Swedbank AS-i hagi XXX, XXX ja XXXvastu võla nõudes
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), Hageja lepinguline esindaja Raimo Juurikas (e-post: [email protected]) Kostja 1 XXX (isikukood XXX) Kostja 2 XXX (isikukood XXX) Kostja 3 XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostajate esindaja vandeadvokaadi abi Erik Lepikson (Advokaadibüroo Kasak ja Missik; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX, XXX ja XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Swedbank AS-ilt välja menetluskulud summas 1 066.80 (üks tuhat kuuskümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti) XXX kasuks, summas 1 066.80 (üks tuhat kuuskümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti) XXX kasuks ja summas 1 066.80 (üks tuhat kuuskümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti) XXX kasuks.
3.Jätta rahuldamata XXX, XXX ja XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks summas 1 159.20 eurot (üks tuhat ükssada viiskümmend üheksa eurot ja 20 senti). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja kostjate väited
1.Harju Maakohus jättis 21.03.2013 otsusega Swedbank AS-i hagi seoses nõude aegumisega rahuldamata ning menetluskulud Swedbank AS-i kanda. Harju Maakohtu otsus jõustus 25.04.2013.
2.24.05.2013 esitas XXX, XXX ja XXX esindaja avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt paluvad kostjad kindlaks menetluskulud ja mõista Swedbank AS-ilt välja menetluskulud summas 4 359.60 eurot (käibemaksuga) XXX, XXX ja XXX kasuks. Avaldajad kinnitasid, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Samuti kinnitasid avaldajad, et nad ei ole käibemaksukohuslased ega saa ka mõnel muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad paluvad menetluskulud kanda OÜ Advokaadibüroo Kasak & Missik arveldusarvele Swedbank AS-is. Hageja vastuväited
3.Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt palub hageja jätta XXX, XXX ja XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata ja määrata kindlaks menetluskulud summas 2 811.60 eurot. Avalduse kohaselt on avaldajad on oma advokaadiga pidanud nõupidamisi seitsmel korral kokku 6 tundi, kusjuures kunagi ei ole advokaat kohtunud kolme avaldajaga korraga ja kolmel korral on advokaat kohtunud ainult ühe avaldajaga. Hageja leiab, et nõupidamiste pidamine sellisel viisil ei ole põhjendatud. Hageja teeb ettepaneku vähendada õigusabikulu nõupidamistelt poole võrra ehk loeb usutavaks ja põhjendatuks nõupidamiste pidamise 3 tunni ulatuses.
4.Samuti leiab hageja, et täiesti alusetud on avalduse lisa 2 arve lisa punktides 6, 7 ja 9 nimetatud tööd nimetuse all „Hageja 28.11.2012 vastus“ seonduvad töötunnid, kuna hageja ei ole käesolevas asjas esitanud ühtegi menetlusdokumenti, mis kannaks kuupäeva 28.11.2012. Selle selgitusega alusetud töötunnid kokku 5 tunni ulatuses palub hageja kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel välja jätta. Väljakujunenud praktika kohaselt on professionaalse õigusabiosutaja ehk advokaadi nö „töötempo“ menetlusdokumentide koostamisel 1 töötund = 1 lehekülg õiguslikku teksti (selle sisse ei kuulu lõika/kleebi stiilis täidetavad päised menetlusosaliste ja kohtuasja asjaolude kohta ning taotlused ja lisade loetelu). Avaldajad soovivad kõnealuse arve lisas märgitud menetlusdokumentide koostamisele kulunud aja osas kindlaks määrata suuremaid kulusid kui väljakujunenud praktika lubaks. 1) Arve lisa punktis 5 on vastuse koostamisele kulunud 2,25 tundi, kuid menetlusdokumendis (kostjate 16.10.2012 vastus) on õiguslikku teksti ca 1,5 lk, seega 0,75 tundi on põhjendamata; 2) Arve lisa punktis 12 seisukoha koostamine 1,25 tundi, kuid menetlusdokument on ca 0,75 lk, seega põhjendamatu on 0,5 tundi; 3) Arve lisa punktis 15 nimetatud taotluse koostamine 1,5 tundi, kuid menetlusdokument on ca 1 lk, seega põhjendamatu on 0,5 tundi; 4) Arve lisa punktis 23 nimetatud seisukohtade koostamise ajakulu 2,75 tundi, menetlusdokument ca 2 lk, seega 0,75 tundi on põhjendamatu; 5) Arve lisa punktis 25 nimetatud e-kirja koostamise ajakulu 0,5 tundi, kuid e-kiri koosneb sisuliselt kahest lausest, muu tekst on kordused ja kopeeritud eelnevatest dokumentidest, seega põhjendamatu on vähemalt 0,25 tundi.
5.Seega on hageja arvates avalduses palutud kindlaks määrata osaliselt põhjendamatuid ja alusetuid menetluskulusid kokku 10,75 tunni ulatuses. Hageja palub kohtul eeltoodud põhjendustel jätta osaliselt kindlaks määramata avaldajate menetluskulud ja nõustuda õigusabiks kulunud 19,5 tunni ja kokku 2 811.60 euroga, millele lisandub käibemaks 468.60 eurot. Kohtu põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 25.04.2013. Kostja esitas menetluskulude
kindlaksmääramise avalduse 24.05.2013, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele.
7.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, analüüsib kohus esitatud avaldust.
8.Taotlusest nähtuvalt taotlevad kostjad õigusabikulu väljamõistmist tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) 30,25 tunni eest. Iseenesest on kostjate esindaja poolt märgitud tunnihind mõistlik, küll aga ei nõustu kohus osade spetsifikatsioonis väljatoodud ajakirjetega. Kohus ei nõustu kostjate esindaja poolt arve nr 2013144 spetsifikatsioonis toodud ajakirjega, mille kohaselt kulus esindajal 16.10.2012 vastuse koostamiseks 2,25 tundi. Toimikust nähtuvalt on kostja vastus oma sisult ca 1,5 lk (A4) pikk (tl 53-55). Arvestades asjaolu, et esindaja juba eelmistes ajakirjetes mainitud toimingute käigus (hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, hagiavalduse õiguslik ja faktiline analüüs, nõupidamised kliendiga – kokku 4,25 tundi) oli põhijoontes hagiavaldusega kursis, ei tohiks kohtu hinnangul vandeadvokaadil antud mahus vastuse koostamiseks koos lisade komplekteerimise ja kohtule edastamisega kuluda enam kui 0,5 tundi. Seega vähendab kohus antud ajakirjet 1,75 tunni võrra.
9.Kohus ei nõustu ka ajakirjetega, mille kohaselt kulus kostjate esindajal 28.11.2012 hageja vastusega tutvumiseks 0,25 tundi, 28.11.2012 vastuse õiguslikuks ja faktiliseks analüüsiks 1,5 tundi, nõupidamiseks esindatavatega 1 tund ning vastuse koostamiseks hageja 28.11.2012 vastusele 3,25 tundi. Toimikust ei nähtu hageja 28.11.2012 kuupäevaga vastust, millele kostjad viitavad. Seega ei ole kostjate taotlus nimetatud ajakirjete osas põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus vähendab antud ajakirjeid kokku 5 tunni võrra.
10.Kohus ei nõustu ka ajakirjetega, mille kohaselt kulus kostjate esindajal 19.12.2012 hageja taotluse osas seisukoha koostamiseks 1,25 tundi. Toimikust nähtuvalt oli kostjate esindaja vastus sisulise pikkusega 0,5 lk (A4, tl 71-72). Hinnates nimetatud vastuse sisu ja sellele kulutatud aega, leiab kohus, et mõistlik aeg eelnimetatud sisuga dokumendi koostamiseks oleks 45 minutit. Seega vähendab kohus nimetatud ajakirjet 0,8 tunni võrra. Samuti ei nõustu kohus ka ajakirjega, mille kohaselt kulus kostjate esindajal 11.01.2013 taotluse koostamiseks XXX vande all ülekuulamiseks 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on sellise taotluse koostamiseks kuluvaks mõistlikuks ajaks 1 tund. Seega vähendab kohus nimetatud ajakirjet 0,5 tunni võrra.
11.Muuhulgas märgib kohus, et asjakohatu on hageja väide, et on välja kujunenud kohtupraktika, mille kohaselt on professionaalse õigusabiosutaja ehk advokaadi töötempo menetlusdokumentide koostamisel 1 töötund = 1 lehekülg õiguslikku teksti. Kohus lähtub kohtuasja keerukuse (ja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse) hindamisel siiski menetlusdokumendi sisust, mitte menetlusdokumentide lehekülgede arvust. Ülejäänud osas rahuldab kohus kostjate esindaja taotluse.
12.Kohus rahuldab XXX, XXX ja XXX avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, vähendab kostjate esindaja ajakulu kokku 8,05 tunni võrra ning loeb kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 22,20 tundi (30,25-8,05). Arvestades asja keerukust ja kostja esindaja lepingulise esindaja tunnihinnet 120 eurot/tund (ilma käibemaksuta) on 22,20 tunni maksumus (ilma käibemaksuta) 22,2x120=2 664 eurot. Koos käibemaksuga on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 3 196.80 eurot. Samuti tuleb hagejalt välja mõista kinnistusregistri väljavõtte kulu summas 3.60 eurot (koos käibemaksuga). Seega mõistab kohus Swedbank AS-lt välja menetluskuluna koos käibemaksuga 3 200.40 eurot (3 196.80+3.60=3 200.40). XXX, XXX ja XXX avaldus menetluskulude väljamõistmiseks
jääb rahuldamata summas 1 159.20 eurot (taotletud summa 4 359.60 – taotluse rahuldatud osa 3 200.40 eurot).
13.Muuhulgas tuleb kohtul lahendada küsimus, milline on kostjate menetluskulude osakaal nende poolt ühiselt esitatud menetluskulude nimekirjas. Riigikohtu 03.06.2013 määruses nr 3-2-1-65-13, punktis 15 on märgitud, et olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt (nt seetõttu, et neil on olnud ühine esindaja), näitamata kummagi isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema. Juhul kui kohus ei ole menetluskulude hüvitamist nõudvate isikute osa kindlaks määranud, tuleb lugeda, et nende panus menetluskulude kandmisel oli võrdne ning kummagi menetluskuluks on pool nõutavatest menetluskuludest (vt ka Riigikohtu 25. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 14). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole võimalik täpselt eristada, milline oli kostjate osakaal nende poolt ühiselt esitatud menetluskulude nimekirjas ning ka kostjad ise ei ole menetluskulude nimekirjas sellist eristamist teostanud. Seega tuleb lugeda, et menetluskulude hüvitamist nõudvate isikute panus menetluskulude kandmisel oli võrdne ning igaühe menetluskuluks on 1/3 nõutavatest menetluskuludest. Kokku on kostjate menetluskulude suuruseks 3 200.40 eurot. Seega tuleb Swedbank AS-lt välja mõista menetluskulud summas 1 066.80 (üks tuhat kuuskümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti) XXX kasuks, summas 1 066.80 (üks tuhat kuuskümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti) XXX kasuks ja summas 1 066.80 (üks tuhat kuuskümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti) XXX kasuks.
14.TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal 18.09.2012 kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hagihind on kuni 160 000 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 23 000 eurot. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 160 euro võrra iga 3 200 euro kohta, kui tsiviilasja hind on üle 160 000 euro. Käesolevas tsiviilasjas oli Swedbank AS-i hagi hind 383 469.89 eurot. Seega on kostjate kasuks väljamõistetav lepingulise esindaja tasu vastavuses seaduse alusel kehtestatud piirmääraga.
15.Seoses avaldaja palvega kohustada hagejaid maksma menetluskulud OÜ Advokaadibüroo Kasak & Missik arveldusarvele Swedbank AS-is, ei pea kohus antud juhul õigeks sekkuda kohtulahendi seaduses ettenähtud täitmise korda ja piirata kohtuotsuse täitmist pangaülekandega konkreetsele pangaarvele.
16.TsMS § 177 lg 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).