AS-i MiniCredit hagi XXX vastu võlgnevuse 300 euro, intressi 60 euro, meeldetuletuse tasude 26 euro ja viivise 300 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
986 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS MiniCredit (reg kood 11551909; asukoht Viru Väljak 2, Tallinn 10111) Hageja esindaja: Ingrid Nook (e-post: [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja: jurist Fred Sooläte (e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXX AS-i MiniCredit kasuks võlgnevus kogusummas 345,43 (kolmsada nelikümmend viis eurot ja 43 eurosenti) eurot, millest põhivõlg on 300 (kolmsada) eurot, intress 0,25 (0 eurot ja 25 eurosenti) eurot ja kohtuotsuse tegemise seisuga viivised kogusummas 45,18 (nelikümmend viis eurot ja 18 eurosenti) eurot.
Välja mõista XXX AS-i MiniCredit kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 300 eurolt alates 30.10.2013. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 300 eurot.
4.Menetluskulud jätta 38% ulatuses XXXkanda ja 62% ulatuses AS-i MiniCredit kanda.
5.Välja mõista XXX AS-i MiniCredit kasuks põhjendatud menetluskuludena riigilõiv summas 47,50 (nelikümmend seitse eurot ja 50 eurosenti) eurot.
6.Välja mõista XXX AS-i MiniCredit kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna 1(7)
2-13-10187 Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.04.03.2013. a esitas AS MiniCredit kohtule hagi XXX vastu võlgnevuse 300 euro, intressi 60 euro, meeldetuletuse tasude 26 euro, viivise 300 euro ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise, kuid mitte rohkem kui 300 eurot, väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja ennast registreerinud ja identifitseerinud oma isiku hageja jaoks AS-i XXX kontoris ning esitanud peale seda hagejale taotluse laenu saamiseks. 11.11.2011. a kandis hageja kostjale poolte vahel 11.11.2011. a sõlmitud laenulepingu nr XXX/XXX alusel üle laenu 300 eurot, mille tagastamise tähtajaks koos intressiga 60 eurot, oli 11.12.2011. a. Kuna kostja nimetatud tähtajaks laenu ei tagastanud koos intressidega, edastas hageja kostjale kaks meeldetuletust, milliste tasuks poolte vahel sõlmitud lepingu p-i 8.4 kohaselt on 26 eurot. Samuti on hageja arvestanud viiviseid vastavalt lepingu p-ile 13.1 1,5% päevas ning hagiavalduse esitamise ajaks vähendanud viivisenõuet 300 euroni. Tulenevalt eelmärgitust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 300 eurot, intress 60 eurot, meeldetuletuse tasud 26 eurot ja viivis 300 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 1,5 % päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 300 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.26.03.2013. a vastuses võtab kostja põhinõude 300 euro osas hagi õigeks, kuid leiab, et poolte vahel 11.11.2011. a sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 alusel, kuna hageja ei ole järginud võlaõigusseaduse (VÕS) § 4032 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja on laenusõltlane ning kostja hinnangul pidi hageja olema veendunud kostja maksevõimes, kuid on jätnud selleks kontrolli teostamata. Kostjal oli lepingu sõlmimise seisuga vähemalt kaks aktiivset maksehäiret ning kostja kinnisvara on koormatud kinnisvaralaenudega – nimetatud asjaolusid oleks pidanud hageja kontrollima laenu andmisel. Lisaks on krediidi kulukuse määr, 791%, ilmselgelt vastastikuste kohustuste väärtuses tasakaalust väljas. Juhul kui kohus asub seisukohale, et leping ei ole tühine, palub kostja arvestada järgnevat. Viivisemäär ei ole kooskõlas VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemääraga ning üldise kohtupraktika kohaselt ei mõisteta välja kõrvalnõudeid suuremas ulatuses kui põhinõue. Samuti on meeldetuletuse tasude tingimus tühine VÕS § 42 lg 3 p-i 5 alusel. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda, kuna kostja on põhinõude osas hagi õigeks võtnud. Samuti tegi kostja hagejale ettepaneku asja kohtuväliseks lahendamiseks, millest aga hageja loobus. Seega ei ole kostja andnud põhjust kohtusse pöördumiseks.
MENETLUSE KÄIK
3.03.04.2013. a seisukohas hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud – hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja on kohustatud kinnitama laenutaotluse 2(7)
2-13-10187 esitamisel oma maksesuutlikust ning hagejal on hea usu põhimõttest õigustatud seda uskuma. Samuti helistasid hageja töötajad kostjale kontrollimaks kostja valmisolekut uue laenu võtmiseks, kuivõrd eelneva kahe laenuga hageja ees on kostja olnud samuti tagasimaksmisega raskustes, ning kostja kinnitas valmisolekut laenu võtmiseks ja ka õigeaegseks tagastamiseks. Hagejal puudus põhjus kostja jutus kahtlemiseks. Hageja oli teadlik kostja makseraskustest, kuid hageja kinnitused, et kõikide võlausaldajatega on sõlmitud maksegraafikus laenude tagastamiseks, näitasid hagejale, et kostja makseraskused on kontrolli all. Viivisemäär ei pea VÕS § 113 lg- 1 kohaselt vastama vaid seadusjärgsele viivisemäärale, vaid sama paragrahv annab võimaluse lepingupooltel kokku leppida ka kõrgemas viivisemääras, mistõttu on poolte vahel sõlmitud viivisemäär kehtiv. Kostja väide kohtuvälisest hagejapoolsesta mittesoovist asja lahendamisele ei vasta tõele, kuna kostja ei pakkunud välja konstruktiivset kompromissi. Kostja on teadlik oma võlgnevusest, mistõttu oli hagejal õigus pöörduda kohtusse.
4.05.06.2013. a tegi kohus pooltele kompromissi ettepaneku, kuid pooled kompromissini ei jõudnud.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
5.Kohus menetleb hagi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 lihtsustatud korras, mis on pooltele teatavaks tehtud 11.03.2013. a kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 (tl 30). Pooled enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • 11.11.2011. a sõlmisid AS MiniCredit ja XXX laenulepingu nr XXX/XXX, mille alusel võttis XXX laenu 300 eurot intressiga 60 eurot tagastamistähtajaga 11.12.2011. a ja krediidikulukuse määraga aastas 791% (tl 13-20); • Maksehäireregistri raporti kohaselt oli XXX 11.11.2011. a kaks kehtivat võlgnevust (MCB Finance Estonia OÜ-le ja Placet Group OÜ-le) (tl 43). • Hageja on kinnitanud, et nägi 11.11.2011. a. XXX kehtivaid maksehäireid (tl 52).
8.Kohus on kohtuotsuse p-is 7 tuvastanud, et 11.11.2011. a sõlmisid AS MiniCredit ja XXX laenulepingu nr XXX/XXX, mille alusel võttis XXX laenu 300 eurot intressiga 60 eurot tagastamistähtajaga 11.12.2011. a ja krediidikulukuse määraga aastas 791%. Kostja on esitanud hagile lepingu tühisuse vastuväite. Kostja väitel ei ole hageja järginud VÕS § 4032 kohast vastutustundliku laenamise põhimõtet ning seega on laenuleping nii TsÜS § 86 kui ka VÕS § 421 alusel tühine. Peale selle on iseenesest tühine ka viivisemäär, kuna see ei ole kooskõlas VÕS § 415 lg-s 1 viidatud seadusjärgse viivisemääraga. Lisaks on tühised ka laenulepingu punktid 4.4 ja 4.13 VÕS § 42 lg 2 p-i 11 kohaselt. Hageja leiab, et kuna laenulepingu punkti 4.4 kohaselt laenutaotluse esitamisega on laenusaaja kinnitanud, et ta on tutvunud www.minicredit.ee esitatud laenu tingimustega ja nendest täielikult aru saanud; samuti kinnitanud, et tingimused vastavad tema tahetele ja ta nõustub nende täitmisega ning et ta soovib laenu väljastamist laenutaotluses toodud pangakontole, et tal puuduvad kehtivad maksehäired ja kõik eelnevalt võetud laenud on õigeaegselt tagastatud, lisaks laenulepingu punktis 4.13 sisaldub laenusaaja kinnitus, et ta ei sõlmi lepingut ega esita laenutaotlusi tulenevalt oma korralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning kostja on laenulepingu allkirjastanud, ei ole laenuleping VÕS § 4032 kohaselt tühine. Hageja ise on kinnitanud, et oli teadlik kostja maksehäiretest laenulepingu sõlmimise ajal, kuid kuna kostja kinnitas hagejale telefoni teel, et suudab võetavat laenu õigeaegselt tagastada, oli hageja jaoks täidetud VÕS § 4032 sätestatud riskide hindamise kohustuse täitmine. 3(7)
2-13-10187
9.Esmalt hindab kohus, kas 11.11.2011. a sõlmitud laenuleping nr XXX/XXXkehtib. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on tarbija ning vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping
(VÕS § 402).
Vastavalt vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud võlaõigusseaduse § 4032 lg 1 pdele 1-3 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. Vajaduse korral küsib krediidiandja tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid; hindama tarbija krediidivõimelisust ja andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Hageja väitel on ta antud kohustusi täitnud ja vastavad kostja kinnitused mh, et laenusaajal puuduvad kehtivad maksehäired ja kõik eelnevalt võetud laenud on õigeaegselt tagastatud, sisalduvad laenulepingus (p-id 4.4 ja 4.13). Samas on kohus käesoleva kohtuotsuse p-is 7 tuvastanud, et hageja teadis laenulepingu sõlmimise ajal kostja maksehäiretest. Kuna võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine iseenesest tehingu tühisust kaasa ei too, kuid kostja on antud vastuväite esitanud, kontrollib kohus vaidlusaluse laenulepingu vastavust headele kommetele (TsÜS § 86). Vastuolu heade kommetega on aluseks tehingu tühisusele (TsÜS § 86 lg 1). Vastavalt TsÜS § 86 lg 2 p-ile 2 on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui TsÜS § 86 lg 2 p-is 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 7 tuvastanud, et poolte vahel 11.11.2011. a sõlmitud laenulepingus nr XXX/XXX on krediidikulukuse määr aastas 791%. Eesti Panga 2011. a novembris avaldatud keskmiseks krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määraks oli 29,38% aastas (tl 62). Nimetatud andmetest nähtub, et poolte vahel 11.11.2011. a sõlmitud laenulepingu krediidikulukuse määr ületab rohkem kui kolm korda keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra laenulepingu sõlmimise ajal. Seega on poolte vahel 11.11.2011. a sõlmitud laenulepingu pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus TsÜS § 86 lg 3 teises lauses sätestatu mõttes heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest (TsÜS § 83 lg 3 I lause). Kostja on väitnud, et talle osutatakse võlanõustamisteenust, kostja on rahalistes raskustes, ta on kiirlaenusõltlane (mida oleks näha kostja kontoväljavõttest), kostja kinnisasjad on koormatud kinnisvaralaenudega ja 11.11.2011. a. seisuga oli kostjal vähemalt kaks aktiivset maksehäiret. Seega tulnuks hagejal tõendada, et ta tegi poole erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte, kogenematuse jms selgitamisel kõik sellise hoolsusega, mida käibes olulisel määral vajalikuks peetakse. Asjas on leidnud tuvastamist, et hageja nägi 11.11.2011. a. XXX kehtivaid maksehäireid (vt kohtuotsuse p-i 7). Ka on hageja ise esile toonud, et kostjal on varasemalt olnud raskusi eelmiste (eelduslikult hageja antud) laenude tagasimaksmisega (tl 52). Seega saab järeldada, et kostjal laenuandjana olid andmed kostja maksevõime kohta st ta teadis kostja makseraskustest, kuid kohtu hinnangul ei selgitanud hageja piisava hoolsusega TsÜS § 83 lg 3 4(7)
2-13-10187 esimeses lauses sätestatud asjaolusid. Hageja on küll väitnud, et tema esindaja on kostjale helistanud ja küsinud laenusaaja käest, kas ta on kindel, et ta on seekord oma kohustusi suuteline täitma, mida kostja olevat kinnitanud. Samuti olevat kostja kinnitanud, et on sõlminud teiste võlausaldajatest krediidiasutustega maksegraafikud (tl 52). Antud asjaolu hageja tõendanud ei ole. Ka juhul, kui antud asjaolud oleks tõendamist leidnud, ei saa seda kohtu arvates pidada hageja hoolsuskohustuse täitmisel piisavaks, sest hageja ei ole üritanud välja selgitada, et kostja laenu võtmine ei ole seotud erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte vms, vaid on piirdunud kostja suusõnalise telefonitsi antud kinnitusega selle kohta, et seekord ta suudab oma kohustusi täita.
10.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et poolte vahel 11.11.2011. a sõlmitud laenuleping on vastuolus heade kommetega ning seega tühine (TsÜS § 86 lg 1). Vastavalt TsÜS § 86 lg-le 4, kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja on andnud kostjale üle laenulepingu alusel 300 eurot laenulepingu sõlmimise ajal. Lisaks on kostja 26.03.2013. a vastuses võtnud hagi põhinõude osas summas 300 eurot õigeks (tl 35). TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks ega pea TsMS § 444 lg 3 kohaselt analüüsima kohtule esitatud tõendeid ega esitama õiguslikku põhjendust põhinõude osas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlana 300 eurot. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Väljaande Ametlikud Teadaande 02.01.2012. a avaldatud teate kohaselt Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2012. a oli 1 %. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 7 tuvastanud, et poolte vahel 11.11.2011. a sõlmitud laenulepingu alusel pidi kostja tasuma laenatud summalt intressi ning laenu tagastamise tähtajaks oli 11.12.2011. a. Seega on hagejal õigus saada laenusumma 300 euro eest intressi laenulepingus märgitud laenu kasutamise perioodi 11.11.-11.12.2011. a eest, millise intressiarvestus on järgnev: Lõpp-päev Alguspäev Laenusumma (€) Intress (aastas) Lepingu tähtaeg Intress (€) 11.12.11 11.11.11 300,00 1,00%
0,25
KOKKU:
0,25
Tulenevalt eelmärgitust on hagejal õigus saada laenatud summalt kasutusintressi laenulepingus märgitud tähtaja eest kogusummas 0,25 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
11.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kuni 14.04.2013. a kehtinud VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Alates 15.04.2013. a kehtima hakanud VÕS § 113 lg 1 teise lause redaktsioonis loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 5(7)
2-13-10187
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.01.2012. a ilmunud intressimäära teate kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
1.jaanuarit 2012. a 1 %, 02.07.2012. a ilmunud teate kohaselt enne 1. juulit 2012. a 1 %, 31.12.2012. a ilmunud teate kohaselt enne 1. jaanuarit 2013. a oli 0,75 % ning 01.07.2013. a ilmunud teate kohaselt enne 1. juulit 2013 a 0,50 %. Viivised on kohus välja arvestanud vastavalt TsMS § 367 teisele lausele kindla summana alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni alljärgnevalt: Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) 30.6.12 11.11.11 300,00 31.12.12 1.7.12 300,00 14.4.13 1.1.13 300,00 29.10.13 15.4.13 300,00
Viivis (aastas) Viivitatud päevi 8,00%
7,75%
7,50%
8,50%
KOKKU:
Viivis (€) 13,22 11,72 6,41 13,83 45,18
Eelneva arvutuse kohaselt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise seisuga seaduses sätestatud määras viivised kogusummas 45,18 eurot.
12.Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.10.2013. a põhivõlgnevuselt 300 eurot kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
13.Kuna kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 9 tuvastanud, et poolte vahel 11.11.2011. a sõlmitud laenuleping on tühine, ei ole alust hageja nõude meeldetuletuse tasude võlgnevuse summas 26 eurot väljamõistmiseks.
14.Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 300 eurot, intress perioodi 11.11.-11.12.2011. a eest summas 0,25 eurot ja viivis alates 13.11.2011. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kogusummas 45,18 eurot ning lisaks tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.10.2013. a põhivõlalt 300 eurot kuni põhivõla kohase täitmiseni.
15.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, mis on ca 38% haginõudest, siis tuleb menetluskuludest 38% jätta kostja kanda ning 62% hageja enda kanda. Kohus märgib, et kuigi kostja on taotlenud menetluskulude täies ulatuses hageja kanda jätmist, ei pea kohus seda põhjendatuks, sest hoolimata asjaolust et kostja oma põhivõlgnevust tunnistab, ei ole kostja veenvalt põhistanud, et ta ei ole hagejale andnud põhjust nõude kohtulikuks maksmapanekuks (kostja ei ole väitnud, et ta oleks nõude osas, mida tunnistab, täitnud). Hageja on taotlenud menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 125 eurot. Kostja on kinnitanud, et tal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p-st 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhjendatud menetluskuludena riigilõiv 38% ulatuses, s.o 47,50 eurot. Käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt kuulub kostja poolt hageja kasuks tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 6(7)