Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Harju Maakohus jättis 21.03.2013 otsusega Swedbank AS hagi kostjate vastu võla saamiseks seoses nõude aegumisega rahuldamata ning menetluskulud Swedbank AS kanda. Harju Maakohtu otsus jõustus 25.04.2013. 24.05.2013 esitasid A S, M S ja M T avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, milles palusid hagejalt välja mõista menetluskulud 4 359,60 eurot. Avaldajad kinnitasid, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, samuti et nad ei ole käibemaksukohuslased ega saa ka mõnel muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Hageja vastuväited Hageja palus jätta avalduse osaliselt rahuldamata ja määrata kindlaks menetluskulud summas 2 811,60 eurot. Avalduse kohaselt on avaldajad oma advokaadiga nõu pidanud seitsmel korral kokku 6 tundi, kusjuures kunagi ei ole advokaat kohtunud kolme avaldajaga korraga ja kolmel korral on advokaat kohtunud ainult ühe avaldajaga. Nõupidamiste pidamine sellisel viisil ei ole põhjendatud. Õigusabikulu nõupidamistelt tuleb seetõttu vähendada poole võrra ehk 3 tunni ulatuses. Alusetud on avalduse lisa 2 arve lisa punktides 6, 7 ja 9 nimetatud tööd nimetuse all „Hageja 28.11.2012 vastus“ seonduvad töötunnid, kuna hageja ei ole käesolevas asjas esitanud ühtegi menetlusdokumenti, mis kannaks kuupäeva 28.11.2012. Väljakujunenud praktika kohaselt on professionaalse õigusabiosutaja ehk advokaadi nö „töötempo“ menetlusdokumentide koostamisel 1 töötund = 1 lehekülg õiguslikku teksti (selle sisse ei kuulu lõika/kleebi stiilis täidetavad päised menetlusosaliste ja kohtuasja asjaolude kohta ning taotlused ja lisade loetelu). Avaldajad soovivad arve lisas märgitud menetlusdokumentide koostamisele kulunud aja osas kindlaks määrata suuremaid kulusid kui väljakujunenud praktika lubaks. 1) Arve lisa punktis 5 on vastuse koostamisele kulunud 2,25 tundi, kuid menetlusdokumendis (kostjate 16.10.2012 vastus) on õiguslikku teksti ca 1,5 lk, seega 0,75 tundi on põhjendamatu; 2) Arve lisa punktis 12 seisukoha koostamine 1,25 tundi, kuid menetlusdokument on ca 0,75 lk, seega põhjendamatu on 0,5 tundi; 3) Arve lisa punktis 15 nimetatud taotluse koostamine 1,5 tundi, kuid menetlusdokument on ca 1 lk, seega põhjendamatu on 0,5 tundi; 4) Arve lisa punktis 23 nimetatud seisukohtade koostamise ajakulu 2,75 tundi, menetlusdokument ca 2 lk, seega 0,75 tundi on põhjendamatu; 5) Arve lisa punktis 25 nimetatud e-kirja koostamise ajakulu 0,5 tundi, kuid e-kiri koosneb sisuliselt kahest lausest, muu tekst on kordused ja kopeeritud eelnevatest dokumentidest, seega põhjendamatu on vähemalt 0,25 tundi. Seega on põhjendamatuid ja alusetuid menetluskulusid kokku 10,75 tunni ulatuses. Põhjendatud õigusabiks kulunud aeg on 19,5 tundi, s.o kokku 2 811,60 eurot, millele lisandub käibemaks 468,60 eurot. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas A Si, M Si ja M T avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis Swedbank AS-lt välja menetluskulud summas 1066,80 eurot A Si kasuks, summas 1066,80 eurot M Si kasuks ja summas 1066,80 eurot M T kasuks. Kohus jättis rahuldamata avalduse summas 1 159,20 eurot.

2(5)

Kohus nõustus kostjate õigusabikulu väljamõistmist tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) 30,25 tunni eest, kuid mitte osade spetsifikatsioonis väljatoodud ajakirjetega. Arve nr 2013144 spetsifikatsioonis toodud ajakirje kohaselt kulus esindajal 16.10.2012 vastuse koostamiseks 2,25 tundi. Toimikust nähtuvalt on kostja vastus oma sisult ca 1,5 lk pikk. Arvestades asjaolu, et esindaja juba eelmistes ajakirjetes mainitud toimingute käigus (hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, hagiavalduse õiguslik ja faktiline analüüs, nõupidamised kliendiga – kokku 4,25 tundi) oli põhijoontes hagiavaldusega kursis, ei tohiks vandeadvokaadil antud mahus vastuse koostamiseks koos lisade komplekteerimise ja kohtule edastamisega kuluda enam kui 0,5 tundi. Kohus vähendas antud ajakirjet 1,75 tunni võrra. Kohus ei nõustunud ka ajakirjetega, mille kohaselt kulus kostjate esindajal 28.11.2012 hageja vastusega tutvumiseks 0,25 tundi, 28.11.2012 vastuse õiguslikuks ja faktiliseks analüüsiks 1,5 tundi, nõupidamiseks esindatavatega 1 tund ning vastuse koostamiseks hageja 28.11.2012 vastusele 3,25 tundi. Toimikust ei nähtu hageja 28.11.2012 kuupäevaga vastust, millele kostjad viitavad. Seega ei ole kostjate taotlus nimetatud ajakirjete osas põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus vähendas antud ajakirjeid kokku 5 tunni võrra. Kohus ei nõustu ka ajakirjetega, mille kohaselt kulus kostjate esindajal 19.12.2012 hageja taotluse osas seisukoha koostamiseks 1,25 tundi. Toimikust nähtuvalt oli kostjate esindaja vastus sisulise pikkusega 0,5 lk. Hinnates nimetatud vastuse sisu ja sellele kulutatud aega oleks mõistlik aeg eelnimetatud sisuga dokumendi koostamiseks 45 minutit. Seega vähendas kohus nimetatud ajakirjet 0,8 tunni võrra. Samuti ei nõustu kohus ajakirjega, mille kohaselt kulus kostjate esindajal 11.01.2013 taotluse koostamiseks M T vande all ülekuulamiseks 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on sellise taotluse koostamiseks kuluvaks mõistlikuks ajaks 1 tund. Seega vähendas kohus nimetatud ajakirjet 0,5 tunni võrra. Eeltoodust kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku on 22,20 tundi (30,258,05). Arvestades asja keerukust ja kostja esindaja lepingulise esindaja tunnihinnet 120 eurot/tund (ilma käibemaksuta) on 22,20 tunni maksumus 2 664 eurot (käibemaksuga 3 196,80 eurot). Samuti tuleb hagejalt välja mõista kinnistusregistri väljavõtte kulu summas 3,60 eurot (käibemaksuga). Seega kokku koos käibemaksuga 3 200,40 eurot. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole võimalik täpselt eristada, milline oli kostjate osakaal nende poolt ühiselt esitatud menetluskulude nimekirjas ning ka kostjad ise ei ole menetluskulude nimekirjas sellist eristamist teostanud leidis kohus, et menetluskulude hüvitamist nõudvate isikute panus menetluskulude kandmisel oli võrdne ning igaühe menetluskuluks on 1/3 nõutavatest menetluskuludest. Kostjate kasuks väljamõistetav lepingulise esindaja tasu on vastavuses seaduse alusel kehtestatud piirmääraga. Määruskaebus Kostjad paluvad tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis kostjate avalduse summas 1 159,20 eurot rahuldamata, teha uus määrus, millega mõista hagejalt välja menetluskulud kostjate kasuks summas 1 159,20 eurot. Kohus on alusetult jätnud määruskaebuse esitajate avalduse osaliselt rahuldamata. Määruskaebuse esitajad on oma avalduse lisaks olevas tundide aruandes märkinud, et seoses hageja 28.11.2012 menetlusdokumendiga on määruskaebuse esitajad kandnud menetluskulusid kokku 600 euro ulatuses. Kõnealune menetlusdokument kannab tõepoolest kuupäeva 23.11.2012, kuid dokument edastati määruskaebuse esitajatele 28.11.2013, mistõttu on aruandes viidatud sellele kui hageja 28.11.2012 menetlusdokumendile. Kohus oleks pidanud tõlgenduse teel mõistma, et aruandes on viidatud hageja 23.11.2012 menetlusdokumendile. Esiteks, kohus oli teadlik, et nimetatud dokument

3(5)

edastati määruskaebuse esitajatele 28.11.2012. Teiseks, ükski hageja menetlusdokument ei kanna kuupäeva 28.11.2012, mistõttu on mõistlik järeldada, et määruskaebuse esitajad ei ole analüüsinud dokumenti, mida ei ole olemas. Kolmandaks, aruandest nähtub, et määruskaebuse esitajad ei ole oma positsioonides välja toonud 23.11.2012 menetlusdokumendiga tutvumist, analüüsi ega vastuse koostamist. Ebamõistlik oleks eeldada, et määruskaebuse esitajad on justkui loobunud ühe hageja menetlusdokumendiga kantud kulu nõudmisest, samas on nõudnud sellise menetlusdokumendiga seotud kulu hüvitamist, mida ei ole olemas. Väär on kohtu seisukoht, et kostja lepingulisel esindajal ei saanud kuluda 16.10.2012 vastuse koostamisele enam kui 0,5 tundi. Vaidlusalune vastus oli esimene vastus hageja hagiavaldusele ning ühtlasi taotlus vaheotsuse tegemiseks. Kõnealuse dokumendi pikkus on 3 lehekülge, millest sisulist teksti on ca 2 lehekülge. Arvestades, et käesoleva tsiviilasja hind on ligikaudu 400 000 eurot, siis oli vastuse koostamine ning selle käigus tehtav analüüs äärmiselt vastutusrikas, mistõttu oli sellise menetlusdokumendi koostamine aeganõudev protsess. Ühtlasi jääb arusaamatuks kuidas on võimalik kohtu hinnangul hagiavaldusele sisuliselt vastata kolmel leheküljel 0,5 tunniga. Määruskaebuse esitajate hinnangul on kohus põhjendamatult vähendanud kõnealust positsiooni 1,75 tunni võrra. Maakohus on vääralt hinnanud kostjate 19.12.2012 ja 11.01.2013 menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega. Tunnistajate ülekuulamise taotlusele vastuväite esitamine ning taotluse esitamine tunnistaja ülekuulamiseks käesolevas asjas on määrava tähtsusega, kuna tunnistajate poolt antud ütluste toel tegi kohus vaheotsuse hageja väidetava ligi 400 000 eurose nõude aegumise osas. Ühtlasi oli tegemist sisuliste dokumentidega, kus määruskaebuse esitajate esindaja analüüsis hageja väiteid ning esitas oma põhjendatud seisukohad oma tunnistaja ülekuulamise vajaduse osas. Seega on kohus põhjendamatult vähendanud aruandes toodud positsioone 1 tunni võrra. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud määruskaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osaliselt väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 kontrollib kolleegium maakohtu määrust ainult osas, mille peale on edasi kaevatud, see tähendab osas, milles jättis maakohus menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Tsiviilasja menetluse alustamise ajal kehtinud TsMS § 175 lg 1 sätestas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Alates 01.01.2013 kehtib TsMS § 175 lg 1 sõnastuses, mille kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule ja § 175 lg 4 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja

4(5)

kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Maakohus on õigesti lähtunud hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud piirmääradest. Kaebuses on vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus leidis, et 16.10.2012 menetlusdokumendi (vastus hagile) koostamiseks oli põhjendatud ajakulu 0,5 tundi. Kolleegium kaebuse väitega ei nõustu. Menetluskulude kohta esitatud aruande kohaselt on enne vastuse koostamist kostjate esindaja tutvunud 1 tunni vältel hagiga ja 1,75 tunni vältel hagi õiguslikust ja faktilisest küljest analüüsinud. Arvestades eeltoodut ja 16.10.2012 vastuväidete mahtu ja sisu, on põhjendatud arvestada selle dokumendi vormistamise ajaks 0,5 tundi. Kaebuse esitajad heitsid maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel kostjate esindaja tööd hageja 23.11.2012 dokumendile vastamisel. Selles osas kolleegium nõustub kaebuse esitajatega. Õige on see, et taotluses on märgitud menetlusdokumendi kuupäevaks ekslikult 28.11.2012, kuid toimikuga tutvudes saab tuvastada, et tegemist oli 23.11.2012 dokumendiga, mille kostjate esindaja sai kätte 28.11.2012. Samas ei pea kolleegium põhjendatuks kostjate esindaja taotluses toodud ajakulu. Kostjate esindaja on seoses hageja 23.11.2012 menetlusdokumendiga eraldi toonud ajakuluna välja dokumendiga tutvumise 0,25 tundi, analüüsi 1,5 tundi ja vastuse koostamise 3,25 tundi. Kolleegium leiab, et hageja 23.11.2012 menetlusdokumendi analüüsiks ja sellele vastamiseks oli piisav ajakulu 3 tundi ja selles ulatuses tuleb kostjate õigusabikulu hagejal hüvitada. Kaebuse väidetega 19.12.2012 dokumendi koostamiseks kulunud aja osas kolleegium kostjate kaebusega ei nõustu. 19.12.2012 dokument sisaldab vastuse hageja taotlusele tunnistaja ülekuulamiseks ja selle koostamiseks oli 45 minutit piisav aeg. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et M T vande all ülekuulamise taotluse koostamiseks oli piisav aeg 1 tund. Eeltoodut kokku võttes oli kostjate esindaja põhjendatud ja vajalikuks esindamisele kulunud ajaks 25,20 tundi, mille eest tuleb välja mõista, arvestades kostja esindaja tunni hinda ilma käibemaksuta 120 eurot, (25,20 x 120) 3 024 eurot, mis koos käibemaksuga on 3 628,80 eurot. Sellele lisandub kinnistusregistri väljavõtte eest tasutud 3,60 eurot, seega kokku 3 632,40 eurot. Rahuldamata jääb taotlus summas 727,20 eurot. Arvestades taotluses ja sellele lisatud arves toodut, tuleb igale kostjale välja mõista 1/3 hüvitamisele kuuluvast summast, milleks on 1 210,80 eurot.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.