Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja menetluse käik 16.09.2011 esitas Mospil Group OÜ hagi Harju Maakohtusse A Ti vastu 626,36 euro saamiseks. Kostja töötas hageja juures alates 2006. a kuni 2009. a lõpuni tegevdirektori ametikohal. 22.09.2009 on e-postilt [email protected], mida kasutas kostja, tellitud OÜ-lt Novemeka kaupa septik 2 m3 koos imbväljakuga - 9800 krooni koos käibemaksuga, s.o 626,36 eurot. Hagejale on esitatud selle eest arve 23.09.2009 nr 145. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, et hageja tellib ja tasub tellitud kauba eest müüjale ning kostja ostab kauba hagejalt 626,36 euro eest. 23.09.2009 käskis kostja hageja autojuhil tuua tellitud kaup hageja lattu, kus kostja samal päeval viis kauba enda suvilasse, kuid jättis hagejale kauba eest tasumata. 20.02.2010 poolte e-kirja vahetuses kostja tunnistas kauba võtmist ja selle eest tasumata jätmist, paludes teha tasaarveldus hagejaga 626,36 euro ulatuses. Kostja vastuväited on tõendamata ja paljasõnalised, hageja töötajad saavad kinnitada tellitud kauba laadimist OÜ Novemeka laost sõidukile ja kauba hageja lattu toimetamist, samuti asjaolu, et kostja korraldusel viidi kaup laost välja Lopsu talusse, mis kuulub kostjale. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole võtnud mingisugust kaupa vastu OÜ-lt Novemeka. Samuti ei ole hageja tõendanud, et oleks ise tasunud arve nr 145, millest tulenevalt võiks olla hagejal nõudeõigus. Kostja kinnitas, et ei ole hagejaga pidanud hageja märgitud kirjavahetust tasaarvelduse osas, küll on peetud kirjavahetust hageja võlgnevusest kostja ees. Kostja ei ole kunagi käinud OÜ Novemeka territooriumi ega ole teadlik, kus selline äriühing asub. Hageja poolt viidatud kostja talus puudub käesoleva ajani septik koos imbväljakuga. Kokkulepe oli pooltel selline, et kuna hageja oli kostjale võlgu, siis kostja oli nõus võla vähendamisega septiku koos imbväljakuga saamisega, kuid kostja ei ole nimetatut käesoleva ajani saanud. Esimese astme kohtu otsus 16.04.2013 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 300 eurot. Hageja pidi esmalt tõendama, et OÜ Mospil Grupp ja A Ti vahel on kehtiv leping. Kohtu hinnangul ei ole asjas tõendamist leidnud, et pooled vahetasid vastastikku tahteavaldusi, et sõlmida leping, mille kohaselt hageja kohustus septiku 2 m3 koos imbväljakuga valduse ja omandi üleandmiseks ja kostja selle eest tasu maksmiseks. Tunnistaja V Pi ütlustest ei ole võimalik teha järeldust, et kostja oleks andnud tahteavalduse, millega kohustus hagejale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. Tunnistaja andis ütluse, mis annab alust järeldada, et kostja võis olla ostnud kolmandalt isikult (OÜ Novemeka) vaidlusaluse kauba, kuid sellest ei järeldu, et ta oleks vastavasisulise tahteavalduse teinud hagejale. Samal põhjusel ei tõenda V. H ja V. Pi allkirjastatud seletuskiri poolte vahelise müügilepingu sõlmimist, sest selles on märgitud vaid, et kostja andis teatud korraldusi vaidlusaluse kauba transportimiseks. Ka hageja esitatud kostja 20.02.2010 e-kirjaga ei ole võimalik lugeda veenvalt tõendatuks, et kostja on andnud nõusoleku vaidlusaluse septiku ostmiseks, vaid võib viidata võimalikule ettepanekule või kokkuleppele mingi pooltevahelise võlasuhte tasaarvestamiseks. Kuivõrd asjas ei ole leidnud tuvastamist, et poolte vahel oleks sõlmitud müügileping ning hageja on esitanud vaid rahalise nõude ostuhinna tasumiseks ega ole esitanud nõuet asja väljanõudmiseks, ei analüüsinud kohus kauba valduse üleandmisega seonduvat. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada, menetluskulud jätta vastustaja kanda. Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna leidis, et nõue ei ole tõendatud. Apellant leiab, et esitatud tõendite pinnalt tuleb järeldada vastupidist. 26.03.2013 kohtuistungi protokollist nähtuvalt võttis vastustaja omaks asjaolu, et hageja laos oli septik. Samuti ei olnud pooltel vaidlust, et nad sõlmisid 2009. a septembris suulise kokkuleppe. Vastustaja võttis 08.10.2012 menetlusdokumendi punktis 4 omaks e-kirja saatmise, milles on väljendatud tema tasaarvestuse avaldus. A.T teatab ekirjas, et apellant võlgneb temale 358 000 krooni, siis lahutab sellest summast maha septiku hinna ja varasemalt saadud 1000 krooni. Järelikult vastustaja tunnistab, et on septiku saanud, kuid ei ole selle eest tasunud. V P tunnistas, et vastustaja sõlmis apellandiga septiku müügilepingu. Septik toodi apellandi lattu, kuid seda ei võetud arvele, vaid anti kohe üle vastustajale. Septiku üleandmist tõendab A.Ti enda 20.02.2010 kiri, V.H seletuskiri, V.Pi ütlused selle kohta, et A.T tuli imbväljaku lattu toomise päeval ise sellele järele. Kuna maakohus ei lugenud müügilepingu sõlmimist tõendatuks, ei hinnanud kohus, kas A.Tambetile septik üle anti. Kuna septiku üleandmine on apellandi hinnangul tõendamist leidnud, tuleb vastustajal ostuhind tasuda. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei korda otsuses olevaid seisukohti. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetel märgib kolleegium järgmist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt on poolte kohustuseks tõendada oma väiteid ja vastuväiteid. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei suutnud tõendada, et kostja on hagejale võlgu ja millise summa. Maakohus on otsuses oma seisukohta põhjendanud, miks hageja esitatud tõendid ei võimalda nõuet rahuldada. Kolleegium nõustub maakohtuga. Ka apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda asuda maakohtust erinevale seisukohale. Toimikust olevatest tõenditest ei

ilmne, et poolte vahel oli müügilepingust tulenev õigussuhe ning et kostja jättis maksmata saadud kauba eest. Eelnimetatud asjaolude tõendamise kohustus oli hagejal. Apellandi väide on ekslik, et kostja võttis 08.10.2012 vastuses omaks, et ta sai septiku. Mainitud vastuses on kostja seisukoht vastupidine, et ta ei ole septikut saanud, kuid on nõus pidama läbirääkimisi hageja võla üle septiku saamisel (t. lk. 82). Tunnistaja P, V andis tõepoolest ütlusi selle kohta, et B M viis septiku kostja tallu, kuid tunnistaja ise ei ole talus käinud. Seega ei saa tunnistaja ka kinnitada seda fakti, et septik on kostja valduses ning et hageja on seda kostjale müünud. V. H 04.12.2009 seletuskirja kohaselt viis ta septiku kostja tallu, kuid see ei tõenda hageja väidetud müügilepingu olemasolu ning kostja võlgnevust hagis toodud summas (t.lk.11). Müügilepingust tulenevat suhet ei ole kostja omaks võtnud ning selle olemasolu ei ole tõendatud ka apellandi poolt viidatud tõenditega. Kui kostja valduses on hageja vara, siis oli hagejal võimalus valida vastav õiguskaitsevahend. Hageja nõuet esitatud alusel ei ole võimalik rahuldada. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda ( TsMS § 171 lg 1 ).

Mare Merimaa

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.