Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm 28. oktoober 2013, Tallinn 2-13-1280 AS VIM Agentuur hagi OÜ Dragon Sales vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised, nende esindajad
Harju Maakohtu 10.05.2013 otsus AS VIM Agentuur apellatsioonkaebus 7357, 73 eurot
Menetluse liik
Hageja AS VIM Agentuur (registrikood 10398363, asukoht Telliskivi 50-9, 10611 Tallinn), lepinguline esindaja adv Ilya Zuev Kostja OÜ Dragon Sales (registrikood 11916417, asukoht Tartu mnt 62-9, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja adv Indrek Naur Kirjalik menetlus
Tühistada Harju Maakohtu 10.05.2013 otsus ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue AS VIM Agentuur esitas 10.01.2013 Harju Maakohtule hagi OÜ Dragon Sales vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale 03.10.2012 tellimuse, milles soovis tellida ekspedeerimisteenust tee „fanning“, FOB 2000 Colombo, Sri Lanka, 600 kg
tarnimisel Sri Lankast. 08.10.2012 kinnitasid pooled tellimuse, leppisid kokku tingimustes ning kostja saatis hagejale arve-saatelehe ja kinnituse lepingu sõlmimise kohta. 29.10.2012 saabus kaup Tallinnasse ja hageja esitas kostjale ekspedeerimisteenuse eest arve nr F163-12/I summas 2542, 12 eurot. 30.10.2012 esitas hageja kostjale tollimaaklerteenuste osutamise eest arve nr 12664 summas 30,67 eurot. Poolte vahel oli sõlmitud ekspedeerimisleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 854 lg 1 mõttes, mille kohaselt hageja korraldas tee vedamise kostja arvel, kostja oli aga kohustatud maksma hagejale tasu ekspedeerimisteenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud ja on jätnud esitatud arved tasumata. Hageja on korduvalt kostjat teavitanud, et kaup on laos ja kostja saab kauba kätte pärast arvete tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista 2542, 13 eurot osutatud ekspedeerimisteenuste eest; 30,67 eurot tollideklaratsiooni vormistamise eest; 265,50 eurot kauba laos hoidmise eest perioodil 06.11-30.11.2012; 403,70 eurot kauba laos hoidmise eest perioodil 01.12.2012-07.01.2013; viivis 16,89 eurot vastavalt arvele nr F184-12I ja viivis 21,82 eurot perioodi 01.12-07.01.2013 eest; viivis protsendina arvestades EKP intressi + 7% aastas summalt 2542, 13 eurot alates 08.01.2013 kuni põhinõude täitmiseni ja summalt 30,67 eurot alates 08.01.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 8,85 eurot päevas kauba laos hoidmise eest alates 08.01.2013, millele lisandub käibemaks 20% kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt pidi hageja kauba tollilattu toimetama hiljemalt 23.10.2012. Kaup saabus tollilattu alles 29.10.2012, mistõttu on hageja kokkulepet rikkunud. Kostja arvestas, et kaup on tollilaos hiljemalt 23.10.2012 ning sõlmis seetõttu 18.10.2012 müügilepingu, mille kohaselt müüs ta kauba edasi Venemaa firmale Edvais Ltd. Ostuhinnaks oli müügilepingu p-i 4 järgi 7000 eurot. Müügilepingu p-i 5 kohaselt pidi ostja Edvais Ltd minema kaubale järele ja selle hiljemalt 24.10.2012 tollilaost ära viima. Kuna kaup polnud selleks ajaks tollilaos, siis Edvais Ltd loobus kaubast ja kostja pidi müügilepingu p-i 6 alusel tasuma Edvais Ltd-le leppetrahvi 2000 eurot. Seega tekkis kostjale hageja kohustuse rikkumise tõttu otsene varaline kahju 2000 eurot. Kostja pidi saama võimaliku sissetulekuna kauba edasimüümise eest Edvais Ltd-lt 7000 eurot. Kostja tasus kauba eest firmale Jafferjee and Sons (Pvt) Ltd 5718 USD (4219, 30 eurot). Seega on kostjal hageja kohustuse rikkumise tõttu ka saamata jäänud tulu 2780, 70 eurot (7000 - 4219, 30). Kokku on kostjal tekkinud kahju 4780, 70 (2000 + 2780, 70) eurot. Eeltoodu alusel on kostja keeldunud hagejale maksmast 2542, 12 eurot ekspedeerimisteenuste eest. Samuti pole õigustatud hageja esitatud arve nr 12664 (30,67 eurot) tollimaaklerteenuste osutamise eest ning arve nr F185 (265,50 eurot) kauba tollilaos hoidmise eest, sest pooltevahelisest e-kirjavahetusest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud nimetatud tingimustes. Seega on pooltel vastastikused nõuded ja kostja võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni hageja on rahuldanud kostja sissenõutavaks muutunud nõude hageja vastu. Alternatiivselt esitab kostja tasaarvestusavalduse, millega soovib oma nõude 4780, 70 eurot tasaarvestada hageja nõudega. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1). Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli sõlmitud ekspedeerimisleping (VÕS § 854), mille kohaselt kohustus hageja korraldama veose (600 kg teed) vedamise kostja arvel. Seaduses ei ole sätestatud ekspedeerimislepingule kohustuslikku vormi ning poolte poolt saadetud e-kirjade kaudu
kokkulepitud tingimused saab lugeda lepingu sisuks. Seega oli poolte vahel võlasuhe. Lepingu kohaselt (18.10.2012 e-kiri) pidi hageja kauba saatma 18.10.2012 ja kohaletoimetamine planeeriti 22.-23.10.2012. Seega pidi hageja kauba toimetama tollilattu hiljemalt 23.10.2012. Hageja rikkus lepingust tulenevat kohustust, kuna kaup saabus tollilattu alles 29.10.2012, st hageja viivitas täitmisega (VÕS § 100). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et lepingu tingimustes ei olnud määratletud, et kaup peab kohale tulema konkreetsel kuupäeval ning et kauba tarnimise tähtaeg oli lahtiseks tingimuseks VÕS § 26 mõttes. Kokkulepe järgida lepingulistes suhetes väljakujunenud praktikat võib olla formuleeritud kui lepingutingimus või kokkulepitud kaudselt, käitumisega. Pärast pooltevahelist pikka kirjavahetust teavitas hageja 18.10.2012, et kaup saadetakse 18.10.2012 ja kohaletoimetamine planeeritakse 22.-23.10.2012. Hageja väitel oli tähtaeg orienteeruv ja pooled ei leppinud kokku kindlat tähtaega. VÕS § 29 lg 4 alusel leiab kohus, et kostja tegelik tahe oli saada kaup hiljemalt 23.10.2012, kuna mõistlik inimene saab aru, et kaup saadetakse teele 18.10.2012 ja kaup saabub hiljemalt 23.10.2012. Hageja ei ole esitanud tõendeid, miks viivitus tekkis ja ei saa eeldada, et rikkumine oli vabandatav. Kostja arvestas, et kaup saabub hiljemalt 23.10.2012 ja sõlmis sellest tulenevalt 18.10.2012 müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs kauba edasi Edvais Ltd-le. Müügilepingu p-i 5 kohaselt pidi Edvais Ltd minema kaubale tollilattu järele hiljemalt 24.10.2012. Kuna kaup ei olnud kokkulepitud ajaks tollilaos, siis Edvais Ltd loobus kaubast. VÕS § 105 kohaselt keeldus kostja põhjendatult oma kohustuse täitmisest ja jättis tasumata hageja poolt esitatud arve. Eeltoodust tulenevalt hagi rahuldamisele ei kuulu. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus on rikkunud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning ebaõigesti tuvastanud, et poolte vahel oli kokkulepe tarne saabumise tähtaja osas. Poolte vahel oli küll e-kirja teel sõlmitud kokkulepe kauba tarnimise kohta, kuid kostja ei ole e-kirjavahetuses kunagi toonitanud, et tema jaoks on tähtis, millal kaup kohale saabub. Hageja palus 03.10.2012 e-kirjaga kostjat kauba tarnimisaega täpsustada. Kostja vastas sellele 04.10.2012, et kauba tarnimise tähtaeg ei ole määratud ja sõltub sellest, millal hageja kauba võtab ning kui palju aega kulub õhutranspordiga kauba kohaletoimetamisele. Riigikohus märgib asjas nr 3-2-1-9-03, et tsiviilõiguses ja tehingute puhul, eriti mõlemapoolsete majandustehingute puhul, kus mõlemad lepingupooled on professionaalid, ei ole õiguse allikaks mitte ainult kirja pandud õigus, vaid ka tavad ja praktika. Hageja e-kirjadest nähtub, et hageja jaoks on kokkulepete sõlmimine e-kirja teel tavapärane. Aastate jooksul on välja töötatud kindlad reeglid ja küsimustikud ning hageja küsiski kostjalt e-kirja teel vajalikud andmed (kauba valmimise kuupäev, tarnimise tähtaeg, pakendi iseloom jne) tellimuse kinnitamiseks. Vastavalt väljakujunenud äripraktikale tegi hageja kõik endast sõltuva, et välja selgitada kostja soov kauba tarnimise osas. Hageja 18.10.2012 e-kirja sõnastusest „kohaletoimetamist planeeritakse 22.-23.10.“ ei tulene, et hageja oli kindel, et kaup saabub hiljemalt 23.10.2013. Tõlgendades poolte kirjavahetust vastavalt TsÜS § 75 lg-le 1 ei olnud hagejal kohustust kauba kohaletoimetamiseks 23.10.2012. Kuna hageja on kostjat tevitanud esimest korda kauba eeldatavast tarnimisajast 18.10.2012, siis on kostja sõlminud lepingu Edvais Ltd-ga enne, kui ta sai teada, millal kaup saabub. Ebaselgeks jääb maakohtu seisukoht, mille kohaselt pooled on kaudselt või käitumisega kokku leppinud kauba tarnimise ajas, samuti see, kuidas on kohus selle tuvastanud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 29 lg-t 4, lähtudes lepingu tõlgendamisel kostja tahtest, mitte mõistliku isiku seisukohast. Kui poolte ühine tahe pole üheselt selge, siis tuleb lepingut tõlgendada nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-04).
Kauba tarnimisega viivitamine toimus kauba vale pakkimise tõttu, mis oli kostja kohustuseks VÕS § 856 lg 1 järgi. Kaup oli pakitud paberkottidesse, mis ei ole iseloomulik sellist liiki kaupadele. Seetõttu pakuti kostjale, et kaup paigaldatakse kaubaalustele ning 16.10.2012 andis kostja selleks nõusoleku. Kostjat teavitati, et kaubaaluste kasutamine suurendab kauba üldkaalu, mis omakorda tingis selle, et kaup toimetati kohale mitme reisiga 24.-28.10.2012. Samuti tekkis kauba laadimisel viivitus, kuna pardal oli ohtlik kaup, millel oli prioriteetne broneering ja mida ei tohtunud toiduainetega koos vedada. Nimetatud asjaolust teavitas hageja ka kostjat (23.10.2012 Andrei Šmarovi e-kiri). Seega põhjustas kostja hageja täitmiskohustuse välistatuse enda koostöökohustuse (veose pakkimine) rikkumise tõttu VÕS § 109 lg 1 mõttes. Kostjal oleks võimalik keelduda kohustuste täitmisest üksnes juhul, kui vastaspool rikub lepingut. Antud juhul on tuvastatud, et kaup saabus Tallinna ja kostjal oli võimalik see kätte saada, tasudes hageja arved. Lisaks puudub alus kostja tasaarvestusavalduse rahuldamiseks, kuna ei ole tõendatud, et hageja tegevuse tõttu tekkis kostjal kahju või jäi saamata tulu. Ekspediitori vastutus ei tohi ületada vedaja vastust (Air Baltic). Vedajal on õigus kooskõlastamata ekspediitoriga muuta lennuki tüüpi ning vahetada ja ära muuta reise. Samas vedaja ei vastuta viivituse eest. Pooltel ei ole kokkulepet selle kohta, et hageja vastutab viivituse eest. Kostja saamata jäänud tulu on tõendamata ning põhjuslikku seost hageja tegevuse ja kahju vahel ei ole. Hageja täitis oma kohustusi kostja ees korrektselt, mistõttu hageja nõue kuulub rahuldamisele. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis tingib otsuse tühistamise ning asja saatmise vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 3 uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Hageja tasunõudele vaidles kostja vastu (tl 52-55), väites, et hageja ei täitnud kokkulepet, mille kohaselt pidi kaup saabuma tollilattu hiljemalt 23.10.2012, kuid saabus alles 29.10.2012, mistõttu võis kostja keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni hageja on rahuldanud kostja sissenõutavaks muutunud nõude (VÕS § 110 lg 1). Kostja väitel on hagejapoolne kohustuse rikkumine tekitanud kostjale otsese varalise kahju (leppetrahv) ja saamata jäi tulu (kauba edasimüügist loodetud kasu), sest kostja müüs saabuva kauba edasi kolmandale isikule, kes tarnetähtaja rikkumise tõttu kaubast loobus. 18.03.2013 esitatud kirjalikus vastuses kostja vastusele (tl 64-66) on hageja vaielnud vastu kostja seisukohtadele ning selgitanud nii poolte vahelist kokkulepet kui asjaolusid, mis mõjutasid veose kohaletoimetamiseks kulunud aega. Hageja arvamuse kohaselt oli kauba tarnimise tähtaeg lahtine tingimus ning tarnimisega viivitamine toimus kauba vale pakkimise tõttu (kauba ümberpakkimine suurendas kauba kaalu, kusjuures kauba alustele pakkimisel ületas ühe kaubakoha kaal lubatud mahtu, mis tingis vajaduse kasutada kauba tarnsportimiseks mitut reisi). Maakohus tuvastas, et kostja tahe oli saada kaup kätte hiljemalt 24.10.2012, kuid kuna hageja ei toimetanud kaupa kohale tähtajaks, rikkus ta lepingut. Sellest järeldas kohus, et kostjal oli õigus keelduda oma kohustuse täitmisest (jätta arve tasumata). Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtu sellekohane käsitlus kontrollitav. Kohtuotsuses ei ole märgitud, millistele tõenditele tuginevalt on maakohus teinud järelduse kauba tarnetähtaja osas. Kohtuotsuses puudub tõendite analüüs, poolte kirjavahetust kui tervikut ei ole kohus hinnanud. Samuti ei ole kohus ühegi viitega puudutanud
hageja seisukohti kostja vastuväidete suhtes, rääkimata neile sisulise hinnangu andmisest. Konstateering, et hageja ei ole esitanud tõendeid viivituse tekkimise põhjuste kohta, ei ole antud juhul asjakohane. Kui kohus pidas hageja esitatud tõendeid kauba saatmist mõjutanud asjaolude kohta ebapiisavaks, tuli hagejale seda öelda ning teha ettepanek oma väiteid täiendavalt tõendada (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Eeltoodust nähtuvalt ei vasta maakohtu otsus seaduse nõuetele (TsMS § 442 lg 8). Kohus peab otsuses muuhulgas põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Menetluse käiku hinnates on kolleegium seisukohal, et kaevatava otsuse seaduse nõuetele mittevastavuse on tinginud eelmenetluse ülesannete täitmata jätmine (TsMS § 392 lg 1). Eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja kostja seisukoha hageja nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks jne. Nimetatud nõuete täitmine on eelduseks, et langetada seaduslik ja õige otsus. Menetluskulud jaotatakse asja uuel lahendamisel maakohtus.
Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.