lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-49968/36

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-49968/36
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
30.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1289
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2013. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-49968

Tsiviilasi

XXXja XXXhagi XXXja XXXvastu 15 000 euro nõudes

Tsiviilasja hind

15 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja II: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX Hagejate lepinguline esindaja: Jüri Asari, e-post [email protected] Kostja I: XXX, isikukood XXX elukoht XXX Kostja II: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

Rahuldada XXX ja XXX 11. juuni 2013 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjatelt XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX) solidaarselt välja hagejate XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) kasuks menetluskulud summas 2 133,60 eurot.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, kui määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 25 eurot. Määruskaebemenetluse kulusid ei hüvitata.

MENETLUSE KÄIK

1.XXX ja XXX esitasid 28. novembril 2012 hagi XXX ja XXX vastu 15 000 euro nõudes. Kohus lahendas hagi 25. märtsi 2013 otsusega (täiendav otsus 25. aprill 2013), millega jättis kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Otsus jõustus 31. mail 2013.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

2-12-49968

2.Hagejad esitasid 11. juunil 2013 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks koos vastavate tõenditega. Hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jagati kohtuniku menetlusse 15. oktoobril 2013. Kohus edastas 16. oktoobril 2013 hagejate taotluse kostjate esindajale, kes teatas kohtule esindussuhte lõppemisest ja 17. oktoobril 2013 kostjatele isiklikult ning kohustas hiljemalt 28. oktoobriks 2013 esitama oma seisukohta hagejate taotlusele. Kohus selgitas kostjatele avaldusele vastuväidete esitamata jätmise tagajärgi ja et vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast.
3.Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hagejad kandnud menetluskulusid kokku summas 3 227,56 eurot, sh riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 2 627,56 eurot (34,25 tundi hinnaga 63,90 eurot + käibemaks). Hagejate õigusabikulud on järgmised: − tutvumine esitatud dokumentidega (1 h); − hagi koostamine (5 h); − hagi kooskõlastamine volitajatega (0,5 h); − tutvumine kohtu määrusega (0,25 h); − konsultatsioonid volitajatega (0,25 h); − vastuse koostamine määrusele (2 h); − tagatise raha maksmise korraldamine (0,25 h); − konsultatsioonid volitajatega (0,5 h); − tutvumine hagi tagamise määrus (0,25 h); − avaldus hagi tagamise kandeks (1,5 h); − tutvumine kostjate vastusega (1,6 h); − seisukohad kostjate vastuse osas (3 h); − tutvumine kohtu seisukohtadega (0,5 h); − kostjate teine vastus tutvumine (1,1 h); − vastus kohtu korraldavale määrus (5 h); − tutvumine kostjate vastusega (1 h); − vastus kostjate seisukohtadele (2,1 h); − tutvumine kostjate seisukohtadega (1,1 h); − teeside ettevalmistamine (2 h); − esindus kohtus (2 h); − tutvumine otsusega (0,25 h); − tutvumine otsusega (2,1 h); − otsuse selgitamine volitajatele (1 h).
4.Hagejad kinnitavad, et nad ei ole käibemaksukohuslased ja ei saa tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Hagejad kinnitavad, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-12-49968 kohtumenetlusega.
5.Kostjad ei ole kohtu määratud tähtajaks oma seisukohta esitanud.

2 (4)

2-12-49968

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13 p 13). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus on seisukohal, et hagejate taotlus vastab TsMS § 174 lg 1 ja 3 sätestatud nõuetele.
7.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8.TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamisel tuleb lähtuda hagi esitamise ajal kehtinud määrusega sätestatud lepingulise esindaja kulude piirmääradest (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12 p 11). Vabariigi Valitsuse poolt 4. septembril 2008 vastu võetud määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (edaspidi „määrus“) § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna puhul kuni 19 200 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 6 400 eurot. Hagejate lepingulise esindaja kulud vastavad kehtestatud piirmääradele.
9.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; Riigikohtu 2. detsembri 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10). Menetluskuludehüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (Riigikohtu 12. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13 p 13 teine lõik). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 27. veebruar 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 p 14 neljas lõik). TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb seetõttu arvestada mh TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4, mis reguleerivad asjaolude omaksvõttu. TsMS § 175 lg 1 esimene lause võimaldab jätta menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud. Vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10713 p 15 viies lõik ja p 16).

3 (4)

2-12-49968

10.Kohus tutvunud hagejate avaldusega ja hagejate poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse asja keerukust ja mahukust, peab hagejate lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 20 tunni ulatuses. Selles ulatuses hagejate lepingulise esindaja toimingud olid kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega faktiliselt mahuka vaidlusega. Samuti on põhjendatud ja vajalik hagejate makstud tunnitasu 63,90 eurot, millele lisandus käibemaks.
11.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on hagejate kinnitus, et nad ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui hagejad ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 16). Hagejad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohuslased. Seega ei saa hagejad õigusabikuludelt makstud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata ja menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga summas.
12.Eelneva põhjal määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse järgmiselt: riigilõiv 600 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1 278 eurot (63,90 eurot × 20 h), millele lisandub 20% käibemaks summas 255,60 eurot – kokku 2 133,60 eurot, mille kohus mõistab kostjatelt hagejate kasuks välja. Rahuldamata jääb hagejate taotlus 1 093,96 euro saamiseks.
13.Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1).
14.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib käesoleva kohtumäärusele esitada määruskaebuse kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna nii rahuldatud kui rahuldamata jäänud osa ületavad selle summa, siis saavad kõik pooled määruskaebuse esitada. Kohus selgitab, et määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.