Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagi asjaolud AS SEB Liising esitas 24.11.2011 hagi Harju Maakohtusse V K ja S K vastu võla 69 897,33 euro saamiseks. Menetluse käigus vähendas hageja kostjatelt nõutavaid summasid selliselt, et liisingulepingust nr 1 tuleneva põhinõude suuruseks on 8994,41 eurot, kuna hageja loobus kindlustusmakse nõudest 100,28 eurot, klaasikahju nõudest 16,38 eurot ja vähendas müügikahju nõuet, paludes välja mõista müügikahju 4829,17 eurot. Liisingulepingust 3 tuleneva põhinõude suuruseks on 6008,35 eurot, kuna hageja vähendas müügikahju nõuet, paludes välja mõista müügikahju 3762,88 eurot. Liisingulepingust 5 tuleneva põhinõude suuruseks on 20 474,96 eurot, kuna hageja loobus kindlustusvõlast ja arve käsitlemise tasust 20,45 eurot. Liisingulepingust 6 tuleneva põhinõude suuruseks on 8894,27 eurot, kuna hageja vähendas müügikahju nõuet 2900,90 euro võrra ja palus välja mõista müügikahju 6022,65. Liisingulepingust 2 tuleneva põhinõude suuruseks jäi 6742,11 eurot ja liisingulepingust 4 tuleneva põhinõude suuruseks jäi 8020,57 eurot. Seega on hageja põhinõue kokku 59 132,71 eurot. Hageja palus viivist välja mõista lepingute ülesütlemisest 28.04.2009 lepingujärgse viivise määra 0,3% päevas kuni 29.01.2013 põhinõudega samas ulatuses, kuid mitte üle 50 000 euro. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 59 951,40 eurot, viivise 50 000 eurot ja V.Klt täiendavalt põhivõla 8181,31 eurot. Hageja kui liisinguandja ja OÜ VALTONS (kustutatud) kui liisinguvõtja vahel sõlmiti kokku 6 liisingulepingut, mida käendasid käenduslepingute alusel kostjad alljärgnevalt: 1) 19.10.2005 - liisinguleping nr L05109446 tähtajaga 20.10.2010, mille eesmärgiks oli anda liisinguvõtja kasutusse Mercedes Benz J844LS, registrimärgiga xxxxxxxxxxxxx, väärtusega 91 630,13 eurot (1 433 700 krooni). Vastavalt hageja ja kostjate vahel sõlmitud käenduslepingutele andis V.K hagejale käenduse tagamaks solidaarselt liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise 25 564,66 eurot (400 000 krooni) ja S.K 25 564,66 eurot. 2) 31.03.2006 sõlmiti liisinguleping nr L06103213 tähtajaga 15.03.2011, mille eesmärgiks oli anda liisinguvõtja kasutusse poolhaagis KRONE SDP 27 ELB2-BW, registrimärgiga xxxxxxxxxxxx väärtusega 29 110,48 eurot (455 480 krooni). Vastavalt hageja ja kostjate vahel sõlmitud käenduslepingutele andis V.K kui käendaja hagejale käenduse tagamaks

solidaarselt liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise 31 955,82 eurot (500 000 krooni) ja S.K - 31 955,82 eurot. 3) 10.11.2005 sõlmiti liisinguleping nr L05110262 tähtajaga 20.11.2010, mille eesmärgiks oli anda liisinguvõtja kasutusse poolhaagis Kögel SN24P90, registrimärgiga xxxxxxxxxxx, väärtusega 29 789,22 eurot (466 100 krooni). Vastavalt hageja ja kostjate vahel sõlmitud käenduslepingutele andis V.K käenduse tagamaks solidaarselt liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist 9586,75 eurot (150 000 krooni) ja S.K - 9586,75 eurot. 4) 05.06.2006 sõlmiti liisinguleping nr L06106407 tähtajaga 24.06.2011, mille eesmärgiks oli anda liisinguvõtja kasutusse poolhaagis Krone SDP27 ELB2-BW, registrimärgiga xxxxxxxxxxx, väärtusega 29 110,48 eurot (455 480,00 krooni). Vastavalt hageja ja kostjate vahel sõlmitud käenduslepingutele andis V.K hagejale käenduse tagamaks solidaarselt liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist 9586,75 eurot (150 000 krooni) ja S.K - 9586,5 eurot. 5) 19.05.2006 sõlmiti liisinguleping nr L06103574, tähtajaga 15.05.2011, mille eesmärgiks oli anda liisinguvõtja kasutusse sõiduk Scania R420LA4X2MNA, registrimärgiga xxxxxxxxxx, väärtusega 93 515,52 eurot (1 463 200,00 krooni). Vastavalt hageja ja kostjate vahel sõlmitud käenduslepingutele andis V.K käenduse tagamaks solidaarselt liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist - 31 955,82 eurot (500 000 krooni) ja S.K 31 955,82 eurot. 6) 13.06.2007 sõlmiti liisinguleping nr L07107635 tähtajaga 10.06.2012, mille eesmärgiks oli anda liisinguvõtja kasutusse poolhaagis KRONE SDP 27 ELB3-BW, registrimärgiga xxxxxxxxx, väärtusega 29 035,06 eurot (454 300 krooni). Vastavalt käenduslepingule andis V.K kui käendaja hagejale käenduse tagamaks solidaarselt liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist 19 173,50 eurot (300 000 krooni). Liisinguvõtja jättis hageja esitatud arved osaliselt või täielikult tasumata, mistõttu saatis hageja 14.04.2009 liisinguvõtjale teatise kõigi liisingulepingute ühepoolsest ülesütlemisest. Hageja ütles kõik liisingulepingud üles 28.04.2009. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid vastu liisingulepingute ülesütlemisest tulenevatele kuludele, lisakuludele, käibemaksule ja viivisele. Esimese astme kohtu otsus 11.03.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks 43 041,32 eurot ja täiendavalt V Klt 6030,12 eurot. Menetluskulud jättis kohus 70 % ulatuses kostjate ja 30% ulatuses hageja kanda. Kohus leidis, et arvetega, väljavõtetega laekumistest liisingulepingute katteks, võlgnevuse kujunemise väljavõtetega ja liisinguesemete tasutud maksete arvestusega on tõendatud, et liisinguvõtja jäi hagejale liisingueseme 1 kasutamise eest võlgu alates 21.02.2009, liisingueseme 2 kasutamise eest võlgu alates 16.01.2009, liisingueseme 3 kasutamise eest võlgu alates 21.01.2009, liisingueseme 4 kasutamise eest võlgu alates 30.12.2008, liisingueseme 5 kasutamise eest võlgu alates 16.12.2008 ja liisingueseme 6 kasutamise eest võlgu alates 11.12.2008. Kostjad ei ole tõendanud vastupidist. Järelikult oli liisingulepingute ülesütlemine õigustatud. Tähtsust ei oma, kas liisinguvõtja sai arved kätte, sest üldtingimuste p 6.4 ja 6.6 järgi tuli maksete tegemisel järgida maksegraafikutes määratud tähtpäevi. 14.04.2009 teatisega lepingute lõpetamise kohta on tõendatud, et hageja informeeris liisinguvõtjat võlgnevustest ning hoiatas, et loeb liisingulepingud ühepoolselt ülesöelduks ja

liisinguvõtjal tuleb liisinguesemed hagejale tagastada, kui liisinguvõtja ei tasu võlgnevust hiljemalt 27.04.2009. Hageja hoiatas liisinguvõtjat, et liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on liisinguvõtjal kohustus hüvitada hagejale liisingueseme müügikahju ja kõik liisingulepingute ülesütlemisest tekkivad kulud. Hageja 15.04.2009 kirjaga ja kviitungitega on tõendatud liisinguvõtjale ja kostjatele eelnimetatud teate tähitud kirjaga saatmine ning AS-i Eesti Post väljatrükiga liisinguvõtjale ja V.Kle teate kättetoimetamine 25.04.2009 ja S.Kle 17.04.2009. Vaidlust ei olnud, et 28.04.2009 seisuga ei olnud liisinguvõtja ega kostjad võlgnevusi hagejale tasunud ja liisingulepingud loeti ülesöelduks. Liisingulepingute üldtingimuste alapunktidest 9.2, 9.5 ja 9.7 nähtuvalt peab rendiobjekt olema kogu lepingu kehtivusaja kindlustatud, kõik rendiobjekti kindlustamisega seotud kulutused kannab ja maksab rentnik, rentnik on kohustatud kohaselt täitma kõiki kindlustuslepingujärgseid kindlustusvõtja ja rendiobjekti omaniku kohustusi ning rentnik hüvitab liisinguandjale kahju, mis on tekkinud kohustuste mittetäitmisel. Järelikult on hagejal liisinguvõtja vastu nõue ja liisinguvõtjal kohustus VÕS § 455 lg 2 ja lepingu üldtingimuste punktide järgi hüvitada hageja poolt tasutud kindlustusmaksed ja kindlustusjuhtumi kahjud. Liisingulepingute punkti 12.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja maksma hagejale kõik liisingulepingute lõpetamise päevani tasumisele kuuluvad summad. Liisingulepingust 1 tulenev liisingu maksete võlg 2826,22 eurot on tõendatud väljavõtetega laekumistest liisingulepingute katteks, võlgnevuse kujunemise väljavõtetega, liisinguesemete tasutud maksete arvestusega ja alates 06.02.2009 liisingueseme 1 kasutamise eest esitatud arvetega nr A09051577, A09087431 ja A09123351, kindlustuspoliisiga nr 40340061 - 13.10.2008. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud liikluskindlustuse tasumist liisinguvõtja eest 14,96 eurot, mistõttu jättis kohus selle nõude rahuldamata. Liisingulepingust 2 tulenev liisingu maksete võlg 1432,59 eurot on tõendatud väljavõtetega laekumistest liisingulepingute katteks, võlgnevuse kujunemise väljavõtetega, liisinguesemete tasutud maksete arvestusega ja alates 01.01.2009 esitatud arvetega nr A09002764, A09158948, A09038888, A09074672, A09111432, kindlustuspoliisiga nr 40393661 08.04.2009. Liisingulepingust 3 tulenev liisingu maksete võlg 1551,38 on tõendatud väljavõtetega laekumistest liisingulepingute katteks, võlgnevuse kujunemise väljavõtetega, liisinguesemete tasutud maksete arvestusega ja alates 06.01.2009 esitatud arvetega nr A09015198, A09051597, A09087451 ja A09123371, kindlustuslepinguga nr 40345755 - 29.10.2008. Liisingulepingust 4 tulenev liisingu maksete võlg 5762,15 on tõendatud väljavõtetega laekumistest liisingulepingute katteks, võlgnevuse kujunemise väljavõtetega, liisinguesemete tasutud maksete arvestusega ja alates 13.05.2009 esitatud arvetega nr A09168502, A08420603, A09020229, A09056503, A09092184, A09128757, kindlustuspoliisiga nr 40303396 - 02.06.2008. Liisingulepingust 5 tulenev liisingu maksete võlg 1807,09 on tõendatud väljavõtetega laekumistest liisingulepingute katteks, võlgnevuse kujunemise väljavõtetega, liisinguesemete tasutud maksete arvestusega ja alates 01.12.2008 esitatud arvetega nr A08402726, A09158949, A09002801, A09038925, A09074709, A09111468, A09168558, kindlustuspoliisiga nr 40289094 - 14.05.2008.

Liisingulepingust 6 tulenev liisingu maksete võlg 1988,12 on tõendatud väljavõtetega laekumistest liisingulepingute katteks, võlgnevuse kujunemise väljavõtetega, liisinguesemete tasutud maksete arvestusega ja alates 26.11.2008 esitatud arvetega nr A08395713, A08432233, A09031793, A09067551, A09104693, A09140353, kindlustuspoliisiga nr 40298487 - 09.06.2008. Arve nr A09420787 on asjasse puutumatu ja kohus jättis selle tähelepanuta. Seega on hageja nõue liisingu maksete võlgnevuse osas pärast nõuete täpsustamist põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele, va liikluskindlustus 14,96 eurot. Liisingulepingute üldtingimuste punktist 5.11 nähtub, et punktis 5.8 ja/või 5.9 ja/või 12.1 p toodud mistahes kohustuse rikkumisel maksab rentnik ühisliisingule viimase nõudmisel leppetrahvi kuni 20% lepingu rikkumise hetkel kehtivast väljaostuhinnast. Hageja nõudis leppetrahvi punktide 5.11 ja 12.1 alapunkti 1 alusel, mille kohaselt on lepingu rikkumiseks olukord, kus rentnik ei maksa mistahes makset maksegraafikus toodud summas ja/või ajal kahel järjestikusel maksmispäeval mistahes muud lepinguga ettenähtud summat ühe kuu jooksul alates vastava summa tasumise tähtpäevast. Kohus tuvastas, et liisinguvõtja rikkus igakuiste maksete tasumise kohustust kõigi lepingute osas, mistõttu on leppetrahvi nõue kõigi liisingulepingute kulude osas põhjendatud. Arvetega nr A09143257, A09143259, A09143258, A09143262, A09143261 ja A09143264 on tõendatud, et leppetrahvi summa ei ületa punktis 5.11 sätestatud leppetrahvi määra. Järelikult on hageja nõue leppetrahvi osas põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Hageja nõudis liisingulepingute ülesütlemisel liisinguesemed liisinguvõtja käest välja, tuginedes liisingulepingute üldtingimuste punktile 12.1. Üleandmise-vastuvõtmise aktidega on tõendatud, et hageja esindaja OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUS sai liisinguesemed enda valdusse - 28.04.2009 liisingueseme 1, 30.04.2009 liisingueseme 2, 28.04.2009 liisingueseme 3, 12.05.2009 liisingueseme 4, 30.04.2009 liisingueseme 5 ja 29.04.2009 liisingueseme 6. Hageja kujundas oma müügikahju selliselt, et lahutas liisingueseme müügihinna (käibemaksuta) liisinguesemete põhiosa jääkmaksumusest, mida ta pärast eksperdi hinnangut liisinguesemete väärtuste kohta korrigeeris vähendamise teel liisinguesemete 1, 3 ja 6 osas. Riigikohus on (3-2-1-33-08, 3-2-1-56-08, 3-2-1-77-08 ja 3-2-1-184-12) rõhutanud, et liisingueseme väärtus tuleb vastavalt VÕS § 367 lg 3 kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga ning et üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Poolte kokkuleppel võib lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on Riigikohtu arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Müügilepingutega on tõendatud, et hageja müüs 26.08.2009 liisingueseme 1 hinnaga 24 000 eurot (käibemaksuga), 18.09.2009 liisingueseme 2 hinnaga 8628,73 eurot (käibemaksuga), 13.05.2009 liisingueseme 3 hinnaga 7669,40 eurot (käibemaksuga), 18.09.2009 liisingueseme 4 hinnaga 8628,07 eurot (käibemaksuga), 23.09.2009 liisingueseme 5 Hollandis Moerdijk'is

toimunud oksjonil hinnaga 32 500 eurot (käibemaksuga) ja 25.11.2009 liisingueseme 6 Hollandis Moerdijkls toimunud oksjonil hinnaga 6302,37 eurot (käibemaksuga). Ekspert Rein Mündi ekspertiisiaktiga nr 12-133, 01.10.2012 on tõendatud, et eksperdi hinnangul oli liisinguesemete harilik väärtus 2009. aasta kevadel alljärgnev: liisinguese 1 käibemaksuta 30 038 eurot / käibemaksuga 35 444,84 eurot, liisinguese 2 käibemaksuta 7989 eurot/ käibemaksuga 9427,02 eurot, liisinguese 3 käibemaksuta 7989 eurot/ käibemaksuga 9427,02 eurot, liisinguese 4 käibemaksuta 34 512/ käibemaksuga 40 724,16 eurot, liisinguese 5 käibemaksuta 7989 eurot/ käibemaksuga 9427,02 eurot ja liisinguese 6 käibemaksuta 10 226 eurot/ käibemaksuga 12 066,68 eurot. Liisingulepingute puhul on tegemist kapitalirendilepingutega. Maksegraafikutest nähtuvalt on hageja arvestanud väljaostuhinda periodiseeritud käibemaksu jäägiga. Riigikohtu lahenditest 3-2-1-1-07 ja 3-2-1-118-08 nähtub, et kui kapitalirendi lepingu puhul on ostuhinda arvestatud käibemaksuga, siis tuleb ka müügihinna käibemaksuosa arvestada. Kuna eksperdi määratud väärtused on arvestatud käibemaksuta, siis tuleb liisinguesemete väärtuse määramisel võtta arvesse väärtus koos käibemaksuga. Et tasumata ostuhinnalt arvestati käibemaksu 18%, tuleb käibemaks samas suuruses liisinguesemete väärtusele juurde arvestada. Kohus leidis, et liisinguesemete väärtuseks hagejale üleandmise ajal tuleb lugeda eksperthinnangus märgitud väärtusi (käibemaksuga), kuna ekspert on võtnud hinnangu andmisel aluseks kõigi samal perioodil müügis olnud analoogsete sõidukite ja poolhaagiste hinnapakkumisi, arvestanud turuhinna muutusi aastate vältel ja sõidukite varustusastet. Seega on nimetatud tõend, võrreldes kohtule esitatud müügipakkumiste ja hinnakomitee otsustega argumenteeritum, põhjalikum ja annab parema ülevaate liisinguesemete võimalike väärtuste kujunemisest kui tõendid, millest vastavat analüüsi ei nähtu. Kindlustuspoliisides märgitud hindasid ei saa arvestada seetõttu, et need hinnangud on antud oluliselt varem kui sõidukid hagejale tagastati. Kuna kohus lähtus liisinguesemete väärtuste määramisel eksperdi hinnangust siis ei oma tähendust kostjate vastuväited, mis puudutavad liisinguesemete müügiprotsessi ja kes liisinguesemed ostsid. Võrreldes eksperdi antud hinnanguid liisinguesemete hariliku väärtuse kohta müügihindadega, saab järeldada, et liisinguesemete 2 ja 4 müügihinnad erinevad eksperdi pakutud väärtusest vähem kui 10%, seega saab nende müügikahju arvestamisel lähtuda müügihindadest. Kuna liisinguesemete 1, 3, 5 ja 6 müügihind erineb eksperthinnangus märgitud liisinguesemete turuväärtusest rohkem kui 10%, siis ei saa kohus pidada seda lubatavaks kõrvalekaldeks ega liisinguesemete väärtuseks liisinguandjale üleandmise ajal. Seega on liisinguesemete müügist või vara üleandmise aja väärtusest tekkinud kahjum või kasum alljärgnevad: liisingueseme 1 puhul (31 863,80 – 35 444,84) kasum +3581,04 eurot, liisingueseme 2 puhul (11 764,75 – 8628,07) kahjum -3136,68 eurot, liisingueseme 3 puhul (10 953 -9427,02) kahjum –1525,98 eurot, liisingueseme 4 puhul (12 621,42 – 8628,07) kahjum –3993,35 eurot, liisingueseme 5 puhul (39 631,12 – 40 724,16) kasum +1093,04 eurot ja liisingueseme 6 puhul (15 225,92 – 12 066,68) kahjum -3159,24 eurot. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisingulepingute punkti 12.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja hüvitama hagejale kõik liisingulepingute lõpetamisest tulenevad kahjud. Liisingulepingust 1 tulenevateks lisakuludeks on arvel A09300066 märgitud müügiteenus 960 eurot ja arvel A09209963 märgitud müügiplatsi vastuvõtu tasu 44,50 eurot, mis on tõendatud OÜ BALTI

REALISEERIMISKESKUS hagejale 10.06. ja 26.08.2009 esitatud arvetega, vastuvõtutasude arvestusega ning hageja ja OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUS koostöölepinguga 25.02.2009, mille punkti 4.1 kohaselt kohustub hageja tasuma osaühingule lepingus toodud tingimustel vara käitlemise, müügi, hindamise, hoidmise, remondi, transpordi, müügiks ettevalmistuse ja muude osutatud teenuste eest vastavalt lepingu lisale 1 ja täiendavatele pooltevahelistele kokkulepetele. Liisingulepingust 2 tulenevateks lisakuludeks on arvel A09315255 märgitud müügiteenus 388,26 eurot, mis on tõendatud 18.09.2009 OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUS hagejale esitatud arvega ning hageja ja OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUS koostöölepinguga 25.02.2009. Liisingulepingust 3 tulenevateks lisakuludeks on arvel A09172121 märgitud müügiteenus 345,12 eurot ja arvel A09209966 märgitud müügiplatsi vastuvõtu tasu 29,41 eurot, mis on tõendatud OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUS hagejale 20.05. ja 10.06.2009 esitatud arvetega, vastuvõtutasude arvestusega ning hageja ja OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUS koostöölepinguga 25.02.2009. Liisingulepingust 4 tulenevateks lisakuludeks on arvel A09210861 märgitud müügiplatsi vastuvõtutasu 44,50 eurot ja arvel A09315254 märgitud müügiteenus 388,26 eurot, mis on tõendatud OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUS hagejale 10.06. ja 18.09.2009 esitatud arvetega, vastuvõtutasude arvestusega ning hageja ja OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUS koostöölepinguga 25.02.2009. Liisingulepingust 5 tulenevateks lisakuludeks on arvel A09281625 märgitud parkimistasu 227,78 eurot, mis on tõendatud 18.08.2009 OÜ

BALTI

REALISEERIMISKESKUS hagejale esitatud arvega ning hageja ja OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUS koostöölepinguga 25.02.2009. Arvega nr A09168558, kindlustuspoliisiga nr 40289094 - 14.05.2008, Klaasiteeninduse AS-i esitatud arvega 07.05.2009 ja ERGO Kindlustuse AS-i teatega 05.05.2009 sõidukiga toimunud kahjujuhtumi kohta 21.04.2009, on tõendatud liisinguesemele 5 teostatud klaasivahetuse eest omavastutuse osa 34,07 euro tasumisega põhjustatud kahju, mis on samuti hageja lisakuluks. Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktist 30.04.2009 nähtub, et esiklaas vajab remonti. Liisingulepingust 6 tulenevateks lisakuludeks on arvel A09209968 märgitud müügiplatsi vastuvõtu tasu 29,41 eurot ja arvel A09369871 märgitud müügiplatsi parkimistasu 533,79 eurot, mis on tõendatud OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUS hagejale 10.06. ja 30.10.2009 esitatud arvetega, vastuvõtutasude arvestusega ning hageja ja OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUS koostöölepinguga 25.02.2009. Kuna hageja põhitegevuseks ei ole liisinguesemeks olnud sõidukite võõrandamine, siis on teenuse sisseostmine vastavat teenust osutavalt äriühingult põhjendatud. Koostöölepingu 25.02.2009 lisast 1 nähtub, et vara müügitasu on 4 – 4,5% müügihinnast, sõidukite vastuvõtutasu 24,93 - 37,71 eurot ja parkimistasu 1,92 – 2,56 eurot päevas. Eelnimetatud tasud on tavapärased ega ole ebamõistlikult suured. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et hageja oleks saanud samasugust sõiduki müügiteenust mõnelt muult teenusepakkujalt odavamalt. Kohus leidis, et liisinguvõtja võlgnevus liisinguvarade tagastamise järgselt oli alljärgnev: Liisingueseme 1 maksete võlg 2826,22 eurot; leppetrahv 319,56 eurot, müügiplatsi vastuvõtu tasu 44,50 eurot, müügiteenus 960 eurot, müügist saadud kasum +3581,04 eurot. Seega on hageja liisingulepingust 1 tulenevaks nõudeks 569,24 eurot. Liisingueseme 2 maksete võlg 1432,59 eurot, leppetrahv 319,56 eurot, kindlustuse arve 26,39 eurot, müügiteenus 388,26 eurot ja müügikahjum 3136,68 eurot. Seega on hageja liisingulepingust 2 tulenevaks nõudeks 5303,48 eurot.

Liisingueseme 3 maksete võlg 1551,38 eurot, leppetrahv 319,56 eurot, müügiteenus 345,12 eurot, müügiplatsi vastuvõtu tasu 29,41 eurot ja müügikahjum 1525,98 eurot. Seega on hageja liisingulepingust 3 tulenevaks nõudeks 3771,45 eurot. Liisingueseme 4 maksete võlg 1807,09 eurot, leppetrahv 319,56 eurot, kindlustuse arve 9,36 eurot, müügiteenus 388,26 eurot, müügiplatsi vastuvõtu tasu 44,50 eurot ja müügikahjum 3993,35 eurot. Seega on hageja liisingulepingust 4 tulenevaks nõudeks 6562,12 eurot. Liisingueseme 5 maksete võlg 5762,15 eurot, leppetrahv 319,56 eurot, kindlustuse arve 65,48 eurot, klaasikahju 32,44 eurot, parkimistasu 227,78 eurot ja müügikasum 1093,04 eurot. Seega on hageja liisingulepingust 5 tulenevaks nõudeks 5314,37 eurot. Liisingueseme 6 maksete võlg 1988,12 eurot, leppetrahv 319,56 eurot, müügiplatsi vastuvõtutasu 29,41 eurot, parkimistasu 533,79 eurot ja müügikahjum 3159,24 eurot. Seega on hageja liisingulepingust 6 tulenevaks nõudeks 6030,12 eurot. Hageja ja liisinguvõtja leppisid liisingulepingute punktis 6.7 kokku 0,3% viivise määra kohaldamises maksete mittetähtaegse tasumise korral. Viivise arvestusest nähtuvalt arvutas hageja viivist alates lepingute ülesütlemisest 28.04.2009 - 16.05.2012, seega 1115 päeva eest, kuid palus välja mõista viivised kostjatelt solidaarselt 50 000 eurot või põhivõlaga samas suuruses. Viivitatud päevade arvu tõttu ületavad viivise võlad põhivõlgasid, mistõttu tuleb iga lepingu puhul viivis välja mõista põhivõlaga samas suuruses. Käendaja vastutab kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Hageja ja V.K vahel sõlmitud käenduslepinguga on tõendatud, et kostja kui käendaja andis hagejale käenduse tagamaks liisingulepingust 1 tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist solidaarselt liisinguvõtjaga 25 564,66 eurot ning hageja ja S.K vahel sõlmitud käenduslepinguga on tõendatud, et kostja kui käendaja andis hagejale käenduse, tagamaks liisingulepingust 1 tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist solidaarselt liisinguvõtjaga 25 564,66 eurot. Hageja ja V.K vahel sõlmitud käenduslepinguga on tõendatud, et kostja kui käendaja andis hagejale käenduse tagamaks liisingulepingust 2 tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist solidaarselt liisinguvõtjaga 31 955,82 eurot. Hageja ja S.K vahel sõlmitud käenduslepinguga on tõendatud, et kostja kui käendaja andis hagejale käenduse tagamaks liisingulepingust 2 tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist solidaarselt liisinguvõtjaga 31 955,82 eurot. Hageja ja V.K vahel sõlmitud käenduslepinguga on tõendatud, et kostja kui käendaja andis hagejale käenduse tagamaks liisingulepingust 3 tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist solidaarselt liisinguvõtjaga 9586,75 eurot. Hageja ja S.K vahel sõlmitud käenduslepinguga on tõendatud, et kostja kui käendaja andis hagejale käenduse tagamaks liisingulepingust 3 tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist solidaarselt liisinguvõtjaga 9586,75 eurot. Hageja ja V.K vahel sõlmitud käenduslepinguga on tõendatud, et kostja kui käendaja andis hagejale käenduse tagamaks liisingulepingust 4 tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist solidaarselt liisinguvõtjaga 9586,75 eurot. Hageja ja S.K vahel sõlmitud käenduslepinguga on tõendatud, et kostja kui käendaja andis hagejale käenduse, tagamaks liisingulepingust 4 tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist solidaarselt liisinguvõtjaga 9586,75 eurot. Hageja ja V.K vahel sõlmitud käenduslepinguga on tõendatud, et kostja kui käendaja andis hagejale käenduse tagamaks liisingulepingust 5 tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist solidaarselt liisinguvõtjaga 31 955,82 eurot. Hageja ja S.K vahel sõlmitud käenduslepinguga

on tõendatud, et kostja kui käendaja andis hagejale käenduse tagamaks liisingulepingust 5 tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist solidaarselt liisinguvõtjaga 31 955,82 eurot. Hageja ja V.K vahel sõlmitud käenduslepinguga on tõendatud, et kostja kui käendaja andis hagejale käenduse tagamaks liisingulepingust 6 tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist solidaarselt liisinguvõtjaga 19 173,50 eurot. Käenduslepingutes märgitud vastutuse maksimummäär ületab hagis liisingulepingute ülesütlemise tõttu nõutavaid võlasummasid, järelikult on hagejal õigus nõuda liisinguvõtja tasumata võla tasumist kostjate käest solidaarselt liisingulepingute 1-5 osas ja V.Klt liisingulepingu 6 osas. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kostjatelt tuleb solidaarselt liisingulepingute 1-5 eest välja mõista põhivõlg 21 520,66 eurot ja viivis 21 520,66 eurot, kokku 43 082,22 eurot ja V.Klt liisingulepingu 6 osas täiendavalt põhivõlg 6030,12 eurot. V K ja S K apellatsioonkaebus Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kostjate hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et ei ole otsuses põhjendanud, miks kohus ei nõustu kostjate vastuväidetega. Apellandid leiavad, et hageja nõue ei ole käibemaksu osas õigesti arvestatud. Vaidlust ei ole selles, et kõigi liisingulepingute osas tasus liisinguvõtja hagejale liisinguperioodi alguses kogu käibemaksu. Samas ei ole sõidukite omandiõigus liisinguvõtjale üle läinud. KMS § 29 lg 8 sisaldab niisuguse olukorra jaoks erisätet maksukohustuslasena registreerimata ostja puhul. Kui aga tehingu mõlemad pooled on registreeritud käibemaksukohustuslasena nagu hageja ja liisinguvõtja, siis laienevad neile kõik KMS sätted. KMS § 29 lg 7 kohaselt, kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. KMS § 29 lg 7 rakendub samaväärselt kõikidele maksukohustuslastele, sealhulgas ka liisinguettevõtetele. Kreeditarve esitamisel ja käibedeklaratsiooni korrigeerimisel tuleb vara algne võõrandamine sisuliselt klassifitseerida kasutusrendi suhteks ehk teenuse osutamiseks KMS mõistes. Seega on hageja nõudnud liisinguvõtjalt alusetult käibemaksu tasumist osa eest, millises ulatuses liisinguvõtja vara kasutada ei saanud. Kasutamata jäänud osa väärtust näitab põhiosa jääkväärtus sõiduki hagejale tagastamise hetkel, millest tuleb maha arvestada 18% käibemaksu. Lähtudes hageja poolt 25.05.2012 menetlusdokumendiga esitatud liisingulepingute põhiosa jääkmaksumuse arvestustest, kujuneb käibemaksu summaks, mille võrra tuleb hageja nõuet kostjate vastu vähendada 21 970,80 eurot (põhiosa jääkmaksumused liisingulepingute osas on kokku 122 060,01 eurot (31 863,80+11 764,75+10 953+12 621,42+39 631,12+15 225,92), millest 18% moodustab 21 970,80 eurot). Kostjad on maakohtus esitatud vastuväite, et hageja ei ole kostjaid/liisinguvõtjat teavitanud liisinguesemete müügihinnast ega ole andnud võimalust osaleda liisinguesemete müügiprotsessis, samuti, et liisinguesemete müügiperiood oli ebamõistlikult lühike ja müügihinna alandamised ebamõistlikult suured ja enneaegsed. Vaidlust ei ole selles, et

liisingvara tagastati hagejale 2009.a aprillis/mais ning juba sama aasta mais-septembris oli hageja kõik liisinguesemed võõrandanud, st liisinguesemed võõrandati hageja poolt vaid 1-3 kuu jooksul. Asjaolu, et liisinguesemed müüdi erakordselt lühikese ajaperioodi jooksul, viitab sellele, et hageja poolt määratud sõidukite hind pidi olema oluliselt väiksem nende tegelikust turuhinnast. Ka ekspertiisiaktist nähtuvalt oli liisingvara müügiperiood ebamõistlikult lühike – hageja on liisingvara müünud 1-3 kuu jooksul. Ekspert ei välistanud seda, et liisingvaraga sarnaste sõidukite turuväärtus (st ka liisingvara turuväärtus) võis põhimõtteliselt olla ka kõrgem eksperdi poolt väljatoodust, juhul kui liisingvara oleks müüdud pikema ajaperioodi jooksul. Kuna liisinguesemete müügiperiood oli ebamõistlikult lühike, siis ei ole hageja teinud kõike endast olenevat, et saavutada liisinguesemete müük maksimaalse võimaliku hinnaga. Hageja ei ole tõendanud, millise alghinnaga liisingvara algselt müüa pakuti, samuti on tõendamata, milliseid toiminguid on hageja teinud, et saavutada liisingvara müük maksimaalse võimaliku hinnaga, samuti ei ole hageja tõendanud, millise hinnaga liisingvara tegelikkuses müüdi. Vaidlust ei ole selles, et hageja on müünud liisinguesemed 1–4 vahendajale (BRC), mistõttu ei ole müügihind ilmselt kohalik keskmine turuhind, vaid märkimisväärselt odavam. Eeldatavasti olid ka ülejäänud liisinguesemete ostjad samuti edasimüüjad. Ei saa eeldada, et BRC omandas sõidukid oma tarbeks või ilma võimaluseta need kohe kallimalt edasi müüa, kusjuures hageja on ka ise kinnitanud, et BRC müüski kõik sõidukid edasi kolmandatele isikutele, samas ei esitanud hageja tõendeid selle kohta, mis hinnaga BRC sõidukid edasi müüs. Nimelt juhul, kui liisinguandja ei ole teinud kõike endast olenevat, et saavutada liisingvara müük maksimaalse võimaliku hinnaga, siis ei saa mh Riigikohtu praktika kohaselt liisinguvara turuväärtuse osas lähtuda mitte liisingvara müügihinnast, vaid aluseks tuleb võtta liisingvara tegelik turuväärtus, millisel juhul ei ole lubatav turuväärtusest ka 10%-i mahaarvestamine. Apellandid leiavad, et mitte ühegi liisingueseme (kokku 6 sõidukit) osas ei saa lähtuda tegelikust müügihinnast, vaid lähtuda tuleb tegelikust turuväärtusest, mis on võimalik tuvastada eksperdi hinnangu ja asjas esitatud sarnaste sõidukite müügikuulutuste põhjal. Lähtudes ka liisinguesemete 2 ja 4 osas eksperdi poolt tuvastatud turuväärtustest, tuleb hageja nõuet kostjate vastu täiendavalt vähendada 1597,79 euro võrra, sest eksperdi poolt tuvastatud hindade ja hageja poolt esitatud põhiosa jääkmaksumuste põhjal kujuneb sel juhul liisinguesemete müügist tekkinud kahjum või kasum järgmiselt: liisingueseme 1 puhul (31 863,80 – 35 444,84) kasum +3581,04 eurot, liisingueseme 2 puhul (11 764,75 – 9427,02) kahjum -2337,73 eurot, liisingueseme 3 puhul (10 953 - 9427,02) kahjum –1525,98 eurot, liisingueseme 4 puhul (12 621,42 – 9427,02) kahjum –3194,40 eurot, liisingueseme 5 puhul (39 631,12 – 40 724,16) kasum +1093,04 eurot ja liisingueseme 6 puhul (15 225,92 – 12 066,68) kahjum - 3159,24 eurot. Kohus ei ole liisinguesemete turuväärtuse tuvastamisel üldse arvestanud kostjate poolt esitatud sarnaste sõidukite müügikuulutuste ja sõidukite kindlustuspoliisides kindlustusandja poolt sõidukitele määratud hindadega, so hindadega, mis oleks kuulunud kindlustusandja poolt hüvitamisele näit sõiduki hävinemisel. Kostjate hinnangul on mh kostjate poolt seoses sõidukite müügiprotsessiga esile toodud asjaolude tõttu käesoleval juhul põhjendatud lugeda liisinguesemete väärtusteks sarnaste sõidukite müügikuulutustes toodud hinnad, so liisingueseme 1 väärtuseks on 44 900 eurot (eksperdi hinnangul 35 444,84 eurot), liisingueseme 2 väärtuseks on 17 400 eurot (eksperdi hinnangul 9427,02 eurot), liisingueseme 3 väärtuseks on 10 500 eurot (eksperdi hinnangul 9427,02 eurot), liisingueseme 4 väärtuseks

on 17 400 eurot (eksperdi hinnangul 9427,02 eurot), liisingueseme 5 väärtuseks on 53 880 eurot (eksperdi hinnangul 40 724,16 eurot), liisingueseme 6 väärtuseks on 17 880 eurot (eksperdi hinnangul 12 066,68 eurot). Arvestades liisinguesemete tegelikke turuhindasid, tuleb hageja nõue lugeda täies ulatuses põhjendamatuks, sest liisinguesemete väärtus hagejale tagastamise ajal ületab oluliselt liisingulepingutest tulenevaid hageja kõiki nõudeid. Eelnevast nähtuvalt on hageja sarnaste sõidukite müügikuulutuste põhjal summaliselt kokku müünud liisinguesemed 82 278,08 eurot odavamalt nende tegelikust väärtusest, mis ületab hageja nõuet, mistõttu on ilmne, et hagi tuleb jätta rahuldamata ainuüksi sel põhjusel. Samuti on üldteada asjaolu, et liisinguesemetega sarnaste esemete väärtus ajas langeb, mitte ei tõuse, mistõttu saab ka eeldada, et liisinguesemete väärtus oli ajal, kui need hagejale tagastati (2009.a aprillis/mais) oluliselt suurem, kui eelviidatud müügikuulutustes toodud summad (müügikuulutused on 2012 juunist). Kohus ei ole võtnud seisukohta kostjate taotluse osas vähendada viiviseid, kohus on ainuüksi märkinud, et kuna viivise võlad ületavad põhivõlgasid, siis tuleb iga lepingu puhul viivis välja mõista põhivõlaga samas summas. Kostjate hinnangul on viivised ebamõistlikult suured. Hageja tugineb viivise nõudes liisingulepingute 1–6 p-le 6.7. Selline viivise määr on vastuolus heade kommetega ning sellele vastav lepingukokkulepe on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel. Viivise määr 0,3% päevas tähendab aastast finantskoormust 109,5%. Selline koormus krediidiasutuse kasuks ei ole mõistlik ega põhjendatud ja see kahjustab liisinguvõtjat ebamõistlikult. Järelikult võib hageja viivise nõue olla põhjendatud kõige enam VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 ette nähtud määras. Kohus ei ole võtnud seisukohta kostjate väite osas, et leppetrahvi nõuet ei ole liisinguvõtjale/kostjatele esitatud. Liisingulepingute ülesütlemisavaldus on koostatud 14.04.2009, milles on küll viidatud liisingulepingu punktile, mille alusel on hagejal õigus leppetrahvi nõuda, kuid ülesütlemisavaldus ei sisalda hageja teadet, et hageja nõuab liisinguvõtjalt leppetrahvi tasumist. Ka hiljem ei ole hageja liisinguvõtjale ega kostjatele leppetrahvi nõuet esitanud, seega on hageja VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda ning hageja nõuet kostjate vastu tuleb täiendavalt vähendada 1917,36 euro võrra. Kohus ei ole võtnud seisukohta kostjate väite osas, et Balti Realiseerimiskeskus OÜ arvetes toodud kulutusi ei ole põhjendatud kostjatelt välja mõista. Hageja väidetud kulud seisnevad suures osas BRC-le makstud tasudes, sh vastuvõtmise, parkimis- (hoiu-) ja müügitasud. Hageja väidetest ja BRC arvetest saab järeldada, et hageja ja BRC vahel olid sõlmitud käsunduslepingud. Selliste käsunduslepingute eesmärk ja sisu sai olla üksnes sõidukite võõrandamine. Kostja väidetele hageja maakohtus vastu ei vaielnud. Kostjate hinnangul ei ole hageja esitatut ja tõendeid arvesse võttes huvide konflikt hageja ja BRC vahel välistatud. Hageja sooviks pidanuks olema saada sõidukite eest võimalikult kõrge hind, BRC ostja ja edasimüüjana seevastu soovis maksta võimalikult vähe. Kostjate arvates saab lugeda üldtuntuks, et autode edasimüüja soovib osta autod võimalikult soodsalt, et need suurema vahekasuga võõrandada. Eelnevast järeldavad kostjad, et hageja ja BRC vahelistest tehingutes ei ole järgitud VÕS § 623 lg-tes 1 ja 2 esitatud nõudeid. VÕS § 623 lg-st 3 tuleneb, et sellisel juhul ei olnud käsundisaajal BRC õigust nõuda hagejalt käsundiga seotud tasude maksmist. Neil kaalutlustel leiavad kostjad, et kostjatelt ei ole põhjendatud välja mõista BRC väljastatud arvetel märgitud summasid. AS-i SEB Liising apellatsioonkaebus

Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja uue otsusega mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevus 100 951,40 eurot ja täiendavalt V Klt 17 787,06 eurot. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohus on valesti arvutanud liisinguesemete müügist apellandile tekkinud kahju ja / või kasu, mille tulemusena on kohus jõudnud ka ebaõigele seisukohale. Apellant on kõigi liisinguesemete müügist saanud kahju, küsimus on vaid selles, kui suur kahju tekkis iga liisingueseme puhul, ning kuidas seda kahju arvutada. Kohus on õigesti võtnud müügikahjumi arvestamisel arvesse iga liisingueseme jääkmaksumuse vastavalt apellandi 25.05.2012 seisukohtade lisana nr 7 esitatud arvestustele kooskõlas eelnimetatud seisukohtade punktis 17 toodud arvestusmetoodikaga. Kohus on otsuses leidnud, et müügikahju peaks arvutama summadega, mis sisaldavad ka käibemaksu. Apellant sellega ei nõustu, kuna käibemaksu määr muutus samal ajavahemikul arvates sellest, kui liisinguesemed tagastati, kuni nende müügini. Seega arvestades müügikahju selliselt, kus üks summa sisaldaks ühte käibemaksumäära ning teine summa teist käibemaksumäära, viib juba iseenesest ebaõige tulemuseni. Kuna kohus on siiski (enda teadmata) müügikahju arvestuste aluseks võtnud põhiosa jääkmaksumused ilma käibemaksuta, on need summad lõppkokkuvõttes õiged. Täiesti ebaõiged on aga kohtu poolt arvestatud liisinguesemete turuväärtused, mille kohus on liisinguesemete põhiosa jääkmaksumuse summadest lahutanud. Liisinguesemete turuväärtuse arvestamisel peaks turuväärtusi arvestama ilma käibemaksuta, et summad võrreldavad oleksid. Arvutuste aluseks võetud liisinguesemete põhiosa jääkmaksumused on järgmised – liisinguese 1 – 31 863,80 eurot, liisinguese 2 – 11 764,75 eurot, liisinguese 3 – 10 953 eurot, liisinguese 4 – 12 621,42 eurot, liisinguese 5 – 39 631,12 eurot ning liisinguese 6 – 15 225,92 eurot. Liisinguesemete turuväärtusi nende apellandile tagastamise hetkel tuleks aga arvestada järgmiselt. Esmalt tuleb lähtuda käesolevas menetluses tehtud ekspertiisiaktis sisalduvatest hindadest, mis on ekspertiisiaktis toodud ilma käibemaksuta. Nendest hindadest tuleb maha lahutada 10% vastavalt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-33-08 punktile 18. Liisingueseme 1 turuväärtus kujuneb seega järgmiselt – ekspertiisiakti järgne hind ilma käibemaksuta 30 038,48 eurot, millest pärast 10% (3003,85 eurot) mahaarvamist kujuneb liisingueseme 1 turuväärtuseks 27 034,63 eurot. Sarnaselt eeltoodud arvutusele kujuneb liisingueseme 2 turuväärtuseks 7190,06 eurot (7988,96 – 798,90 eurot), liisingueseme 3 turuväärtuseks 7190,06 eurot (7988,96 – 798,90 eurot), liisingueseme 4 turuväärtuseks 7190,06 eurot (7988,96 – 798,90 eurot), liisingueseme 5 turuväärtuseks 31 061,06 eurot (34 512,29 – 3451,23 eurot) ning liisingueseme 6 turuväärtuseks 9203,27 eurot (10 225,86 – 1022,59 eurot). Tulenevalt eeltoodust kujunevad apellandi müügikahjud järgmiselt – liisingueseme 1 müügikahju on 4829,17 eurot (31 863,80 – 27 034,63), liisingueseme 2 müügikahju on 4574,69 eurot (11 764,75 – 7190,06), liisingueseme 3 müügikahju on 3762,94 eurot (10 953 – 7190,06), liisingueseme 4 müügikahju on 5431,36 eurot (12 621,42 – 7190,06), liisingueseme 5 müügikahju on 8570,06 eurot (39 631,12 – 31 061,06) ning liisingueseme 6 müügikahju on 6022,65 eurot (15 225,92 – 9203,27)- kokku 33 190,87 eurot. Maakohus leidis, et müügikahju on kokku vaid 7141,17 eurot. Seega on kohus apellandi kahjuks otsusega välja mõistnud tegelikust vähem müügikahju 26 049,70 eurot ning samas summas vähem ka viiviseid, kokku 52 099,40 eurot väiksema summa nõutust.

Kuna V.K käendas kõiki liisingulepinguid, aga S.K käendas lepinguid 1-5, siis tulenevalt sellest vastutavad vastustajad solidaarselt müügikahju eest 20 027,05 eurot (+ 20 027,05 eurot viivised), s.t kokku 40 054,10 eurot ning V.K vastutab täiendavalt kohtu poolt välja mõistmata jäänud müügikahju eest 2863,41 eurot – s.o liisingueseme 6 müügikahju 6022,65 eurot miinus kohtu poolt välja mõistetud müügikahju 3159,24 eurot + 2863,41 eurot viivised, s.t kokku 5726,82 eurot. Maakohus on V. Klt välja mõistnud täiendavalt 6030,12 eurot, aga on jätnud ekslikult välja mõistmata samalt summalt arvestatud viivised kokku 6030,12 eurot. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et apellatsioonkaebustes olevad väited kohtu poolt menetlusõigusenormide rikkumise osas, sealhulgas tõendite hindamise osas, on põhjendatud. Apellantide väidetel on maakohus jätnud nende väited ja vastuväited käsitlemata ning arusaamatuks jääb, kuidas kohus lõppjäreldusele jõudis. Kolleegium nõustub apellantidega. TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas märkida tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kolleegium nõustub apellantidega, et otsus nendele nõuetele ei vasta. Kostjate väide on põhjendatud, et nende vastuväidet leppetrahvi osas ei ole kohus üldse käsitlenud. Kostjate vastuväidetel ei ole liisinguvõtjale ega kostjatele leppetrahvi nõuet esitatud mõistliku tähtaja jooksul. Õige on, et kostjate vastuväidete korral tuli leppetrahvi nõude puhul maakohtul tuvastada, kas hageja on esitanud leppetrahvi nõude mõistliku tähtaja jooksul või mitte VÕS § 159 lg 2 järgi. Sellest olenes otsuse lõppjäreldus. Õige on ka see, et maakohus ei ole võtnud seisukohta kostjate taotluses viivise vähendamiseks. Kostjate vastuväidetel on liisingulepingute punkt 6.7 viivise määra osas 0,3 % päevas tühine ning vastuolus heade kommetega. Kostjad taotlesid viivise vähendamist. Kohus on jätnud kostjate taotluse tähelepanuta ja seisukoha võtmata. Toimiku materjalidest ilmneb, et poolte vahel tekkis vaidlus müügikahju suuruse ja selle arvestuse, sealhulgas käibemaksu kohaldamise osas. Aktsiaseltsi SEB Liising apellatsioonkaebuse väide on põhjendatud, et müügikahju arvestus iga liisingulepingueseme osas peab olema kontrollitav ning sellest peaks selguma, millist arvestusmetoodikat on kohus kasutanud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole maakohus seda põhimõtet kohaldanud ning maakohtu põhjendus on pooltele arusaamatu ning see ei ole kontrollitav ka apellatsioonimenetluses. Käesolevas tsiviilasjas on mõlemale menetlusosalisele jäänud arusaamatuks, kuidas kohus lõppjäreldusele jõudis. Hageja pöörab põhjendatult tähelepanu, et müügikahju arvutamisel peaks liisingueseme turuväärtuse ja põhiosa jääkmaksumuse arvestuse alus olema võrreldav. Otsusest ei ilmne, kuidas on kohus liisinguesemete osas arvestanud müügikahju. Nii on kohus liisingueseme 1 osas lugenud sõiduki turuväärtuseks käibemaksuta 30 038 eurot (käibemaksuga 35 444,84 eurot), hageja müüs sõiduki hinnaga 24 000 eurot (käibemaksuga). Samas on kohus lugenud liisingueseme 1 osas kasumiks + 3581,94 eurot, s.o 31863,80-35 44,80 eurot. Kuidas kohus sellisele järeldusele jõudis ja mis summa on 31 863,80 eurot, otsusest ei ilmne. Samasugune mittekontrollitav järeldus on ka teiste liisinguesemete osas.

Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuse väide, et hageja taotles V Klt viivise väljamõistmist ka 6030, 12 eurolt, millise nõude osas on maakohus jätnud seisukoha üldse võtmata. TsMS § 438 lg 1 kohaselt tulnuks maakohtul võtta seisukoht kõigi nõuete osas. TsMS § 436 lg 1 kohaselt otsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Käesolevas tsiviilasjas otsus nendele nõuetele ei vasta. Kolleegium on seisukohal, et tegemist on oluliste menetlusõigusnormide rikkumisega, mis ei ole kõrvaldatavad apellatsioonimenetluses, millest tulenevalt tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada tsiviilasja uuel läbivaatamisel.

Mare Merimaa

Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.