lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-37332/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-37332/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1086
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Toimik nr 2-12-37332

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 21.03.2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: Swedbank AS-i hagi AS, MS ja MT vastu võla nõudes Hagihind: 383 469,89 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: Kirjalik menetlus. Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja: Raimo J (XXX) Kostja I: AS(isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata) Kostja II: MS (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata) Kostja III: MT(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate esindajad: vandeadvokaat Anto Kasak, advokaat Erik Lepikson (e-post [email protected]) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, § 444 lg 1 ja 449 lg 3 tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis

1.Swedbank AS-i hagis AS, MSja MT vastu: 1.1 Jätta Swedbank AS-i hagi AS, MS ja MT vastu võla nõudes seoses nõude aegumisega täies ulatuses rahuldamata. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta Swedbank AS-i kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, kostjate seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hageja nõue Hageja nõuab, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt välja võlgnevuse 383 469,89 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduses on hageja tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 ja § 145 lg 1.
2.Kostjate seisukoht Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele täies ulatuses vastu. Kostjad leiavad, et hagi on aegunud ja paluvad teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse ning taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise suhtes. Seejärel on toimunud kohtuistung. Pooltele on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks kohtuistungil ja kirjalikult. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks otsustada aegumise kohaldamise üle. Vastavalt TsMS § 449 lg 3 kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täies ulatuses rahuldamata jätmine seoses nõude aegumisega.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Hageja nõuab kostjatelt käenduslepingust nr XXX tuleneva kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole, et kohustus muutus sissenõutavaks 03.02.2009. Kostjad leiavad, et kuna hageja esitas hagi 18.09.2012, siis on nõue aegunud. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 167 lg 1 alusel peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Hageja leiab, et ajavahemikul 20.12.2011−18.06.2012 oli nõude aegumine peatunud seoses pooltevaheliste läbirääkimistega. Pooled ei vaidle, et 20.12.2011 saatis hageja kostjatele käenduslepingust tuleneva nõude/pankrotihoiatuse (lk 22, 25, 26), millega nõudis kohustuse täitmist. Hageja väidab, et pärast pankrotihoiatuse saatmist on ta pidanud kostjatega läbirääkimisi, valdavalt suuliselt. Hageja on esitanud kostja III 14.02.2012 korduva vastuse pankrotihoiatusele (lk 61-62) ja kostja III 19.04.2012 e-kirja. Kohus leiab, et TsÜS § 167 lg 1 alusel peatub aegumine üksnes läbirääkimiste toimumise ajaks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-10-11 (p 10) selgitanud, et läbirääkimisteks ei saa pidada olukorda, kus üks pooltest võtab teisega ühendust, kuid teine pool ei vasta ega ilmuta soovi läbirääkimisteks. Olukorras, kus pooled peavad läbirääkimisi, lõppeb aegumise peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta.

Kostja III 14.02.2012 vastus pankrotihoiatusele on korduv, 19.04.2012 e-kirjast nähtuvalt heidab kostja III hagejale ette, et viimane tema esindaja kirjadele ei vasta. Kostja III on vande all avaldanud, et hageja tema esindaja kirjadele enne 2012.a. aprillis toimunud kohtumist ei vastanud. Tunnistaja K. K , kes on hageja töötaja, ütlustest ei tulene, et kostjaga III oleks olnud kohtumisi enne 2012.a. aprilli. Isegi aprillis toimunud kohtumise initsiaatoriks oli tunnistaja ütluste kohaselt kostja III muu kohustus hageja ees. Kohus loeb nimetatu alusel tuvastatuks, et hageja ei ole kostjaga III suhelnud vähemalt ajavahemikul 21.12.201118.04.2012. Kohus leiab, et nõude aegumise peatumine kostja III osas ei saanud alata nõude/pankrotihoiatuse saatmisega 20.12.2011, sest nähtuvalt asjaolust, et hageja pärast seda kostjaga III ei suhelnud, ei soovinud ta kostjaga III ühenduse võtmisega mitte läbirääkimisi algatada, vaid üksnes kohustuse täitmist nõuda. Vastamata jätmisest nähtub, et hageja ei pidanud kokkuleppe saavutamist võimalikuks. Seega aegus nõue kostja III osas 03.02.2012. Isegi kui nõude esitamine oleks käsitletav ettepanekuna läbirääkimiste algatamiseks, peataks see aegumise kulgemise mitte kauemaks, kui mõistlikuks ajaks. Kohus leiab, et mõistlik aeg ettepanekule vastamiseks on 14 päeva. Sellisel juhul pikeneks aegumistähtaeg kuni 17.02.2012. Arvestades kostja III 14.02.2012 kirjale vastamiseks veel 14 päeva, lõppes aegumise peatumine hiljemalt 28.02.2012, mistõttu, arvestades TsÜS § 168 lg 2 sätestatut, aegusid nõuded kostja III vastu hiljemalt 28.04.2012. Tunnistaja oskas kostjate I ja II osas konkreetselt nimetada, et kohtumised on toimunud sügisel 2011, aprillis 2012 ja juulis 2012. Kirjalikke dokumente kostjad I ja II hagejale ei esitanud. Sügisesel kohtumisel lubasid kostjad I ja II esitada oma seisukohad, tähtaja seadmist tunnistaja ei mäleta. Nõude aegumine peatus mõistlikuks ajaks seisukohtade esitamiseks, mis on kohtu hinnangul mitte kauem kui 14 päeva. Seega lõppes aegumise peatumine kostjate I ja II osas hiljemalt 17.02.2012. Hageja leiab, et käenduslepingu p 10 tulenevalt aeguvad nõuded 5 aastaga, sest laenulepingu üldtingimuste p 15.2. kohaselt on nõude aegumistähtaega pikendatud 5 aastani. Käenduslepingu p 10 kohaselt lähtutakse käenduslepinguga reguleerimata küsimustes panga üldtingimustest. Käendajad kinnitavad, et on nendega tutvunud ja nõus. Kohus ei pea hageja seisukohta põhjendatuks, kuivõrd käenduslepingu p 10 viitab panga üldtingimustele, mitte laenulepingu üldtingimustele. Seega ei ole hageja ja kostjad kokku leppinud aegumistähtaja pikendamises ning kohaldub seadusest tulenev tähtaeg 3 aastat. Kuivõrd nõue kostjate I ja II vastu aegus hiljemalt 17.04.2012 ja kostja III vastu 28.04.2012, kuid hageja esitas kohtule hagi 18.09.2012, jätab kohus aegumise tõttu hageja nõude täies ulatuses rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja