Kohtulahend

on kostja II tasunud 06.05.2012 arve nr 364-A/L eest büroo arveldusarvele 210 eurot. Samuti oli taotlusele lisatud arve nr 364-A/L ning Swedbank AS-i väljavõte arve tasumise kohta. Arvest nähtuvalt osutas büroo Kostjale II järgmist teenust: 16.04.2012 vastus hageja 02.04.2013 määruskaebusele – 1,25 tundi (kokku 175 eurot+km ehk 210 eurot). Kostja I esitas 10.07.2013 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milleks on õigusabikulud 1774 eurot (käibemaksuta 1480 eurot). Lisaks kohustub kostja I tasuma arve nr 498-A summas 42 eurot, ilma käibemaksuta 35 eurot. Kostja I on käibemaksukohustuslane ja ta taotleb välja mõista enda kasuks menetluskulud 1816 eurot ning kohustada hagejat tasuma väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Taotlusele lisatud arvetest nähtuvalt osutas büroo kostjale I järgmist teenust: 1) 12.02.2013 ärakuulamine Harju Maakohtus – 0,75 h, 14.02.2013 nõupidamine kliendiga – 0,5 h (kokku 175 eurot + km); 2) 04.03.2013 taotlus menetluskulude katteks tagatise saamiseks – 4 h, 13.03.2013 arvamus hageja 11.03.2013 vastuväidete kohta – 1,5 h (kokku 770 eurot + km); 3) 15.04.2013 vastus hageja 02.04.2013 määruskaebusele – 3,25 h (kokku 455 eurot + km); 4) 28.05.2013 seisukoht hageja 24.05.2013 tähtaja pikendamise taotluse kohta – 0,5 h (kokku 70 eurot + km); 5) 18.06.2013 taotlus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks – 0,25 h (35 eurot + km). Taotlusele oli lisatud Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid OÜ konto väljavõtted arvete tasumise kohta. Taotlusele oli lisatud ka Advokaadibüroo Leppik & Partnerid kinnitus, mille kohaselt on kostja I eelviidatud arved tasunud. Vastuseks hageja väidetele lisab kostja I, et kostja menetluskulude tekkimises oli märkimisväärne osa hageja enda alusetutel taotlustel ja kaebustel. Kohus on kostja menetluslikud taotlused lahendanud ega ole neid pidanud asjakohatuteks ega põhjendamatuteks. Hageja leiab mõlema taotluse osas, et hüvitist taotletakse ebamõistlikult suure tunnitasu alusel ning osutatud õigusabi pole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Mõistlik advokaadibüroo töötunni hind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Sellist suurusjärku kinnitab ka Riigikohus asjas nr 3-1-1-89-11 (p 36.2), sealjuures oli viidatud asjas tegemist käesolevast asjast märksa keerukama õigusvaidlusega. Täiendavalt tuleb arvestada, et kostjaid esindavad sama büroo advokaadid. Hageja leiab, et määruskaebusele 16.04.2013 vastuse koostamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu pole 1,25 h, vaid 0,75 h. 16.04.2013 vastus sisaldab ühel lehel andmete loetelu, p-des 1 ja 2 on osaliselt kirjutatud ümber määruskaebust ning p-s 2.1 on kirjutatud ümber 04.03.2013 menetlusdokumenti. Vastuse sisu ise on kolmveerand lehekülge. Mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks võib pidada 0,75 h x 100 eurot, so 90 eurot koos käibemaksuga. Hageja leiab, et kostja I 28.05.2013 menetlusdokument on asjas ebavajalik, kuivõrd kohus pole nimetatu osas seisukohta küsinud ega menetlusdokumendis tooduga arvestanud ning seisukoht esitati pärast kohtu määratud tähtaja möödumist. Sarnaselt on ebavajalik 18.06.2013 menetlusdokument. 04.03.2013 menetlusdokument sisaldab ühel leheküljel poolte loetelu ning ühel leheküljel toimingute loetelu. Sisuline tekst on maksimaalselt 3 lehel, mille koostamiseks ei kulu üle 3 tunni. 13.03.2013 menetlusdokument sisaldab sisulist teksti maksimaalselt ühel lehel ning selle koostamiseks ei kulu üle tunni. 15.04.2013 menetlusdokument sisaldab taaskord toimingute loetelu ning sisuline tekst on maksimaalselt 2 lehel, mille koostamiseks ei kulu üle 2 tunni. Hageja palub kohtul kontrollida, kas 12.02.2013 ärakuulamine kestis 0,75 h. Põhjendamata on kostja I menetluskuludelt käibemaksu hüvitamine, kuna kostja I on käibemaksukohustuslane. Kostja I üritab käibemaksu hüvitamise

taotlemisega menetlusõigusi kuritarvitada. Mõistlikud ja vajalikud menetluskulud oleksid kokku 725 eurot, millele käibemaksu lisada pole võimalik. Maakohtu määrus

TsMS § 175 lg 4 kohaselt sätestab VV lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. VV 04.09.2008 määruse „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 2 kohaselt on kulude sissenõudmise piirmäär mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, 12 800 eurot. Käesoleval juhul jäävad kostjate õigusabikulud Vabariigi Valitsuse kehtestatud määra piiresse. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). Määruskaebus

maakohtu põhjendustega täielikult ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6). Määruskaebus Rldamisele ei kuulu. Vastuseks kaebuse esitajale selgitab kohus järgmist. Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda kaebuse esitaja väidetega menetlusõiguse normide rikkumise kohta maakohtu poolt ja menetlusõiguste kuritarvitamise kohta kostjate esindajate poolt. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RK 3-2-1-171-12, 3-2-1-137-13). Praeguses asjas ei ole kolleegiumi hinnangul kohus kostjate esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on oma järeldusi põhjendanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalik oli lepingulise esindaja tasu ajaliselt kostja II osas 1,25 töötunni ulatuses, mis rahalise kuluna on kokku 210 eurot käibemaksuga. Samuti on maakohus põhjendanud kostja I osas lepingulise esindaja poolt töö vajalikkust õigusabi osutamisel, sh tunnistanud põhjendatuks 28.05.2013 menetlusdokumendi koostamise ja samuti ülejäänud menetlusdokumentide koostamise ja selleks kulutatud aja. Arvestades hageja poolt esitatud menetlusdokumentide hulka, ei saa käesoleva vaidluse puhul pidada kostjate esindajate poolt kulutatud aega õigusabi osutamisele ülemäära suureks. Asjaolu, et kostjate esindajad töötavad samas büroos, ei anna alust muuta vaidlustatud määrust ja vähendada esindusele kulunud aega ning osutatud abi vajalikkust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et vandeadvokaatide poolt osutatud õigusabiteenuse tunnitasu ei ole ülemäära suur ja selle alandamiseks ei ole alust.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.