Harju Maakohus
Kohtunik
Tiiu Hiiuväin
Määruse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-6217
Tsiviilasi
OÜ XXX hagi XXXOÜ ja XXXvastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Tõnu Mets (Advokaadibüroo Sirje Must, Õpetaja 9, 51003 Tartu, e-post [email protected]) Kostja I: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja I esindaja: vandeadvokaat Üllar Aedna (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, asukoht Veetorni 4, 10119 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II esindaja: vandeadvokaat Jüri Leppik (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, asukoht Veetorni 4, 10119 Tallinn; e-post: [email protected])
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli OÜ XXX hagi XXXOÜ ja XXXvastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Harju Maakohus jättis 17.06.2013 määrusega hagi läbi vaatamata. Kohtu 28.06.2013 määrusega jättis kohus XXXOÜ ja XXXmenetluskulud hageja OÜ XXX kanda. XXXesitas 08.07.2013 kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. XXXpalub mõista hagejalt enda kasuks välja menetluskulu 210 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustada OÜ-d XXX tasuma väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni. Taotlusele oli lisatud Advokaadibüroo Leppik & Partnerid kinnitus, mille kohaselt on XXXtasunud 06.05.2012 arve nr 364-A/L eest büroo arveldusarvele 210 eurot. Samuti oli taotlusele lisatud arve nr 364-A/L ning Swedbank AS-i väljavõte arve tasumise kohta. Arvest nähtuvalt osutas büroo XXXjärgmist teenust: 16.04.2012 vastus OÜ XXX 02.04.2013. a määruskaebusele – 1,25 tundi (kokku 175 eurot+km ehk 210 eurot). XXXOÜ esitas 10.07.2013 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on XXXOÜ-l tekkinud menetluskulud (õigusabikulud) suuruses 1774 eurot, ilma käibemaksuta 1480 eurot. Lisaks kohustub XXXOÜ tasuma arve nr 498-A summas 42 eurot, ilma käibemaksuta 35 eurot. XXXOÜ on käibemaksukohustuslane. XXXOÜ taotleb välja mõista enda kasuks menetluskulud 1816 eurot ning kohustada OÜ-d XXX tasuma väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Taotlusele lisatud arvetest nähtuvalt osutas büroo XXXOÜ-le järgmist teenust: 1) 12.02.2013 ärakuulamine Harju Maakohtus – 0,75 h, 14.02.2013 nõupidamine kliendiga – 0,5 h (kokku 175 eurot + km); 2) 04.03.2013 taotlus menetluskulude katteks tagatise saamiseks – 4 h, 13.03.2013 arvamus OÜ XXX 11.03.2013 vastuväidete kohta – 1,5 h (kokku 770 eurot + km); 3) 15.04.2013 vastus hageja 02.04.2013 määruskaebusele – 3,25 h (kokku 455 eurot + km); 4) 28.05.2013 seisukoht hageja 24.05.2013 tähtaja pikendamise taotluse kohta – 0,5 h (kokku 70 eurot + km); 5) 18.06.2013 taotlus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks – 0,25 h (35 eurot + km). Taotlusele oli lisatud Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid OÜ konto väljavõtted arvete tasumise kohta. Taotlusele oli lisatud ka Advokaadibüroo Leppik & Partnerid kinnitus, mille kohaselt on XXXOÜ eelviidatud arved tasunud. Vastuseks hageja väidetele lisab XXXOÜ, et kostja menetluskulude tekkimises oli märkimisväärne osa hageja enda alusetutel taotlustel ja kaebustel. Kohus on kostja menetluslikud taotlused lahendanud ega ole neid pidanud asjakohatuteks ega põhjendamatuteks. OÜ XXX leiab mõlema taotluse osas, et hüvitist taotletakse ebamõistlikult suure tunnitasu alusel ning osutatud õigusabi pole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Mõistlik advokaadibüroo töötunni hind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Sellist suurusjärku kinnitab ka Riigikohus asjas nr 3-1-1-89-11 (p 36.2), sealjuures oli viidatud asjas tegemist käesolevast asjast märksa keerukama õigusvaidlusega. Täiendavalt tuleb arvestada, et nii XXXkui ka XXXOÜ-d esindavad sama büroo advokaadid. Vastuses XXXmenetluskulude kindlaksmääramise avaldusele leiab hageja, et määruskaebusele 16.04.2013 vastuse koostamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu pole 1,25 h,
vaid 0,75 h. 16.04.2013 vastus sisaldab ühel lehel andmete loetelu, p-des 1 ja 2 on osaliselt kirjutatud ümber määruskaebust ning p-s 2.1 on kirjutatud ümber 04.03.2013 menetlusdokumenti. Vastuse sisu ise on kolmveerand lehekülge. Mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks võib pidada 0,75 h x 100 eurot, so 90 eurot koos käibemaksuga. XXXOÜ menetluskulude osas leiab hageja, et XXXOÜ 28.05.2013 menetlusdokument on asjas ebavajalik, kuivõrd kohus pole nimetatu osas seisukohta küsinud ega menetlusdokumendis tooduga arvestanud. Ühtlasi esitatud seisukoht pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, Sarnaselt on ebavajalik ja hagejast mitteolenevatel põhjustel esitatud 18.06.2013 menetlusdokument. 04.03.2013 menetlusdokument sisaldab ühel leheküljel poolte loetelu ning ühel leheküljel toimingute loetelu. Sisuline tekst on maksimaalselt 3 lehel, mille koostamiseks ei kulu üle 3 tunni. 13.03.2013 menetlusdokument sisaldab sisulist teksti maksimaalselt ühel lehel ning selle koostamiseks ei kulu üle tunni. 15.04.2013 menetlusdokument sisaldab taaskord toimingute loetelu ning sisuline tekst on maksimaalselt 2 lehel, mille koostamiseks ei kulu üle 2 tunni. Hageja palub kohtul kontrollida, kas 12.02.2013 ärakuulamine kestis 0,75 h. Põhjendamata on OÜ-le XXXmenetluskuludelt käibemaksu hüvitamine, kuna OÜ XXXon käibemaksukohustuslane. OÜ XXXüritab käibemaksu hüvitamise taotlemisega menetlusõigusi kuritarvitada. Mõistlikud ja vajalikud menetluskulud oleksid kokku 725 eurot, millele käibemaksu lisada pole võimalik. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kulude jaotuse kohta tehtud 28.06.2013 määrus jõustus edasi kaebamata 26.07.2013. XXXesitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 08.07.2013 ning XXXOÜ 10.07.2013. Seega on avaldused esitatud tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning lg 4 alusel seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalust menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt. Hageja leiab, et kostjaid esindavate advokaatide töö tunnihind (140 eurot ilma käibemaksuta) on ebamõistlik ning viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-89-11, milles peeti mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot. Hageja viidatud lahendis oli taotletavaks õigusteenuse arvestuslikuks hinnaks üle 272 euro, mida võib kohtu hinnangul tõepoolest pidada ebamõistlikuks. Kohus leiab, et käesoleval juhul pole õigusteenuse hind 140 eurot (millele lisandub käibemaks) sedavõrd ebamõistlik, et seda tuleks alandada. Kuigi võib asuda seisukohale, et õigusteenuse keskmine tunnihind turul võib olla paarkümmend eurot madalam, ei ole see vahe siiski eriti suur. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada ligi kaks aastat tagasi kriminaalasjas tehtud lahendis määratud õigusabiteenuse hinda üks-ühele käesolevale asjale; antud vaidluses polnud Riigikohtu eesmärk määrata üheselt õigusabiteenuse mõistlikku hinda muudes asjades menetluskulude kindlaksmääramisel. Kohus ei pea käesoleval juhul asjakohaseks ka hageja väiteid, et kohus peab menetluskulude suuruse üle otsustamisel arvestama sellega, et kostjaid esindasid sama büroo advokaadid.
Kostjate esindajateks olid kaks eri advokaati, kes on esitanud menetluskulude taotluse eraldiseisva töö, st erineva sisuga dokumentide esitamise eest kummagi kostja osas eraldi. XXXtaotleb menetluskuluna 210 euro väljamõistmist, mille XXXtasus oma esindajale 16.04.2013 vastuse koostamise eest OÜ XXX 02.04.2013 määruskaebusele. Kohus leiab, et määruskaebuse vastuse koostamiseks kulunud aeg (1,25 tundi) on põhjendatud - vastuse sisulist osa on ligi 1 lk ning vastuse koostamine eeldas ka määruskaebuse läbitöötamist. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele XXXtaotlus menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt 210 euro ulatuses. Hageja on esitanud vastuväiteid XXXOÜ õigusabikulude vajalikkuse ning õigusabiteenuseks kulunud aja põhjendatuse osas. Kohus leiab, et 28.05.2013 menetlusdokumenti ei saa pidada asjas ebavajalikuks, tegemist on reageeringuga hageja taotlusele tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks. Kohus ei pea ebavajalikuks ka XXXOÜ 18.06.2013 taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks. 04.03.2013 menetlusdokumendi koostamiseks märgitud aeg 4 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud – sisulist osa on dokumendis üle nelja lehekülje ning selle koostamiseks tuli XXXOÜ-l analüüsida ka hagiavaldust. 13.03.2013 menetlusdokumendi koostamiseks märgitud aeg 1,5 h on poolteise leheküljelise teksti koostamiseks põhjendatud. Põhjendatud on ka XXXOÜ 15.04.2013 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg 3,25 h. 12.02.2013 ärakuulamise protokollist ei nähtu ärakuulamise lõppaega, kuid protokolli pikkusest nähtuvalt on tõenäoline lugeda selle kestuseks kolmveerand tundi, nagu märgitud menetluskulude kindlaksmääramise taotlusesse. Kohtu hinnangul on XXXOÜ taotletavad menetluskulud põhjendatud ning õigusabiteenuseks märgitud aeg mõistlik. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. XXXOÜ kinnitab, et on käibemaksukohustuslane, kuid taotleb õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kuna XXXOÜ on käibemaksukohustuslane, pole alust õigusabikulude väljamõistmiseks koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt kuulub XXXOÜ avaldus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele osaliselt, 1 515 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 4 kohaselt sätestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 2 kohaselt on kulude sissenõudmise piirmäär mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, 12 800 eurot. Käesoleval juhul jäävad kostjate õigusabikulud Vabariigi Valitsuse kehtestatud määra piiresse. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.