Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mati Maksing
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
25. märts 2013. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Täiendava otsuse kuupäev
25. aprill 2013. a
Tsiviilasja number
2-12-49968
Tsiviilasi
IB ja SB hagi NZ ja EZ vastu 15 000 euro nõudes
Tsiviilasja hind
15 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: IB, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja II: SB, isikukood XXX, elukoht XXX Hagejate lepinguline esindaja: Jüri Asari, e-post [email protected] Kostja I: NZ, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja II: EZ, isikukood XXX, elukoht XXX Kostjate lepinguline esindaja: Svetlana Pilden, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 7. märtsil 2013, millel osalesid hageja II SB, hagejate lepinguline esindaja Jüri Asari, kostja I NZ ja kostjate lepinguline esindaja Svetlana Pilden
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista kostjatelt NZ(isikukood XXX) ja EZ (isikukood XXX) hagejate IB (isikukood XXX) ja SB(isikukood XXX) kasuks solidaarselt välja leppetrahv 5 895,21 eurot. Jätta 4. detsembri 2012. aasta kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni, sh menetluskulude hüvitamiseni. Jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad hagejad ja kostja NZ esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja
2-12-49968 kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.
2 (5)
2-12-49968
2-12-49968
2-12-49968 pikkune tähtaeg, mis on mõistlikku pikkusega. Seetõttu ei anna kohustuse hilinenud täitmine (veevarustuse osas) alust leppetrahvi vähendada. Kanalisatsioonivõrgu osas on kohustus siiani täitmata. Hagejate majandusliku seisundi kohta esitatud tõendid (tlk 133–135) ei anna samuti alust leppetrahvi vähendamiseks. Riigikohus on leidnud, et kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (21. novembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13212, p 12 kolmas lõik ja selles viidatud 14. juuni 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p-d 16, 17 ja 24). Kohus ei pea käesolevas asjas kostjatelt leppetrahvi eelmises punktis märgitud ulatuses väljamõistmist vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Seetõttu ei ole vaja tuvastada, kas hagejatel on tekkinud kostjate rikkumise tõttu kahju ning kohus jätab asja lahendamisel arvestamata selle kohta esitatud tõendid (tlk 25–28, 142). Kohus ei nõustu kostjate väitega, et leppetrahvi vähendamise aluseks võiks olla leppetrahvi nõude esitamisega viivitamine. Kohustuse täitmisega viivitaval poolel ei saa enne kohustuse täitmist tekkida õigustatud ootust, et ta lepingus selgelt kokku lepitud sanktsioonile alluma ei pea, kui teine pool sellist ootust oma käitumisega ei põhjusta. Selline ootus ei saa tekkida ainuüksi põhjusel, et leppetrahvi nõuet ei ole enne kohustuse täitmist esitatud (Riigikohtu 21. detsembri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 17 teine lõik). Käesolevas asjas on hagejad pealegi aegsasti kostjaid teavitanud oma plaanist leppetrahvi nõuda (tlk 18 ja 20).
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.