Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

2-13-5334 istungil. Kui hageja ei ole kohtule 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema alates täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen AS ja R. K. vahendusel 11.12.2008 laenulepingu, mille alusel kandis SMS Laen AS 11.12.2008 kostja märgitud pangakontole laenu summas 191,73 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja tagastama laenusumma ja tasuma intressi 38,35 eurot hiljemalt 10.01.2009 ning laenusumma ettenähtud tähtajaks tagastamata jätmisel kohustus kostja tasuma viivist 0,5% tähtajaks tagastamata laenusummalt iga laenusumma tagastamisega viivitatud päeva eest. SMS Laen AS loovutas 15.03.2012 oma nõude kostja vastu summas 635 eurot 01.10.2010 sõlmitud nõudeõiguste loovutamise lepingu nr. 011210 alusel AS-ile Era Liisingu Inkassoteenused (hageja). Kuna kostja ei ole täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, nõuab hageja kostjalt 456,81 euro väljamõistmist, millest 191,73 eurot on põhivõlgnevus, 38,35 eurot intress, 191,73 eurot viivis ja 35 eurot võla sissenõudmise kulud. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulu s.o riigilõivu väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 01.10.2013. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on hagi vastu võtnud kostja isiklikult. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2 (4)

2-13-5334 Kohus leiab, et antud tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Otsusest parema arusaamise ja täitmise huvides peab kohus siiski vajalikuks antud otsuses ära märkida hageja nõude põhjendused ja otsuse õiguslikud põhjendused. Tulenevalt VÕS §-st 396 lg 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 18-47) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenuna 191,73 eurot, intressina 38,35 eurot ja võla sissenõudmise kuludena 35 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 396 lg 1, 164 lg 2, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viivise väljamõistmist taotleb hageja põhivõlaga samas ulatuses so 191,73 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel välja mõista. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel 3 (4)

2-13-5334 tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõivu. Vastuseks kohtu järelepärimisele on hageja 17.10.2013 kinnitanud, et muid menetluskulusid hagejal ei ole. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulu kandmist tõendavad dokumendid (tl 16). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja kinnitusel on ta maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45,90 eurot. Kuigi kohtu käsutuses ei ole vastavat maksekorraldust, annab asjaolu, et Pärnu Maakohus on maksekäsu kiirmenetluse avaldust menetlenud, alust arvata, et riigilõiv RLS §-s 57 lg 6 sätestatud määras (so 3% nõudelt, kuid mitte alla 45 euro) oli tasutud. Hagi esitamisel on hageja täiendavalt tasunud riigilõivu 29,10 eurot, mida tõendavad KIS-i väljavõte (tl 16) ja e-riigikassa väljavõte (tl 16 pöördel). Seega kokku on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-.toimik.ee kaudu ja hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt soodusmääras, on TsMS § 162 lg 5 alusel võimalik kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 75 eurot. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.