Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-22801
Tsiviilasi
Krediidikaitse Grupp OÜ hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
624 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Ahtri 6, Tallinn, e-post [email protected]), seaduslik esindaja Valdis Kald Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 30.07.2013 hagi XXXvastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hageja nõude aluseks on kostja ja XXXOÜ vahel 11.01.2011 sõlmitud laenuleping nr XXX. Nimetatud laenulepingust tuleneva nõude loovutas XXXOÜ 02.03.2011 nõude loovutamise lepinguga nr XXX hagejale. Hagiavalduse kohaselt sai kostja 11.01.2011 eelnimetatud laenulepingu alusel laenu 320 eurot, mille kohustus tagastama 10.02.2011. Laenulepingu põhitingimustes leppisid pooled kokku laenu intressis 24,86 eurot 30 päeva kohta. Hageja saatis 02.03.2011 kostjale võlateatise, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlakohustuse täitmiseks. Kostja on tasunud endisele võlausaldajale ajavahemikul 14.08.2011-23.07.2013 kokku 170 eurot. Kuna maksed tegi kostja ajal, mil nõue oli juba sissenõudmiseks antud hagejale, siis arvestas hageja nimetatud summast võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste katteks 100 eurot ja ülejäänud 70 eurot põhikohustuse katteks. Hageja nõuab kostjalt tasumata põhivõlga 250 eurot, intressi 24,86 eurot, krediidireitingu analüüsi tasu 54 eurot ja viivist summas 295,14 eurot, kokku 624 eurot. Hageja on viivist arvutanud perioodi eest 10.02.2011-23.07.2013 lepingus kokku lepitud intressimääraga 0,26% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja palub tsiviilasja lahendada kirjalikus menetluses arvestades ajavahemikul 03.08.201320.09.2013 võlgnevuse katteks tehtud makseid kogusummas 80 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ja XXXOÜ vahel 11.01.2011 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel sai kostja laenu 320 eurot tagasimakse tähtajaga 10.02.2011. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on laenuandjale perioodil 14.08.2011 kuni 23.07.2013 tasunud 170 eurot ning pärast hagi esitamist perioodil 03.08.2013- 20.09.2013 täiendavalt 80 eurot. Rohkem tagasimakseid ei ole kostja teinud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud nõude loovutamist hagejale. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja sai laenu 320 eurot ning on tagasi maksnud kokku 250 eurot. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud kostja poolt tehtud maksed VÕS § 415 lg 2 p 1 ja laenulepingu üldtingimuste p 4.7 alusel võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste katteks. Tulenevalt eelnevast on hageja põhinõue 250 eurot põhjendatud. Kuna kostja on pärast hagi esitamist tasunud veel 80 eurot, siis on põhivõla jääk 170 eurot. VÕS § 397 lg kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenulepingus on pooled kokku leppinud intressis 24,86 eurot 30 päeva kohta, s.o 0,26% päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et laenu tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 10.02.2011. Hageja on arvestanud viivist perioodi 10.02.2013 kuni 23.07.2013 eest. Viivise määraks on hageja arvestanud 0,26% päevas, s.o laenulepingujärgse intressimäära. Arvestades seda, et hageja nõuab kostjalt viivise tasumist lepingus kokkulepitud intressimäära (0,26% päevas) alusel, viivise suurus on piiratud kuni põhinõude suuruseni, ei ole nõutav viivis ebamõistlikult suur. Nõutav viivise määr ei ole ebatavaliselt suur võrreldes tagatiseta tarbijakrediidile tavapäraselt rakendatavate viivise määradega. Tulenevalt eeloodust on põhjendatud ka hageja intressi ja viivise nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress 24,86 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 295,14 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõista võlgnevus 624 eurot, millest tuleb maha arvata pärast hagi esitamist kostja poolt täiendavalt tasutud 80 eurot, kokku 544 eurot. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS 138 lg 1 ja 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskuludelt TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud viivis välja mõistmata. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.