OÜ Tammiku Maja hagi Vladimir Parfjonovi vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
518, 69 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
25. märts 2013
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Tammiku Maja (RK xxx, Estonia pst 38, 31021 Kohtla-Järve)
Hageja lepinguline esindaja:
Rea Tamm
Kostja:
V. P. (IK xxx,xxx)
RESOLUTSIOON
OÜ Tammiku Maja hagi rahuldada.
2.Välja mõista V. P.ilt OÜ Tammiku Maja kasuks 518 (viissada kaheksateist) eurot 69 senti, millest 450, 25 eurot on põhivõlg ja 68, 44 eurot viivis.
Menetluskulud jätta kostja V. P.i kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Vastavalt 29.12.2004.a Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja OÜ Tammiku Maja vahel sõlmitud halduslepingule haldab OÜ Tammiku Maja munitsipaalelumaja Kohtla-Järvel Estonia pst 38. OÜ Tammiku Maja ja V. P.i vahel sõlmitud üürilepingu alusel üürib kostja korterelamus korterit nr 51. Alates 01.03.2011 on kostja tasunud kommunaalteenuste eest ebakorrapäraselt ning alates 01.03.2012 ei tasu osutatud teenuste eest üldse. Halduslepingu lisa nr 1 (07.04.2009) p 2.1.26 järgi on hagejal õigus üürnikelt võlgnevused koos viivistega sisse nõuda. Kostja ei reageeri hageja saadetud kirjalikele meeldetuletustele, ei reageeri ka ettekirjutusele, samuti jättis kostja täitmata 19.06.2012 temaga sõlmitud maksegraafiku. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 518, 69 eurot, millest 450, 25 eurot on põhivõlg ning 68, 44 eurot viivis. Võlaperiood on hagiavalduse kohaselt 01.03.2011 -01.10.2012 (tl 121).
2.Hageja selgitab, et kostja kasutab munitsipaalpinda alates 2009. aasta oktoobrikuust. Elamispinna saamisel kohustus kostja tegema oma vahenditega remondi. Seega kostja vastuväited, mis puudutavad ukse vahetust ja sanitaartehnika korrastamist, on üürniku enda kohustused. Hageja väidab, et OÜ Tammiku Maja teostab ainult üldkasutatavate ruumide haldamist. Elumaja üldventilatsioon on korras, korteri nr 51 sisene ventilatsioon on aga kinni kaetud köögimööbliga. Katus ei lase vett läbi ning täielik katuseremont teostati augustis 2008.a. Vastavalt üürilepingule on kostja kohustatud tasuma üüritasu ja kütte ning vee tarbimise kulutused. Oktoobris 2012 lõpetas Kohtla-Järve Linnavalitsus kostjaga üürilepingu, kostja ei ole käesoleva ajani üüripinda vabastanud ega ka üüri ja kommunaalteenuste eest tasunud. Kostja viidatud kohtulahend (tsiviilasjas nr 2-05-36) ei ole kuidagi seotud üürisuhtega elumajas Estonia pst 38.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja märgib, et on kandnud üürikorteri remondi kulusid (vahetas ukse). Dokumendid esitati majahaldajale, kuid kulusid talle hüvitatud ei ole. Sooja vee asemel tuleb kraanist pruunikas vedelik, mis määrib pesu ning mida kõlbab kasutada vaid WC-s. Maja katus laseb vett läbi, lagi on märg, kanalisatsioon ei tööta ja santehnika on korrast ära (WC). Korteris on niiskus, mistõttu on seinad kaetud hallitusega. Seinad on niisked, tapeeti ei ole seetõttu mõtet vahetada. Maja omanik ei täida omapoolseid kohustusi ega ka kohtu otsuseid. Kuni tsiviilasjas nr 2-05-36 otsuseni kostjal võlgnevusi polnud. Seoses viidatud lahendi mittetäitmisega hageja poolt on kostja omakorda kandnud kahju kokku ca 2 426, 66 eurot. Kostja selgitab, et arvestades tema liikumispuuet peaks ta elama hooldushaiglas, mitte ühiselamus. Kostja ei käi väljas, ise ennast riidesse panna ei saa (selgroovigastuse tõttu). Kümme aastat tagasi pöördus kostja linnavalitsuse poole, et teda paigutataks hooldushaiglasse, kuid linn seda ei teinud. Korteris on külm, kõigest 14 kraadi, tuleb paksult riides olla. Kuna kostjal on liikumine raskendatud, ei ole võimalik ise korteris remonti teha. Korteril ust üldse ei olnud kui korter kostjale anti. Kui suur pension kostjal on, ta ise öelda ei oska, pension laekub poja arvele ning poeg abistab teda.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus rahuldab hagi.
5.Hageja nõue tuleneb OÜ Tammiku Maja ja kostja V. P.i vahel sõlmitud üürilepingu(te)st, mille kohaselt üürileandja andis kostja (üürniku) kasutusse elamispinna Estonia pst 38- 51, üürnik kohustus tasuma üüri ning haldus-, hooldus- ja muud eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja oma lepingust tulenevad kohustused täitmata ning alates 01.03.2011 tasus üüri- ja kommunaalmakseid ebakorrapäraselt, alates 01.03.2012 ei tasu aga üldse. Hageja esitas kohtule järgmised kostjaga sõlmitud üürilepingud: - 30.10.2009 sõlmitud kehtivusega kuni 27.04.2010.a (tl 31-33) - 21.04.2010 sõlmitud tähtajaga 20.07.2010.a. (tl 90-92) - 04.08.2010 sõlmitud tähtajaga 03.01.2011.a (tl 96-98) - 22.02.2011 sõlmitud tähtajaga 15.12.2012.a (tl 102-104) - 26.02.2012 sõlmitud tähtajaga kuni 26.09.2012 (tl 34-36). Seisuga 01.02.2011 võlga üüri – ja kommunaalteenuste osas V. P.il OÜ Tammiku Maja ees ei olnud (tl 107). Võlaperiood on hagiavalduse ja hagi täienduste kohaselt 01.03.2011 - 01.10.2012. Seega asjassepuutuvad on kaks viimast so 22.02.2011 ja 26.02.2012 sõlmitud üürilepingut. Seisuga 01.10.2012 on kostjal tasumata üüri, kütte ja vee eest kokku 450, 25 eurot (arvestus tl 73).
6.Vaidlust ei ole selles, et V.P. ajavahemikul 01.03.2011 – 01.10.2012 eluruumi kasutas ja OÜ Tammiku Maja esitatud arved jättis tasumata. 19.06.2012 sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt kohustus V. P. tasuma võlgnevuse 364, 06 eurot kolme kuu jooksul igakuise osamaksena 121, 35 eurot so juuli, august, september 2012 (tl 23). Kostja jättis maksed tasumata.
7.VÕS § 271 sätestab üürilepingu mõiste. Üürilepinguga kohustub üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). V. P.i kohustus tasuda üüri ning kommunaalteenuste eest tuleneb üürilepingu p 2.1 ja 2.5. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles, samuti nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6).
Lepingujärgsete üüri- ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmine on lepingu rikkumine VÕS § 100 tähenduses, mis annab võlausaldajale õiguse rakendada kohustust rikkunud üürniku vastu õiguskaitsevahendeid. Kui üürnik jätab üüri maksmata, saab üürileandja valida, kas ta jätkab lepingu täitmist ja nõuab võlgnetava üüri maksmist või ütleb lepingu üles. Lepingu ülesütlemine ei muuda üürniku rikkumist olematuks (vt Riigikohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13). Üürilepingu p 2.9 kohaselt on lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel üürileandjal õigus nõuda viivist 0,07% tähtaegselt tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest. Ajavahemiku 01.03.2011 – 01.20.2012 eest on hageja arvestanud viivist kokku 68, 44 eurot (tl 11-12). Kohus leiab, et hageja nõue koos viivistega on põhjendatud.
8.Kostja märgib, et ka tema on kandnud kulutusi, nt vahetas korteri ukse, mida üldse polnud olemas kui eluruum talle anti. Kostja kaebab elamistingimuste üle, kuid samas ei ole millegagi tõendanud, et on pretensioonidega maja haldaja poole pöördunud, millised puudused olid üürilepingu sõlmimisel ja millised tekkisid lepingu kehtivuse ajal. Kohus rõhutab, et võimalikud pretensioonid elamistingimuste üle ei muuda kostja üürilepingust tulenevaid kohustusi üüri- ja kommunaalmaksete tasumise osas. Mis puudutab hageja väidet selles, et kostja kohustus oli teostada omal kulul üüripinna remonti ja OÜ Tammiku Maja teostab ainult üldkasutatavate ruumide haldamist, siis sellega kohus ei nõustu. Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja OÜ Tammiku Maja vahel 29.12.2004.a sõlmitud Estonia pst 38 elamu halduslepingu p 1.11 sätestab, et haldaja kogub korteriüürnikelt üüri ning kasutab üürist saadavat tulu muuhulgas p 1.11. 2 järgi eluruumide korrashoiuks ja remondiks. Halduslepingust tulenevalt on üheselt eluruumide remondi ja korrashoiu kohustus pandud maja haldajale ehk OÜ-le Tammiku Maja. Maja haldaja on talle halduslepinguga pandud kohustuse omakorda üürilepingutega pannud üürnikele. Nimetatud asjaolu ei ole küll otseselt käesoleva vaidluse esemeks, kuid kohus peab vajalikuks märkida, et omavahenditega remondi teostamise kohustuse asetamine üürniku kanda, jättes samas reguleerimata, kuidas toimub kulude hüvitamine üürnikule on viimase suhtes ilmselgelt ebamõistlikult koormav ning vastuolus mh VÕS § 280. VÕS mõtte kohaselt on lühiajaliste üürilepingute puhul kohane, et asja hooldamise kulud kannab üürileandja. Põhimõtteliselt on kõik pisipuuduse mõiste alt väljuvad puudused ja takistused üürileandja kõrvaldada, välja arvatud need puudused, mis tulenesid üürnikupoolsest asja lepingutingimustele mittevastavast kasutusest. Ka poolte vahelise üürilepingu p 3.4.3 järgi on üürnik kohustatud kõrvaldama omal kulul need puudused, mida saab kõrvaldada eluruumi harilikuks säilitamiseks vajaliku koristamise või hooldamisega. Normaalse elukorralduse tagamiseks vajaliku santehnika või korteriukse vahetus üürniku kulul on kohtu hinnangul käsitletavad üürilepingu eseme parendusena (vt VÕS § 285, § 286), ning üürnikul õigus nõuda üürileandjalt lepingu lõppemisel (või ka lepingu kehtivuse ajal VÕS § 286 lg 2) selle hüvitamist.
9.Hageja märgib, et pooltevahelised üürisuhted on lõppenud, kuid kostja ei ole eluruumi vabastanud. 01.10.2012 saatis abilinnapea V. Tužilkin kostjale üürilepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütleb linnavalitsus kostjaga sõlmitud üürilepingu üles alates 15.09.2012.a. (tl 21) Kostja ei ole lepingu ülesütlemisele vastu vaielnud, mistõttu ei kontrolli kohus, kas ülesütlemine on kehtiv st kas esinevad ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, kuid kohtule jääb selgusetuks abilinnapea Tužilkini pädevus üles öelda OÜ Tammiku Maja ja V. P.i vahel sõlmitud üürilepingut. Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja OÜ Tammiku Maja vahel 29.12.2004.a sõlmitud halduslepingu p 1.9 kohaselt on haldaja pädevuses eluruumi üürileandja õiguste ja kohustuste realiseerimine. Lepingu ülesütlemise õigus / võimalus on tulenevalt VÕS § 195 lepingu poolel. Tammiku Maja ning V. P.i vahelise üürilepingu järgi olid selleks õigustatud üürnik või p 4.5 ja 4.4.3 juhul üürileandja e OÜ Tammiku Maja.
Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik Evi Kool /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.