hageja aktsiaselts DNB Pank (registrikood 11315936, asukoht Tartu mnt 10, Tallinn); hageja lepinguline esindaja Madis Sirkel (e-post: [email protected]); kostja osaühing XXX (registrikood XXX, asukoht XXX); kostja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX; kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX. E-post: XXX).
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista osaühingult XXX ja XXX’lt solidaarselt aktsiaseltsi DNB Pank kasuks välja võlgnevus summas 728.42 eurot (seitsesada kakskümmend kaheksa eurot ja 42 senti).
3.Mõista osaühingult XXX ja XXX’lt solidaarselt aktsiaseltsi DNB Pank kasuks välja viivis summas 1 070.78 eurot (üks tuhat seitsekümmend eurot ja 78 senti).
2-11-17693
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate osaühingu XXX ja XXXkanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Aktsiaselts DNB Pank (endine ärinimi aktsiaselts DnD Nord Liising) esitas 18.04.2011 Harju Maakohtule hagi osaühingu XXX, osaühingu XXX ja XXXvastu. Kohus võttis hagiavalduse 05.05.2011 kohtumäärusega menetlusse. Osaühing XXX esitas 06.06.2011 menetlusdokumendis vastuhagi ja taotluse menetlusabi saamiseks, mille kohus jättis 09.06.2011 määrustega käiguta. Kohus keeldus 04.07.2011 kohtumäärusega osaühingu XXX vastuhagi menetlusse võtmast, kuivõrd vastuhageja ei kõrvaldanud puudusi kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kohus lõpetas menetluse kostja osaühingu XXX suhtes 14.05.2012 kohtumäärusega, kuna osaühing XXX kustutati äriregistrist 23.04.2012. Hageja esitas 14.01.2013 lõplikud seisukohad ja kostjad osaühing XXX ja XXXesitasid 19.02.2013 kostjate ühised lõplikud vastused hagile.
II Hageja nõue
2.Harju Maakohtu menetluses on hageja solidaarnõue kostjate osaühingu XXX ja XXXvastu võlgnevuse 728.42 euro ja viiviste 1 070.78 euro väljamõistmiseks. Hageja ja osaühingu XXX (kustutatud) vahel sõlmiti 01.06.2007 liisinguleping nr XXX (tl 7), 01.06.2007 sõlmiti liisinguleping nr XXX (tl 149), 05.03.2008 sõlmiti liisinguleping nr XXX (tl 151), 05.03.2008 sõlmiti liisinguleping nr XXX (tl 153) ja 26.02.2010 sõlmiti võla tasumise kokkulepe nr XXX (tl 39-40). Hageja ja osaühingu XXX vahel sõlmiti 01.06.2007 garantiileping nr XXX (tl 9) ja garantiileping nr XXX (tl 155-156), millega osaühing XXX garanteeris kõiki hageja ja osaühingu XXX vahel sõlmitud lepingutest nr XXX ja XXX tulenevaid kohustusi. Hageja ja XXXvahel sõlmiti 01.06.2007 käendusleping nr XXX (tl 11-12) ja käendusleping nr XXX (tl 157-158), millega kostja XXXkohustus tagama kõiki hageja ja osaühingu XXX vahel sõlmitud lepingutest nr XXX ja XXX tulenevaid kohustusi. Osaühing XXX ei tasunud lepingute järgsed makseid nõuetekohaselt, mistõttu hageja saatis osaühingule XXX, osaühingule XXX ja XXX’le 19.05.2010 lepingute ülesütlemise hoiatuse (tl 26-28). Tekkinud võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasutud ning hageja ütles lepingud ühepoolselt ennetähtaegselt osaühingule XXX üles. Liisingulepingu nr XXX ese võõrandati hinnaga
2-11-17693
35 151.40 eurot ilma käibemaksuta (tl 32). Hageja leiab, et osaühing XXX on hagiavaldusele vastanud 06.06.2011 vastuhagiga, st hagimaterjalid on kätte toimetatud hiljemalt eelnimetatud kuupäeval, mistõttu tuleb lugeda lepingud osaühingule XXX ülesöelduks hiljemalt alates 06.06.2011. Hageja palub kohtul lisaks võlgnevusele kostjatelt välja mõista viivis 0,25% päevas alates 06.06.2011 kuni 14.01.2013. Hagiavalduse punkti 2.1 kohaselt saadi liisingulepingu nr XXX liisinguesemelt müügikasumit summas 5 807.06 eurot, millega hageja kattis liisingulepingutega nr XXX ja XXX tekitatud kahju täies ulatuses ning jäägiks jäi (5 807.06 – 1 825.94 – 850.22) 3 130.90 eurot. Summa 3 130.90 eurot tasaarveldab hageja VÕS § 197 lg 1 sätestatud kohaselt liisingulepingu nr XXX liisingumaksetega summas 848.36 eurot ja hüvitamata vara jääkmaksumusega 3 010.96 eurot, mille tulemusena on 12.04.2011 seisuga kostjad kohustatud hagejale hüvitama tasaarvelduse tulemusena saadud summa (848.26 + 3 010.96 – 3 130.90) 728.42 eurot. Hageja on 17.10.2011 menetlusdokumendis täpsustanud hagi nõuet ja toonud välja, et kostjad vastutavad solidaarselt liisingulepingust nr XXX tuleneva nõude tasumise eest summas 728.42 eurot. Hageja leiab, et osaühingu XXX poolt esitatud väljavõtted müügiportaalist www.mascus.ee ei tõenda liisingueseme turuväärtust, sest kohalikku keskmist turuhinda ei saa samastada mittesiduvate müügipakkumistega ning esineb vastuolu VÕS § 367 lõikega 3, mis ütleb, et oluline on väärtus tagastamise hetkel, mitte 7 kalendrikuud hiljem. Hageja hinnangul puudub vaidlus selle üle, et 1999. aastal asutatud osaühing XXX on kauplemiskeskkond, kus konkreetsete esemetega ehk vaidlusaluste liisinguesemetega tavaliselt kaubeldakse - eranditult kõikidel potentsiaalsetel ostjatel oli võimalik liisinguesemed omandada. Lisaks on põhjendatud tagastatud liisingueseme müümisel kasutada tuntud ja asjatundlikku müügiettevõtte teenuseid, et saavutada liisingueseme müügiprotsessis kõige optimaalsem tulemus.
III Kostjate ühised vastuväited
3.Kostjad on 07.06.2011 ühises vastuses seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja hageja õiguste rikkumine kostjate poolt ei ole võimalik. Kostjad on 19.02.2013 ühises menetlusdokumendis seisukohal, et tõendmata on, et hagejal üleüldse mingi kehtiv kohustus XXX osaühingu suhtes jäi, kas käendajate suhtes on üldse mingi nõue – võib-olla sai hoopis osaühing XXX vara müügist summa-summaarum kasu, või pidi kasu saama. Põhinõude kehtivus on jätkuvalt ebaselge, kusjuures väidetav põhivõlgnik ei saa enam vastuväiteid nõudele esitada, sest on likvideeritud. Täies ulatuses on tõendamata XXX osaühingu süü mingi kulu või kahju tekitamises, mida hageja tasaarvestab osade lepingute osas. Samas võidakse ka seejuures leida, et hoopis hageja on rikkunud oma kohustusi algses avalduses märgitud vara müügil ja põhjustanud sellega kahju ning sellest tulenevalt on XXX osaühingul hageja suhtes nõue. Kostjad viitavad 19.02.2013 menetlusdokumendis nõude põhjendamatusega seoses asjaoludele, et vara valduse taastamise raames on vähenenud liisinglepingu eseme XXX osas müügitulu – diletantlikul eritehnika laadimisel ja veol kasutatud kinnitused purunesid ja (20 tonni kaaluv) vahend kukkus maha, mille tulemusena objektis liigutamise silla otsas ratta trumli kinnitus paindus kõveraks. Hageja ei ole taganud liisingulepingu nr XXX esemega müümisel parimat väärtust läbi esemete kaubandusliku välimuse ja heaperemeheliku säilitamise, hageja ei võimaldanud esemeid osaühingul XXX ise realiseerida omal viisil ja oma määratud mõistliku
2-11-17693
siseturu hinnaga mõistliku aja jooksul vaid alustas kiirmüüki, müües esimese vahendi alla 20 päevaga, andmata käendajatele või väidetavale põhivõlgnikule vara väljaostuks või müügi suunamiseks, hageja ei ole näidanud ülesse head tahet ja mõistlikust. Arvestades kohaliku (EÜ sise-) turu väärtust ja mõistliku müügiväärtust maksimeerida sooviva müüja käitumist oleks pidanud liisingu- ja laenukohustustega kaetud esemete müügil hageja poolt tekkima hoopis müügikasum.
IV Kohtu põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lõikes 1 on sätestatud, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
2-11-17693
VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
5.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ja tutvunud asjas kogutud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõuab kostjatelt osaühingult XXX ja XXXsolidaarselt 01.06.2007 liisingulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 728.42 euro ja viiviste 1 070.78 euro välja mõistmist. Kostjad peavad hageja nõuet põhjendamatuks. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 18.04.2011 hagiavalduse esitamisel oli hagejal nõue kolme kostja vastu ja hagihind oli 13 336.82 eurot. Hageja 14.01.2013 menetlusdokumendi kohaselt on hageja nõue kostjate vastu (728.42 + 1 070.78) 1 799.20 eurot, kuna algse kostja osaühingu XXX suhtes on menetlus lõpetatud 14.05.2012 kohtumäärusega. Kohus leiab, et kuna hageja menetluses olev põhinõue on 728.42 eurot ja kõrvalnõuded on 1 070.78 eurot, siis on lubatav TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleda hagi lihtsustatud korras. Hagi on esitatud kostjate vastu liisingulepingu nr XXX rikkumisest tuleneva nõude alusel ja kohus menetleb nõuet TsMS § 5 lg 1 kohaselt poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudes. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Võttes arvesse, et nõue on esitatud liisingulepingu nr XXX alusel, puudub alus väljuda nõude piiridest ja käsitleda teisi poolte poolt sõlmitud lepinguid või võlasuhteid. Hageja on loobunud liisingueseme võõrandamise ja müügiga seonduvate kulude hüvitamise nõudest. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagi lahendamisel tuleb käsitleda hageja 01.06.2007 liisingulepingu nr XXX alusel esitatud põhinõude põhjendatust, kõrvalnõude põhjendatust ja hagiavalduses tehtud tasaarvelduse lubatavust.
6.Tasaarvestuse kehtivus
6.1.Hagiavalduse punkti 2.1 kohaselt saadi liisingulepingu nr XXX liisinguesemelt müügikasumit summas 5 807.06 eurot, millega hageja kattis liisingulepingutega nr XXX ja XXX tekitatud kahju täies ulatuses ning jäägiks jäi (5 807.06 – 1 825.94 – 850.22) 3 130.90 eurot. Summa 3 130.90 eurot tasaarveldab hageja VÕS § 197 lg 1 sätestatud kohaselt liisingulepingu nr XXX liisingumaksetega summas 848.36 eurot ja hüvitamata vara jääkmaksumusega 3 010.96 eurot, mille tulemusena on 12.04.2011 seisuga kostjad kohustatud hagejale hüvitama tasaarvelduse tulemusena saadud summa (848.26 + 3 010.96 – 3 130.90) 728.42 eurot. Kostja on 19.02.2013 menetlusdokumendis leidnud, et põhinõude kehtivus on jätkuvalt ebaselge, kusjuures väidetav põhivõlgnik ei saa enam vastuväiteid nõudele esitada, sest on likvideeritud. Täies ulatuses on tõendamata XXX osaühingu süü mingi kulu või kahju tekitamises, mida hageja tasaarvestab osade lepingute osas.
2-11-17693
VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS § 67 lg 1 kohaselt iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et osaühing XXX kui tasaarvestuse teine pool ei ole esitanud tsiviilasja nr 2-11-17693 menetluses hageja poolt 18.04.2011 hagiavalduse punktis 2 tehtud tasaarvelduse avalduse osas vastuväidet. Kohus leiab, et kuna hageja poolt tehtud tasaarvestus vähendas kostjate vastu esitatavat nõuet ja õigustatud isik osaühing XXX ei ole tasaarvestuse avaldusele vastu vaielnud, tuleb pidada 18.04.2011 menetlusdokumendis tehtud tasaarvelduse avaldust kehtivaks ja lubatavaks VÕS § 197 lg 2 kohaselt.
6.2.VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Hageja ja osaühing XXX ei ole tsiviilasja menetlemise käigus täpsustanud, kas tasaarvestusega on rahuldatud liisingulepingust nr XXX tulenev liisingu osamaksete ja intressinõue (550.95 + 297.41) 848.36 eurot (tl 31) või vara omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue (38 162.36 – 35 151.40) 3 010.96 eurot. Hageja on tasaarvestanud osaühingul XXX hageja vastu olnud nõude summas 3 130.90 eurot. Liisingu osamaksete ja intressinõue muutus sissenõutavaks arvel näidatud tähtajal 28.05.2010 (tl 31) ja liisingulepingu ülesütlemisel tekkinud liisingueseme kulutuste hüvitamise nõue sai sissenõutavaks muutuda alles peale 19.05.2010 ülesütlemise teatises (tl 28) märgitud 14 päeva möödumist. Kohus leiab eeltoodust ja VÕS § 88 lg 6 punktist 1 tulenevalt, et liisingu osamaksete ja intressinõue muutus sissenõutavaks esimesena ja hageja poolt tasaarvelduse avalduse tegemisega tuleb lugeda täielikult täidetuks liisingulepingust nr XXX tulenev liisingu osamaksete ja intressi tasumise kohustus summas 848.36 eurot ja vara omandamiseks tehtud kulutuste kohustus summas (3 130.90 – 848.36) 2 282.54 eurot, millest tulenevalt on põhjendatud käsitleda hageja nõuet summas (3 010.96 – 2 282.54) 728.42 eurot kui vara omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõuet.
7.Kostjate solidaarvastutus Hageja on esitanud hagis nõude solidaarselt kostja osaühingu XXX ja XXXvastu tulenevalt kostjatega 01.06.2007 sõlmitud garantiilepingust ja käenduslepingust. Kostjad ei ole vastuväiteid esitanud selle kohta, et kostjaid on käsitletud solidaarvõlgnikena. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-78-00 seisukohal, et registrist kustutamine ei too kaasa garantiikohustuse lõppemist. Kohus leiab VÕS § 145 lg 1 alusel ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-78-00 väljendatud seisukohast tulenevalt, et kostjaga osaühing XXX 01.06.2007 sõlmitud garantiileping on kehtiv ja osaühing XXX vastutab osaühingu XXX ja hageja vahel 01.06.2007 sõlmitud liisingulepingust nr XXX tulenevate kohustuste eest vaatamata asjaolule, et osaühing XXX on äriregistrist kustutatud ja menetlus osaühingu XXX osas on lõppenud. Kostja XXX01.06.2007 käenduslepingu nr XXX
2-11-17693
kehivuse osas poolte vahel vaidlus puudub ja kohus leiab, et VÕS § 145 lg 1 alusel on XXXosaühingu XXX 01.06.2007 liisingulepingust nr XXX tulenevate kohustuste osas solidaarvõlgnik ja XXXvastutuse maksimumpiir on vastavalt käenduslepingu punktile 150 831.49 eurot (tl 11).
8.Liisingulepingust nr XXX tulenev põhinõue
8.1.Hageja ja osaühingu XXX (kustutatud) vahel sõlmiti 01.06.2007 liisinguleping nr XXX (tl 7). Hageja ja osaühingu XXX vahel sõlmiti 01.06.2007 garantiileping nr XXX (tl 9) ja hageja ja XXXvahel sõlmiti 01.06.2007 käendusleping nr XXX (tl 11-12), millega kostjad kohustusid tagama kõiki hageja ja osaühingu XXX vahel sõlmitud lepingust nr XXX tulenevaid kohustusi. 01.06.2007 liisingulepingu nr XXX esemeks oli WWWpurustaja liisimine. Hageja saatis 19.05.2010 osaühingule XXX, osaühingule XXX ja XXX’le lepingute ülesütlemise hoiatuse (tl 26-28). Liisingulepingu nr XXX ese võõrandati 35 151.40 euro eest ilma käibemaksuta (tl 32). Hageja leiab, et osaühingu XXX poolt esitatud väljavõtted müügiportaalist XXX ei tõenda liisingueseme turuväärtust sest kohalikku keskmist turuhinda ei saa samastada mittesiduvate müügipakkumistega ning esineb vastuolu VÕS § 367 lõikega 3, mis ütleb, et oluline on väärtus tagastamise hetkel, mitte 7 kalendrikuud hiljem. Kostjad on 12.04.2011 seisuga kohustatud hagejale hüvitama tasaarvelduse tulemusena saadud summa (848.26 + 3 010.96 – 3 130.90) 728.42 eurot. Kostjad on 19.02.2013 ühises menetlusdokumendis seisukohal, et tõendmata on, et hagejal üleüldse mingi kehtiv kohustus XXX osaühingu suhtes jäi, kas käendajate suhtes on üldse mingi nõue. Täies ulatuses on tõendamata XXX osaühingu süü mingi kulu või kahju tekitamises, mida hageja tasaarvestab osade lepingute osas. Kostjad viitavad 19.02.2013 menetlusdokumendis nõude põhjendamatusega seoses asjaoludele, et vara valduse taastamise raames on vähenenud liisinglepingu eseme XXX osas müügitulu – diletantlikul eritehnika laadimisel ja veol kasutatud kinnitused purunesid ja (20 tonni kaaluv) vahend kukkus maha, mille tulemusena objektis liigutamise silla otsas ratta trumli kinnitus paindus kõveraks. Hageja ei ole taganud liisingulepingu nr XXX esemega müümisel parimat väärtust läbi esemete kaubandusliku välimuse ja heaperemeheliku säilitamise, hageja ei võimaldanud esemeid osaühingul XXX ise realiseerida omal viisil ja oma määratud mõistliku siseturu hinnaga mõistliku aja jooksul vaid alustas kiirmüüki, müües esimese vahendi alla 20 päevaga, andmata käendajatele või väidetavale põhivõlgnikule vara väljaostuks või müügi suunamiseks, hageja ei ole näidanud üles head tahet ja mõistlikust. Arvestades kohaliku (EÜ sisese) turu väärtust ja mõistliku müügiväärtust maksimeerida sooviva müüja käitumist oleks pidanud liisingu- ja laenukohustustega kaetud esemete müügil hageja poolt tekkima hoopis müügikasum. Poolte vahel puudub vaidlus hagiavalduse punktis 1.1.6 välja toodud asjaolu osas, et lepingu ülesütlemise hetkel oli liisingulepingu nr XXX vara lepingujärgne jääkmaksumus 38 162.36 eurot (tl 2) ja hageja on 19.01.2011 sõlminud liisingueseme WWWosas kolmanda isikuga lepingu, milles on liisingueseme maksumusena määratud 35 151.40 eurot, mille lisandub käibemaks (tl 32). Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et osaühing XXX on avalik kauplemiskeskkond ja veebiaadressil www.mascus.ee kaubeldakse tavaliselt liisinguesemetega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisinguleping on üles öeldud osaühingu XXX kohustuste rikkumise tõttu. Kohus on käesoleva otsuse punktis 6.3 asunud seisukohale, et hageja põhinõue summas 728.42 eurot on vara omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 367 lg 1 alusel.
2-11-17693
8.2.Riigikohtu 17.06.2008 lahendis nr 3-2-1-56-08 on kolleegium seisukohal, et liisinguandja hüvitusnõude arvestamisel peab lähtuma liisingueseme väärtusest ja lubatud on lähtuda liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-08 punktis 20 seisukohal, et sarnaste autode müügipakkumiste või müügiarvetega on põhimõtteliselt lubatav võrreldava auto hariliku väärtuse määramine, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid. Osaühing XXX on kohtule esitanud müügiportaali www.mascus.ee 03.06.2011 väljavõtte (tl 98), mille kohaselt on WWW prügi purustajate erineva kasutuseaga erinevad mudelid müügis hindadega alates 79 284 – 135 916 eurot. Tsiviilasjas esitatud materjalide kohaselt toimus hageja ja osaühingu XXX vahel 18.11.2010 koosolek (tl 91), mille raames hageja juhtis tähelepanu, et WWW on ohtlik töötada, mootoril õlileke, hädaseiskamise lülitid ei toimi, mootori seiskamine mehhaanilisel teel ainult kütuse pealevoolu vooliku lahtiühendamisega, võti on puudu, Bunker mõraline, töötundide lugeja ei tööta ja veotelg on kõver. Osaühingu XXX arvamuse kohaselt on normaalne, et 2000.a vahendil töövedelikke kuigi palju lekib. Mootori seiskamine toimib, olenevalt kliimast tuleb kütusejagajat või suretajat reguleerida, võti peaks olema olemas, töötundide lugeja peaks võtmega töötama. Hädaseiskamine toimis enne teisaldamist ja veotelge seadmel pole, seadme tõstmise ja liigutamise raami külge eraldi ühendatud ratta velg võib olla kõver. Kohtu hinnangul on kasutatud sõiduki kujul tegemist individuaaltunnustega esemega, mille puhul ei ole võimalik otse kohaldada osaühingu XXX poolt viidatud sama tootja sama mudeli keskmist turuhinda (tl 98). Hageja ja osaühingu XXX 18.11.2010 koosoleku protokollist nähtub, et liisinguese WWWprügi purusti tehnilise seisundi puudustest oli ka osaühingu XXX esindaja teadlik. Kostjad ei ole tõendanud asjaolu, et sõiduki tehnilise seisund halvenes peale hageja poolt liisingueseme valduse omandamist, nimetatud asjaolu ei ole võimalik tuvastada ja osaühingu XXX poolt edastatud fotodelt (tl 86). Arvesse tuleb kindlasti võtta eseme tegelikku seisundit ja sõiduki tootmisaastat ning kohtu hinnangul oli hageja teinud vajalikud sammud sõiduki turuhinnaga müügiks, kasutades avalikku müügikeskkonda ja asjatundlikku müügiettevõtet. Hageja on põhjendanud, et sõiduki soetusmaksumuse tasumata osa arvestati liisingulepingu maksegraafiku jääkmaksumuse alusel ning vara jääkväärtuse hindamisel lähtuti 19.01.2011 lepingus määratud liisingueseme maksumusest. Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud väidet, et vara valduse taastamise raames on vähenenud liisingulepingu nr XXX eseme osas müügitulu. Kohus leiab eeltoodust ja viidatud Riigikohtu lahenditest tulenevalt, et liisingueseme väärtuse VÕS § 367 lg 3 kohasel määratlemisel on põhjendatud lähtuda 19.01.2011 lepingus määratletud liisingueseme maksumusest summas 35 151.40 eurot.
8.3.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-08 punktis 18 seisukohal, et kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on kolleegiumi arvates siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes.
2-11-17693
Liisingulepingu üldtingimuste punkti 10.5 (tl 20) kohaselt liisingulepingu ülesütlemisel võõrandab liisinguandja liisingueseme. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 10.7 kohaselt kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingulepingu punkti 10.5 – 10.6 alusel tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudujääva osa. Hageja on 20.10.2010 e-kirjas (tl 87) osaühingule XXX välja toonud, et kui osaühingul XXX on pakkuda ostuhuvilisi keskmise ehk väidetava turuväärtusega või osaühingule XXX aktsepteeritava hinnaga, siis müügiprotsessis kaasa aitamine ja aktiivne müük on igati teretulnud. Varasid müüb hageja avalikult müügiettevõtete vahendusel ja teenusena. Hageja ja osaühing XXX on 18.11.2010 koosolekul kokku leppinud (tl 92), et varade müügihinnad maha kuni 47. nädala lõpuni, kuivõrd osaühing XXX tõi välja, et avaldatud müügihind rikub ära XXX algse kokkuleppe kohase hinnaga varade müügi võimaluse. miks peaks Uikala hankima seadme WWW VB 1,5 miljoniga, kui liisingult saab 600 000 tuhande krooniga. Hageja kirjutas 26.11.2010 e-kirjas (tl 79) osaühingule XXX, et 29.11.2010 jätkab hageja varade aktiivset müügiprotsessi, kuivõrd 18.11.2010 kohtumisel lepiti kokku, et hageja on nõus ootama 47. nädala lõpuni, s.o hiljemalt 28.11.2010 osaühingu XXX poolt lubatud müügitehingute realiseerimisega. Hageja leidis, et kaks kuud on mõistlik ja piisav periood XXXpoolt avaldatud huvi realiseerimiseks. Hageja sõlmis kolmanda isikuga liisingueseme osas lepingu alles 19.01.2011 (tl 32), mis andis nii osaühingule XXX kui ka kostjatele mõistliku aja osaleda liisingueseme müügiprotsessis. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et liisingueseme võõrandamisel VÕS § 367 lg 3 kohaselt ei olnud tegemist kiirmüügiga, kuivõrd osaühingul XXX ja kostjatel oli mõistlik aeg liisingueseme müügiprotsessis osalemiseks ja võimalus võõrandamishinda mõjutada, ja hageja ning osaühing XXX on liisingulepingu üldtingimuste punktis 10.5 kokku leppinud tegelikust müügihinnast lähtumises. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et liisingulepingu nr XXX liisinguese on võõrandatud põhjendatud ja mõistliku aja jooksul, hageja võimaldas osaühingul XXX müügiprotsessis osaleda ja hageja on põhjendatult lähtunud 19.01.2011 lepingus välja toodud liisingueseme maksumusest. Liisingulepingu nr XXX vara lepingujärgne jääkmaksumus oli 38 162.36 eurot, liisingueseme võõrandamise maksumus oli 35 151.40 eurot, seega liisingueseme ostuhinna hüvitamata summa on (38 162.36 – 35 151.40) 3 010. 96 eurot, mis on hagejapoolse tasaarvelduse tulemusena vähenenud käesoleva otsuse punktis 6.2 toodu kohaselt 728.42 eurot. Kohus leiab eeltoodust ja käesoleva otsuse punktides 8.1-8.2 esitatud põhjendustest tulenevalt, et hageja põhinõue solidaarselt kostjate osaühingu XXX ja XXXvastu summas 728.42 eurot tuleb VÕS § 367 lõike 1 ja § 145 lg 1 alusel rahuldada.
9.Liisingulepingust nr XXX tulenev viivisenõue Hageja palun kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 0,25% päevas võlasummalt 728.42 eurot alates 06.06.2011 kuni 14.01.2013 summas (728.42 x 588 x 0,25%) 1 070.78 eurot. Kostjad leiavad ühises vastuses, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub
2-11-17693
kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 4.8 kohaselt ja liisingulepingu nr XXX eritingimuste kohaselt on viivisemäär 0,25% päevas. VÕS 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Liisingulepingu 19.05.2010 ülesütlemise teatise kohaselt öeldi liisinguleping üles 14 päeva möödudes, kui võlgnevust ei ole hagejale tasutud. Hageja kohaselt tuleb osaühingu XXX poolt liisingulepingu ülesütlemise avalduse kättesaamiseks pidada hiljemalt 06.06.2011, mil osaühing XXX esitas tsiviilasjas nr 2-11-17693 vastuse. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et kostjad ei ole taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 kohaselt ja käesoleva otsuse punkti 8 kohaselt on hageja põhinõue summas 728.42 eurot põhjendatud, tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada hageja viivisenõue ajavahemiku 06.06.2011 kuni 14.01.2013 eest summas (728.42 x 588 x 0,25%) 1 070.78 eurot.
10.Kohus leiab TsMS § 444 lõigete 1 ja 2 alusel, et muud poolte seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.
Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.