poolt tekitatud ning heastamata kahju (mis seisnes saamata jäänud maksusummades) nõudmiseks esitas kostja kriminaalasja raames ka tsiviilhagid. Seega on kohtutsusega hagejalt ja teistelt süüdistatavatelt kostja kasuks kahju hüvitisena põhimõtteliselt välja mõistetud süüteo tõttu saamata jäänud maksusumma. Eelneva tõttu kohaldub hageja hinnangul vastava nõude aegumisele Maksukorralduse seaduse (MKS) § 132 lg 1 sätestatud tähtaeg. Vastavalt MKS § 132 lg 4 p-le 4 katkeb aegumine muu hulgas maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. Vastavalt sama paragrahvi viiendale lõikele hakatakse uue aegumistähtaja kulgemist arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1.jaanuarist. Kostja täitmisavalduse alusel algatati täitemenetlused 07.05.2002.a. Seega algas aegumine uuesti alates 01.01.2003.a. Hagi esitamise hetkeks on möödunud 7 aastane aegumistähtaeg ehk kostja kui sissenõudja nõuded täiteasjades nr 171/2002/838 ja 171/2002/826 hageja vastu on aegunud. MKS § 132 lg 7 kohaselt ei ole

maksuvõla sundtäitmine lubatud pärast MKS §-s 132 sätestatud tähtaja möödumist ja hageja suhtes täiteasjades nr 171/2002/838 ja 171/2002/826 toimuv sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks. Alternatiivselt, juhuks, kui kohus peaks leidma, et antud juhul ei kohaldu MKS §-s 132 sätestatud aegumistähtaeg, taotleb hageja, et kostja nõuded lugeda aegunuks üldnormi TsÜS § 157 alusel ning tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Hageja on seisukohal, et TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Seejuures algab nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutmist. Viljandi Maakohtu 28.03.2002 otsus jõustus 09.04.2002, milles alates algas kohtuotsuse aegumistähtaeg. Vastavalt TsÜS § 159 lg-le 1 katkeb aegumine ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Aegumine katkeb ja algab uuesti seega täitmisavalduse (ja täitedokumendi) täitmiseks esitamisele järgnevast päevast uuesti. Kostja esitas täitmisavalduse ja kohtuotsuse täitmiseks 06.05.2002.a. Seega algas 10-aastane aegumistähtaeg uuesti alates 07.05.2002.a. Hagi esitamise hetkeks on ka TsÜS § 157 lg 1 alusel kostja nõue aegunud ning hageja suhtes tuleb sundtäitmine täiteasjades nr 171/2002/838 ja 171/2002/826 igal juhul tunnistada lubamatuks. Oma kirjalikus seisukohas 16.10.2013 leiab hageja täiendavalt, et paljud Eesti õiguse tunnustatud spetsialistid on kinnitanud, et maksunõuete sundtäitmisega seoses kohaldatakse MKS § 132 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega, mitte TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud regulatsiooni. Nii näiteks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommentaarides väljendatud selget seisukohta, et eraldi (aegumis) tähtaeg (seitse aastat) on maksusumma sundtäitmiseks MKS § 132 lg 1 järgi. Kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt on antud juhul tegemist maksusumma sundtäitmisega (mitte tsiviilõigussuhtest tuleneva nõudega), siis tuleb kohaldamisele MKS § 132 lg 1. MKS § 132 lg 1 kohaldub seetõttu, et maksukorraldusseaduses sätestatud maksusummad määratakse sõltumata maksustavata tahtest, seega on just võlausaldaja huvi ja soov, et määratud maksusummad õigeaegselt laekuks ning maksude sissenõudmisel tuleb olla aktiivne. Kuid ka võlgnik vajab sellises olukorras kaitset, et sissenõudja ei saaks määramata aja jooksul uuesti alustada võla sissenõudmist. Sellest tulenevalt on eriseadustes olemas normid, mis reguleerivad aegumist erinevates valdkondades ja mis erinevad TsÜS-st. Kui eriseadustes olevaid tähtaegu ei järgita ega kasutata, kaotab erinorm oma eesmärgi. Maksukohustus tekib vahetult seaduse alusel, mis viitab maksukohustuse avalik-õiguslikule iseloomule. TsÜS ei reguleeri avalikul õigusel põhinevaid nõudeid ega seega ka nende aegumist. Arvestades õiguskindluse ja õigusrahu põhimõtteid peavad riik ning kohtutäitur täitemenetluse läbi viima võimalikult kiirelt ehk, kui täitemenetlust ei ole ettenähtud aegumistähtaja jooksul lõpule viidud, ei ole lubatud sundtäitmist enam läbi viia (kinnitab ka MKS § 132 lg 7). Seega on edasine sundtäitmine lubamatu ning täitemenetlused tuleb lõpetada. Aegumine katkes MKS § 132 lg 4 p 4 kohaselt maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamisega. Vastavalt MKS § 132 lg-le 5 uue aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kõnesolevad täitemenetlused algatati 07.05.2002.a. Seega algas aegumine uuesti 01.01.2003.a. Käesolevaks ajaks on möödunud 7 aastane aegumistähtaeg ja kostja nõuded täiteasjades nr 171/2002/838 ja 171/2002/826 on aegunud. Maksuvõla sundtäitmine ei ole lubatud pärast 7 aasta möödumist. Eelneva tõttu tuleb hageja hagi rahuldada ja sundtäitmine täiteasjades nr 171/2002/838 ja 171/2002/826 tunnistada lubamatuks.

algab kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Eelnevalt, kuni 04.04.2011 (k.a.), kehtinud TsÜS-i redaktsiooni § 157 lg 1 kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Tulenevalt kehtiva võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) § 9 lg-st 4, kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. Aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget 1. Kuna seadusandja on TsÜS § 157 lg 1 muutmisega lühendanud täitedokumendist tulenevate nõuete aegumistähtaega, siis vastavalt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirjale kohaldatakse ka enne seadusemuudatust jõustunud täitedokumentidest tulenevate nõuete osas VÕSRS §-s 9 sätestatut. Tulenevalt asjaolust, et enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane 30 aasta pikkune aegumistähtaeg ei lõpeks antud juhul varem kui hetkel kehtivas TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaeg, kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon ning nõude aegumistähtaeg on 10 aastat alates 01.03.2011. TsÜS § 157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on alates 05.04.2011 10 aastat. VÕSRS § 9 kohaselt algavad kõikide enne 01.03.2011.a. jõustunud ja veel aegumata täitedokumentide aegumistähtajad 01.03.2011.a uuesti, aegudes seega 01.03.2021.a. Sissenõudjal on õiguskindluse põhimõttest tulenevalt õigus oodata, et TsÜS-is sätestatud õigus nõuda kohustuse täitmist jääb kehtima. VÕSRS § 9 lg 4 on põhjendatav õiguspärase ootuse tagamisega isikutele, kelle nõue on tekkinud enne 01.03.2011.a. Juhuks, kui kohus leiab, et lähtuvalt TsÜS § 157 lg-st 1 on kostja nõuded aegunud, viitab kostja kehtiva TsÜS §-ile 158, mille kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. 22.04.2011 on hageja Elvis Raam Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole laekunud 6,40 eurot selgitusega „RAAM ELVIS online“. Kostja leiab, et eelnimetatud summa ettemaksukontole kandmist võib lugeda nõude tunnustamiseks hageja poolt, seega katkes Viljandi Maakohtu 28.03.2002 otsusega kriminaalasjas nr 1-88-02 kui täitedokumendiga välja mõistetud summade kui tunnustatud nõuete aegumine 22.04.2011 ning algas uuesti 23.04.2011.

aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist, st. aegumistähtaeg algas 01.01.2003. Alternatiivselt, juhuks kui kohus leiab, et antud tsiviilasjas ei kohaldu MKS §is § 132 sätestatud aegumistähtaeg, leiab hageja, et kostja nõuded on aegunud üldnormi TsÜS § 157 alusel, mille lõike 1 kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat . Viljandi Maakohtu 28.03.2002 kohtuotsus jõustus 09.04.2002, seega alates 09.04.2002.a algas kohtuotsuse aegumistähtaeg. Vastavalt TsÜS § 159 lg-le 1 katkeb aegumine ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Aegumine katkeb ja algab uuesti seega täitmisavalduse (ja täitedokumendi) täitmiseks esitamisele järgnevast päevast uuesti. Kostja esitas täitmisavalduse ja kohtuotsuse täitmiseks 06.05.2002.a. Seega algas 10-aastane aegumistähtaeg uuesti alates 07.05.2002.a. ning ka TsÜS § 154 lg 1 alusel on kostja nõue aegunud. Kostja leiab, et kostja nõue hageja vastu on kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi alusel tunnustatud kohtuotsusega. Kuigi tsiviilhagi on esitatud seoses MKS-i ja maksuseaduse rikkumisega hageja poolt, ei kohaldu nõuete aegumisele MKS §-is 132 sätestatud aegumistähtaeg, kuna tsiviilhagi lahendamisel tuginetakse tsiviilõiguses kehtivatele normidele. Kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on alates 05.04.2011 10 aastat. VÕSRS § 9 kohaselt algavad kõikide enne 01.03.2011.a. jõustunud ja veel aegumata täitedokumentide aegumistähtajad 01.03.2011.a uuesti, aegudes seega 01.03.2021.a. Ühtlasi kostja leiab, et hageja on nõuet tunnustanud - kehtiva TsÜS §-i 158 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. 22.04.2011 on hageja Elvis Raam Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole laekunud 6,40 eurot. Eelnimetatud summa ettemaksukontole kandmist võib kostja arvates lugeda nõude tunnustamiseks hageja poolt. Hageja väitel on 22.04.2011.a. tasutud makse summas 6,40 eurot puhul tegemist maamaksu tasumisega ja hageja leiab, et eelmärgitud makset ei saa käsitleda nõude tunnustamisena.

3.3.5.Kohus leiab, et hageja kriminaalasjas (toimik nr 1-88-02) esitatud tsiviilhagides käsitleti mitte maksuvõla tasumise kohustust, vaid riigile tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt Viljandi Maakohtu 28.03.2002 kohtuotsuse p.2.1. (tl. 4-6) rahuldati Viljandi Maksuameti tsiviilhagid ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja kuriteoga tekitatud ja heastamata kahju. Seega antud juhul on tegemist kahjunõuetega ning ühtlasi kriminaalmenetluse raames jõustunud kohtuotsusega tunnustatud kahjunõuetega. Eelmärgitud kohtuotsusest ei nähtu, et hagejalt oleks kostja kasuks väljamõistetud maksuvõlga või kohaldatud rahatrahvi, rahalist või varalist karistust. Hagejalt kriminaalasjas (nr 1-88-02) kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjude väljamõistmist ei saa lugeda karistuseks. Nimetatud kohtuasja raames oli kostja tsiviilhagi esitajaks e. tsiviilhagejaks, mistõttu langevad käesoleva vaidluse esemeks olevad nõuded TsÜS § 157 rakendusalasse. Ka täitemenetluses on täidetavaid nõudeid käsitletud kahjuhüvitistena (vt. kohtutäituri Janek Pooli poolt 21.06.2013.a. koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid tl. 9-10). Seega kohus leiab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumisele kohaldub TsÜS §157 lg-s 1 sätestatu, mistõttu ei kuulu Elvis Raami hagis nimetatud täitemenetluses täidetavate nõuete aegumise puhul rakendamisele MKS §-s 132 lg 1 sätestatud 7-aastane aegumistähtaeg. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et kriminaalmenetluses maksualastes süütegudes tsiviilhagi lahendamisel tuginetakse tsiviilõiguse kehtivatele normidele (vt. RKKK 17.08.2011 nr 3-1-1-57-11 p. 17.1-17.2). Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-25-06 leidnud, et riik ei saa olemuselt maksunõuet esitada hagimenetluses. Maksunõue tuleb esitada haldusmenetluses, täpsemalt maksumenetluses (vt nr 3-2-1-25-06, p 11.). Muu hulgas sellele samale tsiviilkolleegiumi lahendile viidates asus Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses asjas nr 3-1-1-60-07 seisukohale, et MKS § 41 lg 1 ega § 168, mis näevad ette maksualases kuriteos süüdi tunnistatud isiku vastutuse kuriteo tagajärjel tekkinud võõra maksuvõla eest, ei saa olla kriminaalmenetluslikus tsiviilhagis esitatava nõude materiaalõiguslikuks aluseks. Seda seetõttu, et MKS § 41 lg 1 ja § 168 ei sätesta eraõiguslikku kahju hüvitamise alust, vaid näevad ette maksukuriteo toime pannud isiku avalik-õigusliku solidaarvastutuse maksukuriteo tagajärjel tekkinud võõra maksuvõla eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et maksukuriteo toimepanija vastu on võimalik esitada nõue MKS § 41 lg 1 või § 168 alusel üksnes maksumenetluses vastutusotsuse tegemisega, mitte hagi esitamisega tsiviil- või kriminaalasjas (RKKK 28.01. 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 38). Kriminaalkolleegium on ka hilisemas praktikas kinnitanud, et kriminaalmenetluslikus tsiviilhagis ei saa esitada maksunõuet (RKKK 02.10. 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-73-09,p-d 9-11.) Riigikohtu kriminaalkolleegium on 17. augusti 2011.a. otsuse nr 3-1-1-57-11 p.17.2 leidnud: See, et tsiviilhagis ei ole võimalik esitada maksunõuet (sh vastutusnõuet), ei tähenda aga seda, et tsiviilhagis ei saaks riik nõuda hüvitist sellise kahju eest, mis seisneb (kolmanda isiku vastu suunatud) riigi maksunõude reaalväärtuse vähenemises või maksunõudelt teenimata finantstulus (vt RKKK nr 3-1-1-60-07,p 43; nr 3-1-1-83-10, p-d 30-36; nr 3-1-1-6-11,p 15; nr 3-1-1-73-09, p 12). Viimatinimetatud juhul ei nõuta süüdistatavalt (võõra) maksuvõla tasumist, vaid hüvitist