2.Mõista kostjalt XXXOÜ-lt (registrikood XXX) hageja XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks välja 4393,54 (neli tuhat kolmsada üheksakümmend kolm eurot ja 54 senti) eurot ja 84 senti, millest 3147,46 eurot on põhivõlgnevus ning 1246,08 eurot on viivis. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja XXXOÜ kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.01.2012.a töövõtulepingu nr 20120110, mille järgi kohustus hageja teostama XXX põrandate betoneerimistööd. Lepingu punkti 5.2. järgi ei olnud tööde maksumus lõplik, vaid pidi kujunema teostatud tööde aktide ja reaalselt teostatud tööde mahtude alusel.
2.Lepingu punkti 9.3. järgi oli arvete maksmise tähtaeg 7 päeva alates üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisest kostja poolt. Lepingu punkti 9.1. kohaselt pidi kostja esitama teostatud tööde akti kohta pretensiooni või selle allkirjastama 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates akti esitamisest. Akt loeti kostja poolt alla kirjutatuks juhul, kui kostja ei esita tähtaegselt pretensioone või ei allkirjasta akti.
3.Hageja esitas teostatud tööde akti nr 6 kostjale pärast valuetapi lõppu ja kordusena tähitud kirjaga 22.03.2012.a. Kostja sai akti kätte ega esitanud pretensioone. Seega luges hageja akti allkirjastatuks hiljemalt 27.03.2012.a. Lepingu punkti 5.5. järgi pidi arveldamine tööde eest toimuma pärast iga valukorra lõpetamist. Kostjal on tasumata 15.03.2012.a esitatud arve nr 12031520 summas 3147,46 eurot, mille maksetähtaeg oli 22.03.2012.a.
4.Lepingu punkti 7.2. järgi oli hagejal õigus juhul, kui kostja arveid ei tasu, nõuda viivist 0,15% tähtajaks maksmata summast, kuid mitte enam kui 10% (2464,95 eurot) kogu lepingu maksumusest. Hagejal on õigus nõuda tähtajaks tasumata arvelt viiviseid. Kostja viivitas 264 päeva. Viivis päevas oli 4,72 eurot ning kokku kuulub tasumisele 264 x 4,72 eurot = 1246,08 eurot.
5.Hageja on kostjale korduvalt edastanud meeldetuletusi, sealhulgas 23.02.2012.a, mille kostja juhatuse liige XXX sai kätte 26.02.2012.a. Lisaks esitas hageja kostjale 09.04.2012.a võlanõude, mille kostja projektijuht võttis vastu 11.04.2012.a. Korduv meeldetuletus saadeti 28.08.2012.a. Kostja võlgnevust vaidlustanud ei ole. Kostja on esitanud hagejale alusetuid põhjendusi makstavast tasust kinnipidamisele kuuluva kahju kohta. Hageja on esitanud kostja nõudele motiveeritud vastuväiteid.
6.Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kostjal kohustus teavitada hagejat tööde mittevastavusest 3 tööpäeva jooksul alates akti esitamisest. Igasugused hilisemad nõudmised on alusetud ja mittetähtaegsed, mistõttu hageja ei saa neid aktsepteerida. Esimese pretensiooni esitas kostja alles pärast hageja võlanõude saamist. Õiguslikult tugines hageja VÕS § 635 lõikele 1, § 637 lõikele 3, samuti VÕS §-le 100, § 101 lg 1 punktidele 1 ja 6.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Pooltevahelises lepingus ei määratud tööde lõpphinda nimelt kostjast tulenevatel põhjustel. Kostjal puudus selge ülevaade tööde mahtudest ja sellest, kui palju töid suudab kostja enda jõududega teha. Hageja ei teostanud objektil omal initsiatiivil ühtegi tööd. Tööd tehti vastavalt kostja objektijuhi juhistele ning kõik tööd olid kostja tellitud. Kõik varasemad arved on kostja tasunud täielikus mahus. Seega on kostja aktsepteerinud varasemad teostatud tööde aktid 1-5 ja on nende eest tasunud. Enne aktide vastuvõtmist ja enne
tasumist ei esitanud kostja hagejale ühtegi pretensiooni. Kostja esitas üldsõnalised vastuväited alles pärast võlanõude esitamist. Hageja selgitustele kostja ei reageerinud ega nõustunud kompromissiga. Kuni tänaseni ei ole kostja esitanud tööde mittevastavuse konkreetset loetelu.
8.Kostja on kaotanud õiguse lepingu hinda alandada, sest ta lubas pikema aja jooksul hagejal uskuda, et tööd on vastu võetud. Esimesed vastuväited tööde mahtudele on esitatud kostja vastuses hagiavaldusele, kuid vastusest ei nähtu, millises ruumis ja ulatuses on kostja teostatud tööde vastavust vaidlustada soovinud. Kostja ei ole andnud hagejale võimalust ega täiendavat tähtaega puuduste likvideerimiseks.
9.Ebaõige on kostja väide, et ta ei ole akti nr 6 kätte saanud. Aktid on kostjale saadetud tähitud kirjaga ja kostja juhatuse liige on need kätte saanud 23.03.2012.a. Hageja on kostjale korduvalt esitanud võlanõudeid ja arveid. Varem pole kostja väitnud, et ta ei ole akti nr 6 kätte saanud. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et kostja oli teadlik akti sisust ja arve suurusest. Lepingus toodud tähtaegasid akti vaidlustamiseks kostja ei järginud.
10.Ebaõige on kostja väide, et tööd on olulisel määral teostamata ja kostjale üle andmata. Kostja objektijuht esitas hagejale ainult soovi ventilatsiooniruumi kõrguse parandamiseks, sest see oli valatud kõrgemale, kui kostja soovis. Hageja teostas töid vastavalt kostja juhistele ja kostja poolt antud andmetele. Hageja oli siiski nõus kostjale vastu tulema. Hageja töötajad likvideerisid kõrguste erinevuse, tassides enam valatud betooni ruumist välja. Kostja soovil teostati täiendav lihvimine, mille eest hageja arvet ei esitanud. Seega teostas hageja tasandustööd ja muud tööd nõuetekohaselt. Ühtegi pretensiooni kosja ei esitanud.
11.Lepingu kohaselt teostas hageja betoonivalu kostja poolt eelnevalt paigaldatud saalungitesse. Hageja ei paigaldanud ise ühtegi saalungit, mistõttu on ebaõige väita, et hageja on midagi valesti valanud või tegemata jätnud. Hageja teostas kostja soovil töid vaatamata külmadele temperatuuridele, millega kostja tekitas hagejale korduvalt lisakulutusi. Kostja nõudis, et hageja ilmuks objektile 12.04.2012.a kella 12.00-ks täitedokumentatsiooni üleandmiseks ja tööde ülevaatamiseks. Hageja esindaja oli kohal, kuid kostja seaduslik esindaja ei tulnud. Kostja objektijuht kinnitas hagejale, et töid teostati vastavalt kostja tellimustele ja pretensioonid puuduvad. Kostja objektijuht täitis objektil ehituspäevikuid ja kinnitas, et XXX OÜ nimeline ettevõte ei käinud kordagi objektil töid tegemas. XXX OÜ teostatud töid ei kajastatud kasutusloa taotlusele lisatud täitedokumentatsioonis.
12.Kostja on esitanud kohtule fiktiivsed dokumendid, mida näitavad ka aktis toodud mahud. Jooniste kohaselt on ventilatsioonikambri pindala 55 m2, kuid akti järgi 93,73 m2. Ka ülejäänud aktis viidatud pindalad ei vasta tegelikkusele.
13.04.06.2013.a seisukohtades rõhutas hageja, et tema poolt vormistatav täitedokumentatsioon ehk sertifikaadid on kostjale kogu mahus üle antud. Vastavalt hageja ja kostja vahelisele kokkuleppele puudus hagejal kohustus täita objektil ehituspäevikuid, sest kostja fikseeris hageja tööd oma päevikutes. Hageja oli kohustatud esitama ainult betoonitööde sertifikaadid, kaetud töid hageja ei teinud. Kogu dokumentatsioon anti kostjale üle 17.04.2012.a ja saadeti kordusena koos tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega tähitud kirjaga. Enne kohtumenetlust puudusid kostjal pretensioonid dokumentatsiooni osas.
14.Kostja poolt kohtule esitatud kokkuleppest ei nähtu, et kostjal oleks olnud pretensioone teostatud tööde osas. Puuduvad viited konkreetsetele puudustele, nende ulatusele ja kirjeldusele. Kulude läbirääkimine pidi hõlmama vaid ventilatsioonikambri põranda valu ning ka hageja poolt tehtud lisakulutusi. Kompromissi korras oli hageja nõus alandama lepingulist hinda 500 euro võrra. Kostja esitatud arvestus oli ebaõige ja sisaldas töid, mis ei kuulunud hageja töövõttu. Hageja selgitas seda kostjale. Kostja on kaotanud õiguse lepingu hinda alandada, sest lubas
hagejal pikema aja vältel uskuda, et ta sellist nõuet ei esita. Kostja käitumine on vastuoluline ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole mõistliku aja jooksul nõudnud kahju hüvitamist või hinna alandamist.
15.Hageja tehtud tööd tuleb lugeda nõuetekohaselt teostatuteks ning vastupidise tõendamiskoormus lasub kostjal. Kostja tasaarvestuse nõue jääb arusaamatuks. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele saab esitada vastuväiteid. Hageja on kostja arvestusele esitanud vastuväited koheselt pärast selle saamist. Hagejal puudub võlgnevus kostja ees ja kostjal puudub õigus nõuete tasaarvestamiseks. Kostja ei ole andnud hagejale võimalust ega täiendavat tähtaega võimalike puuduste likvideerimiseks. Hageja ei nõustus kostja väidetega, milliste alusel on hageja kaotanud õiguse nõuda viivist.
16.05.06.2013.a istungil selgitas hageja täiendavalt, et akti nr 6 kättesaamist kostja poolt tõendab 17.04.2012.a kokkulepe. Kokkuleppes on viidatud arvele nr 12031520, milline on esitatud akti nr 6 alusel. Hageja kinnitas, et tööde tegemisel oli probleemiks ühe põranda valu. Enne akti nr 6 vormistamist oli tellijal pretensioon betooni esteetilise väljanägemise kohta. Pretensioon esitati 3-4 päeva pärast valamist. Kõrgusmärgid anti valesti ette, mistõttu betoonikiht tuli paksem, kui oli ette nähtud. Üleliigne betoon kõrvaldati, teostati täiendav lihvimine ja nende tööde eest hageja kostjale arvet ei esitanud. See toimus kõik enne akti nr 6 üleandmist. Kokkulepe 17.04.2012.a sõlmiti poolte seaduslike esindajate vahel objektil. Antud töö puhul tuli üle anda ainult betooni vastavustunnistus, mis anti üle kostja objektijuhile pärast tööde lõppu.
17.22.07.2013.a seisukohtades märkis hageja, et Rakvere Linnavalitsuse ehitusinseneri kirja kohaselt esitati Rakvere Linnavalitsusele kostja poolt 2012.a juunis vastavusdeklaratsioon nr 86. Seega on tõendatud, et hageja esitas vastavusdeklaratsioonid.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et lepingu täitmise käigus teostas hageja enda initsiatiivil ja tellijaga kokku leppimata selliseid töid, mida kostja polnud tellinud. Nende täiendavate tööde eest esitas hageja arveid palju suuremas ulatuses, kui algselt kokku lepitud. Seetõttu tekkisid kostjal raskused tööde vastuvõtmisel ja nende eest tasumisel.
19.Lepingu lõppfaasis jättis hageja mõned olulised tööd lõpetamata ja kostjale üle andmata. Teostatud tööde akti nr 6 ei ole kostja saanud. Töödes esinenud puudused jättis hageja kõrvaldamata.
20.Ventilatsiooniruumis suurusega 55 m2 oli kostja sunnitud tegema lisatasandustöid. Spordisaalis suurusega 38,75 m2 oli betoon valatud valesti ja kostja oli sunnitud korraldama selle ämbritega käsitsi äraveo. Samuti oli palju puudusi hageja töös esimese ja teise korruse ruumides. Nende kõrvaldamiseks oli kostja sunnitud korraldama ebatasasuste likvideerimise, lihvimise ja tasanduse 288 m ulatuses. Kogu objekti lõpptähtaeg oli juba saabumas ja kostja oli sunnitud lõpetama tööd kiiresti omal kulul. Hageja lõpetamata tööde ja kõrvaldamata puuduste eest tasus kostja teisele ettevõtjale kokku 3600 eurot, mida tõendab XXX OÜ teostatud tööde akt ja arve.
21.Kostja viitas eeltoodule suuliselt ja kirjavahetuses. 17.04.2012.a kohtumisel saavutasid pooled kokkuleppe, mille järgi pidi hageja viimase arve tasumine toimuma pärast vastastikuste kulude läbivaatamist. Kokkulepe on fikseeritud kirjalikult. Kostja ei ole hageja töid vastu võtnud ja neid ei saa vastuvõetuteks lugeda. Kostja on esitanud pretensioone hageja tööde mahu ja kvaliteedi osas. Kostja on kandnud puuduste kõrvaldamisega seoses kulusid ja hageja vastutab kulude hüvitamise eest. Lepingu punkti 6.1.3. järgi oli hageja kohustatud kõrvaldama omal kulul kõik tema süül tekkinud defektid. Lepingu punkti 6.1.7 järgi oli hagejal kohustus anda tööde
üleandmise ajaks üle kõik kastutatud materjalide sertifikaadid ja vastavustunnistused, kaetud tööde aktid ja muu täitedokumentatsiooni. Lepingu punkti 9.4. järgi loeti tööd tervikuna vastuvõetuteks pärast teostatud tööde materjalide sertifikaatide üleandmist ja akti vormistamist. Hageja ei ole sertifikaate, vastavustunnistusi, kaetud tööde akte ja täitedokumentatsiooni üle andnud. Hageja töid ei saa lugeda lõpetatuteks ja üleantuteks. Kostja teatas lepingu rikkumisest tuleneva nõude tasaarvestamisest hageja nõudega.
22.31.05.2013.a seisukohtades rõhutas kostja, et 17.04.2012.a poolte kokkuleppe järgi oli objekt üle vaadatud. Pooled leppisid kokku, et üks hageja arvetest tasutakse 18.04.2012a ja teine arve (ehk vaidlusalune arve nr 12031520) tasutakse pärast poolte vastastikuste kulude läbivaatamist. Kostja on korduvalt edastanud hagejale e-posti teel oma kuluarvestusi, kuid hageja ei ole neile reageerinud ega neid arvesse võtnud. 17.04.2012.a kokkuleppes märgitud arve tasumise eeldus ei ole täidetud, sest pooled ei ole vastastikuseid kulusid läbi vaadanud.
23.Kostja leidis, et hageja on rikkunud lepingut ja seetõttu ei ole tal õigus nõuda viivist, sest lepingu punkti 7.2. järgi on hagejal õigus nõuda viivist siis, kui tellija tasumisega viivitamine ei ole seotud lepingupunktide rikkumisega töövõtja poolt. Hageja ei ole lepingu kogumaksumust tõendanud. Kostja ei ole akti nr 6 kätte saanud.
24.Materjalide sertifikaatide, vastavustunnistuste, kaetud tööde aktide ja muud dokumentatsiooni üleandmise kohustus on fikseeritud lepingu punktis 6.1.7. Hageja ei ole dokumentatsiooni kostjale üle andnud. VÕS § 641 lg 1 järgi peavad lepingutingimustele vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Dokumentide esitamise nõue on kõrvalkohustus ning kõrvalkohustuse rikkumisest ei pea teatama VÕS § 644 lg 3 järgi. Kostjal on õigus viidata hageja lepingurikkumisele kohtumenetluse käigus.
25.Kostja viitas VÕS § 112 lõikele 1 ja leidis, et kohase ning mittekohase täitmise väärtuse saab väärtuste suuruse asjaolusid arvesse võttes arvestada kohus. Antud juhul ei saa kohase ja mittekohase täitmise väärtusi täpselt kindlaks teha. Kohaseks täitmiseks oleks teostatud tööd ja materjalid koos ettenähtud dokumentatsiooni üleandmisega. Kohase täitmise väärtus on fikseeritud lepingus, hinnapakkumistes ja teostatud tööde aktides. Mittekohase täitmise väärtus ehk tööd ilma dokumentatsiooniga ei ole teada. Töö ja materjalid ilma dokumentatsioonita on oluliselt odavamad, sest tegu on väga olulise puudusega.
26.Ilma kaetud tööde aktideta ei saa kostja kontrollida kogu teostatud töö vastavaust lepingutingimustele ja tehnilistele nõuetele. Seetõttu võib kogu töö lugeda lepingule mittevastavaks. Ilma materjalide vastavustunnistusteta ei saa kostja kontrollida materjalide vastavust lepingutingimustele ja tehnilistele nõuetele. Hageja võis kasutada ebakvaliteetseid ja ohtlikke materjale. Tõendamiskoormus lasub siin hagejal.
27.Kostja teatas hageja poolt lepingu alusel teostatud töö hinna alandamisest 4 929,90 euro võrra, so 20% kogu töö maksumusest. Ühtlasi teatas kostja nimetatud summa tasaarvestamisest hageja haginõudega. Pärast tasaarvestamist võlgneb hageja kostjale 4929,90 – 3147,46 = 1782,44 eurot.
28.05.06.2013.a eelistungil selgitas kostja, et esitas pretensiooni hagejale puuduste kohta koheselt pärast nende avastamist ehk märtsi teisel poolele. Kirjalikku pretensiooni ei saadetud. Kostja möönis, et puuduste kõrvaldamist hagejalt ei nõutud. Kostja kinnitas, et dokumentatsioonist jäid kostjale esitamata ainult vastavussertifikaadid. Betoonimahtu ei olnud pooled kooskõlastanud ning kostja sai alles tehtud tööde aktist teada, kui palju betooni on valatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
29.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
30.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 10.01.2012.a töövõtulepingu nr 20120110, mille järgi kohustus hageja teostama XXX „XXX“ põrandate betoneerimistööd; 2) lepingu punkti 5.2. järgi ei olnud tööde maksumus lõplik, vaid pidi kujunema teostatud tööde aktide ja reaalselt teostatud tööde mahtude alusel; 3) lepingu alusel esitas hageja kostjale tööde vastuvõtmiseks 5 akti, milliseid kostja aktsepteeris ja milliste alusel esitatud arved kostja täielikult tasus; 4) kostja jättis tasumata hageja poolt akti nr 6 alusel esitatud arve nr 12031520 summas 3147,46 eurot.
31.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale arve nr 12031520 alusel 3147,46 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas aktiga nr 6 saab lugeda teostatud tööd kostja poolt vastuvõetuteks või mitte ning kas kostjal on õigus esitada hageja vastu hinna alandamise avaldus tulenevalt sellest, et hageja rikkus lepingut.
32.Hageja väitis, et ta esitas kostjale akti nr 6 kohe pärast tööde lõppu ja uuesti tähitud kirjaga 22.03.2012.a. Lepingu järgi oli kostja kohustatud esitama akti suhtes pretensiooni 3 tööpäeva jooksul, mida kostja ei teinud ja seetõttu tuleb tööd lugeda vastuvõetuteks. Kõik tööd, mida hageja objektil tegi, olid tehtud kostja tellimusel ning varasemad tööd olid kostja poolt täielikult vastu võetud ja tasutud. Kostja ei ole esitanud väidetavate tööde mittevastavuse konkreetset loetelu ega ole kordagi pöördunud hageja poole ettepanekuga puudused kõrvaldada. Ainus puudus, millele viidati enne akti nr 6 esitamist, seisnes ventilatsiooniruumi betoonivalu kõrguses, kuid selle puuduse hageja kõrvaldas ega nõudnud kostjalt puuduse kõrvaldamisega seotud lisakulude hüvitamist. Dokumentatsioonist pidi hageja esitama kostjale ainult betooni vastavussertifikaadi ja selle kohustuse on hageja täitnud. Kostja hinna alandamise avaldus on põhjendamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega. OÜ XXX akt ja arve on fiktiivsed.
33.Kostja leidis, et hageja tegi mitmeid töid enda initsiatiivil ja kostjaga kokku leppimata, mistõttu esitas hageja kostjale kokkulepitust suuremaid arveid. Akti nr 6 ei ole kostja kätte saanud ja töödes esinenud puudused jättis hageja kõrvaldamata. Tööd on vastu võtmata. Kostja pidi tegema kulutusi puuduste kõrvaldamiseks. Puudused kõrvaldas OÜ XXX, kellele kostja tasus 3600 eurot. 17.04.2012.a sõlmisid pooled kokkuleppe vaadata vastastikused kulud üle. Hagejal oli kohustus üle anda dokumentatsioon, mida ta ei teinud. Menetluse käigus kostja möönis, et dokumentatsioonist pidi hageja üle andma ainult vastavussertifikaadi. Samuti möönis kostja, et ta puuduste kõrvaldamist hagejalt ei nõudnud. Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestusliku hinna alandamise avalduse. Dokumentatsiooni üleandmata jätmine oli hageja kõrvalkohustuse rikkumine, millele kostja saab viidata kohtumenetluse käigus. Kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa antud asjas kindlaks teha. Kostja alandas hinda 4 929,90 euro võrra, mis on 20% lepingu maksumusest. Kostja leidis, et pärast hinna alandamist on hagejal võlgnevus tema ees.
34.Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja nõudele ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja töövõtutasu nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole esitanud oma pretensioone tööde kohta lepingus toodud tähtaja jooksul ning puuduste esinemine töödes on tõendamata. Kostja hinna alandamise avaldus on põhjendamatu ning tõendamata.
35.VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik
(tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.
36.VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
37.Riigikohus on leidnud, et töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija oma lepingulist kohustust (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22). Samuti on Riigikohus leidnud, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele, küll aga omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormuse jaotusele (RK TKo 3-2-1-80-08, p 21). VÕS § 76 lg 4 näeb ette, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
38.Kokku lepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija nö lõplikult keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel hinna alandamise võtta. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (RK TKo 3-2-1-80-08, p 32).
39.Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust (toimiku lk 6-9) nähtub, et lepingu objektiks olid tööd Rakvere lasteaias „Triin“ vastavalt lepingule lisatud hinnapakkumisele. Lepingu punkti 5.1. järgi oli hinnaks 6251,58 eurot, millele lisandus käibemaks. Samas nägi lepingu punkt 5.2. ette, et lepingu hind ei ole lõplik ja kuulub muutmisele vastavalt teostatud tööde aktidele, kus fikseeritakse mahud. Lepingu punkt 6.1.7. nägi ette, et töövõtja on kohustatud tellijale andma hiljemalt tööde üleandmise ajaks üle kasutatud materjalide sertifikaadid ja vastavustunnistused, kaetud tööde aktid ja muu täitevdokumentatsiooni.
40.Lepingu punkt 9.1. nägi ette, et töövõtja esitab akti teostatud tööde kohta, millele tellija esitab konkreetse pretensiooni või kirjutab alla 3 tööpäeva jooksul peale akti esitamist. Kui tellija ei esita 3 tööpäeva jooksul teostatud tööde akti kohta konkreetset pretensiooni ega kirjuta alla, loetakse töövõtja poolt esitatud akt tellija poolt allakirjutatuks. Seega ei sisaldanud poolte vahel sõlmitud leping tööde lõplikku hinda. Samuti nähtub lepingust, et kostjal oli tellijana kohustus teavitada hagejat tööde mittevastuvõtmisest ja pretensioonidest kolme tööpäeva jooksul pärast akti esitamist.
41.Lepingule lisatud hinnapakkumise järgi (toimiku lk 10-11) olid töödeks põrandate betoneerimine keldris, esimesel ja teisel korrusel ning saalis. Hinnapakkumises olid märgitud tööde mahud ning lisatud, et mahtude muutudes muutub hind. Hinnapakkumise punkti 8 järgi ei sisaldanud hind äärte saalungi ehitust ega teisi ettevalmistustöid. Seega nähtub lepingule lisatud hinnapakkumisest, et saalungite ehitamine ei olnud hageja kohustuseks, mistõttu ei saanud hageja vastutada nende töödes esinenud puuduste eest, mis tulenesid saalungite ehitamisest.
42.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 15.03.2012.a esitas hageja kostjale teostatud tööde akti nr 6 (toimiku lk 13), milles olid toodud pärandate betoneerimistööd keldris ja esimesel korrusel, samuti vuukide lõikused aktis märgitud ruumides. Akti summaks oli 3147,46 eurot. Akti kostja
esindaja ei allkirjastanud. 15.03.2012.a esitas hageja kostjale arve summas 3147,46 eurot, maksetähtajaga 22.03.2012.a (toimiku lk 12). Tähitud kirja saatmise teatisest (toimiku lk 27) nähtub, et 23.03.2012.a sai kostja juhatuse liige kätte tähitult saadetud aktid nr 1-6. Seega nähtub esitatud tõenditest, et vaidlusaluste tööde akt nr 6 saadeti kostjale teistkordselt tähitud kirjaga ja kostja juhatuse liige sai selle kätte 23.03.2012.a. Kostja väited akti mittesaamise kohta on ebaõiged. Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei allkirjastanud akti nr 6 kolme tööpäeva jooksul pärast selle saamist ega esitanud sama tähtaja jooksul hagejale kirjalikku pretensiooni töödes esinenud puuduste kohta. Seetõttu leiab kohus, et kostja rikkus oma lepingulist kohustust võtta tööd vastu või teavitada hagejat õigeaegselt töö vastuvõtmisest keeldumise põhjustest ning töödes esinevatest puudustest.
43.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et ühe hageja saadetud kirja viimasele lehele on poolte esindajad 17.04.2012.a kirjutanud (toimiku lk 109): „Objekt ülevaadatud arve 12022014 tasutakse 18.04.2012.a arve 12031520 tasutakse peale vastastikuste kulude läbirääkimisi. Muid pretensioone poolte vahel ei ole.“ Seega nähtub kohtule esitatud 17.04.2012.a kokkuleppest, et ka nimetatud ajal ei olnud kostjal hageja poolt teostatud tööde suhtes pretensioone. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei esitanud hagejale pretensioone ega reageerinud aktile nr 6 lepingus ettenähtud tähtajal, tuleb tööd lugeda VÕS § 638 alusel kostja poolt vastuvõetuteks. Tööde vastuvõetuteks lugemine tähendab seda, et töödes esinenud puuduste tõendamise koormus on kostjale üle läinud.
44.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitatud arve jäi tasumata. 07.06.2012.a saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 18-20), millega edastati kuluarvestus kostja teostatud töödest, mida oleks pidanud tegema hageja. Kuluarvestuses on kirjas materjalid summas 550 eurot ventilatsiooniruumis tehtud tööde eest. Samuti on kirjas, et kuna betoon valati valesti, on toimunud betooni käsitsi ämbritega äravedu summas 193,75 eurot. Esimese ja teise korruse seinaäärte käsitsi ebatasasuste likvideerimine, lihvimine ja tühimike tasandamiseks on kulunud 1728 eurot. Kostja leidis, et tema kulu koos käibemaksuga on olnud 2966,1 eurot. Antud kirjast nähtub, et kostja soovis hagejalt teatud kulude hüvitamist, kuid kirjast ei nähtu, millised pretensioonid olid kostjal hageja töödele ja kuidas hageja väidetavate puuduste eest vastutas. Antud kirja edastas kostja hagejale hilinemisega. Kirjas ei ole kostja hageja poole pöördunud puuduste kõrvaldamise nõudega ega andnud talle tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kostja esindaja kinnitas istungil, et puuduste kõrvaldamise nõuet ei ole hagejale kunagi esitatud.
45.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (VÕS § 647 lg 1). Eeltoodud sätetest tuleneb, et töödes puuduste esinemisel tuleb tellijal esmajärjekorras töövõtjat puudustest teavitada ja nõuda puuduste kõrvaldamist. Alles puuduste mõistliku aja jooksul kõrvaldamata jätmisel võib töövõtjat lugeda lepingut oluliselt rikkunuks.
46.Kohtule esitatud poolte täiendavast kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks hagejalt üldse kordagi nõudnud puuduste kõrvaldamist või oleks esitanud hageja vastu hinna alandamise avalduse. Hageja vastas kostja e-kirjale 08.06.2012.a (toimiku lk 116-117), milles hageja vastas kostja etteheidetele ja leidis, et ainus hagejale etteheidetav puudus on seotud ventilatsiooniruumiga. Kostja teatas hagejale 24.08.2012.a e-kirjaga (toimiku lk 18), et hageja tehtud ja tegemata töödest on maha arvatud tööd, mida oli vaja teha teisel ettevõttel ja need on aktist maha arvestatud. Mida täpselt, millisel alusel ja millises summas maha arvestatud on, e8
kirjast ei nähtu. 28.08.2012.a saatis hageja kostjale ettepaneku vaidluse lahendamiseks kompromissiga (toimiku lk 15-17). 06.11.2012.a on kostja e-kirjaga teatanud (toimiku lk 21), et kuna tööd jäid lõpetamata, siis lõpetas kostja need teise alltöövõtjaga, mis läks kallimaks. Kuluarvestus selle kohta on juba saadetud. Hageja selgitas kostjale oma seisukohti 06.11.2012.a e-kirjas (toimiku lk 24). 05.12.2012.a esitas hageja kostjale hagihoiatuse (toimiku lk 26). 12.12.2012.a edastas hageja kostjale saldoväljavõtte tasumata arve kohta (toimiku lk 14). Eeltoodud kirjavahetusest tuleneb kohtu hinnangul, et kostja ei esitanud hagejale kordagi selgelt pretensiooni töödes esinevate puuduste kohta ega nõudnud nende kõrvaldamist.
47.Kohtumenetluses esitas kostja tõendina XXX OÜ lisaõiendi nr 1 (toimiku lk 60), millest nähtub, et teostatud on esimese ja teise korruse seinaäärte ebatasasuste likvideerimist käsitsi, lihvimist ja tühimike tasandamist, samuti ventilatsiooniruumi põranda ebatasasuste lihvimist ja keevisnööride ümberpaigaldamist kokku summas 3600 eurot. Ventilatsiooniruumi pindalaks on märgitud 93,75 m2. Õiend on allkirjastatud alltöövõtja esindaja poolt 01.05.2012.a. OÜ XXX on kostjale õiendi alusel esitanud arve nr 25 summas 3600 eurot (toimiku lk 61).
48.Kui võrrelda XXX OÜ õiendit hageja esitatud ruumide joonisega (toimiku lk 84), siis selgub, et õiendis on ventilatsiooniruumi suurus märgitud ekslikult oluliselt suuremana. Ruumide joonisel on ventilatsiooniruum tähistatud ruumina 007 (soojasõlm) ning selle pindalaks on 30 m2, mitte 93,75 m2. XXX OÜ õiendis toodud tööd ei ühti kostja enda varasemas 07.06.2012.a ekirjas toodud kuluarvestusega (toimiku lk 18-19), kus ventilatsiooniruumi suuruseks on märgitud hoopis 55 m2. Kostja nimetatud e-kirjas on välja toodud spordisaalis teostatud paranduse kulu summas 193,75 eurot, mida XXX OÜ õiendis märgitud ei ole. Samas on õiendis toodud täiendava kuluna keevisnööride ümberpaigaldamise kulu, mida ei ole märgitud kostja 07.06.2012.a e-kirjas. Kostja 07.06.2012.a e-kirjas on kulude suuruseks märgitud 2966,1 eurot, kuid menetluse käigus on kostja väitnud, et tema kulude suuruseks on hoopis XXX OÜ õiendis märgitud 3600 eurot. Vastuolud kostja esitatud tõendi ja kostja enda arvestuse vahel muudavad kohtu hinnangul kostja vastuväited ebausutavateks selles osas, kas tegemist ikka oli hageja poolt teostatud töödes tehtud parandustega.
49.Kohus leiab, et kõik puudused hageja lepingulistes töödes (sh puudused spordisaali betoonisegu valamisega ning ventilatsiooniruumi põranda ebatasasustega) olid sellised puudused, millistest oleks kostja pidanud hagejat koheselt ja selgelt määratletuna teavitama, nõudes nende puuduste kõrvaldamist. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
50.Harju Maakohtu 05.06.2013.a eelistungil selgitas kohus kostjale tema vastuväidete põhjendamise ja tõendamise koormust. Kohus selgitas kostjale, et tema vastuväidetest ei nähtu selgelt, millisel alusel on kostjal võimalik jätta töövõtutasu täielikult maksmata (toimiku lk 120 pöördel). Kohus selgitas kostjale samuti VÕS § 644 lg 3. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja tõendanud, et ta kirjeldas hagejale piisavalt täpselt töödes esinenud puudusi lepingus määratud tähtaja jooksul. Kostja ei ole ka väitnud, et õigeaegne teavitamata jätmine oleks olnud mõistlikult vabandatav. Seega leiab kohus, et kostja on kohtumenetluse ajaks minetanud oma õiguse tugineda väidetavatele töös esinenud puudustele.
51.Kohus leiab ühtlasi, et puuduste olemasolu töödes ja hageja vastutamine nende puuduste eest
on kostjal jäänud tõendamata. Kuivõrd aktile õigeaegse reageerimata jätmise tõttu tuleb tööd lugeda vastuvõetuteks, lasus kostjal kohustus tõendada, et ta võttis vastu puudustega töö. Puuduste olemasolu töödes ei tõenda kohtu hinnangul ei kostja 07.06.2012.a e-kiri ega XXX OÜ lisaõiend. Kummastki dokumendist ei nähtu, et tegu oli just hageja poolt tehtud töödes esinevate puudustega. Kummastki dokumendist ei selgu, kuidas on hageja puuduste eest vastutav.
52.09.10.2013.a istungil tunnistajana üle kuulatud Meelis Pärn (toimiku lk 163) kinnitas, et antud objektil olid kõik eeltööd tehtud tellija poolt. Tellija poolt olid pandud piirded ja kõik kõrgusmärgid. Tööde tegemise käigus tellija poolt pretensioone ei olnud. Hagejal tuli üle lihvida ventilatsiooniruum, mille osas lepiti kokku ülelihvimises ja tasandussegu pealekandmises. Tunnistaja kinnitas, et kõik puudused, millele viidati, said töö käigus ära tehtud. Järeltööna tegi hageja seinaäärte lihvimist. Ventilatsiooniruumi pindala oli tunnistaja sõnul mitte üle 30 m2. Tööde lõpetamisel mingeid pretensioone ei esitatud. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et õigeaegselt viitas kostja puudustele seoses ventilatsiooniruumi põranda kõrgusega, kuid selle puuduse kõrvaldas hageja ise oma kuludega ega esitanud selle eest hagejale täiendavat nõuet.
53.Kohtumenetluse käigus esitatud kostja väide selle kohta, et hageja ei esitanud talle betooni vastavusdeklaratsioone, on samuti jäänud tõendamata. Hageja esitas kohtule vastavusdeklaratsiooni nr 86 (toimiku lk 134). Selles on märgitud, millist betooni kasutas hageja Rakvere lasteaia „Triin“ betoneerimistöödel. Vastavusdeklaratsioonile on lisatud betooni saatekiri (toimiku lk 135). Asjas kogutud tõenditest nähtub ühtlasi, et hageja esindaja pöördus 16.07.2013.a e-kirjaga Rakvere Linnavalitsuse ehitusinseneri poole (toimiku lk 136) küsides, kas või millal esitati Rakvere Linnavalitsusele vastavusdeklaratsioon. Rakvere Linnavalitsuse ehitusinseneri vastuse kohaselt (toimiku lk 136) esitati see 2012.a juunis koos muu täitedokumentatsiooniga. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et vastavusdeklaratsioon oli esitatud kostjale ja viimase poolt edastatud Rakvere Linnavalitsusele.
54.Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hagejale enne kohtumenetluse algust ette heitnud vastavusdeklaratsioonide esitamata jätmist. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt on tegemist sellise kõrvalkohustusega, mille täitmata jätmisele sai viidata alles kohtumenetluses. Kostja poolt viidatud Riigikohtu 3-2-1-180-10 lahendi puhul oli tegemist põhikohustusega mitteseotud teavitamiskohustusega, mille rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamisel ei kuulunud kohaldamisele VÕS § 644 lg 3 (RK TKo 3-2-1-180-10, p 10). Antud juhul on tegemist lepingulise põhikohustusega otseselt seotud kohustusega ning pooltevaheline leping ei näinud ette, et sellise kohustuste täitmata jätmise korral tööde vastuvõtmisest keeldumisel ei oleks kostjal tulnud hagejat kolme tööpäeva jooksul teavitada.
55.Kostja väited selle kohta, et varasemalt tasus kostja hagejale ettenähtust enam ning et hageja teostas objektil töid, milliseid kostja ei olnud tellinud, ei ole ühegi tõendiga tõendatud. Hageja esitatud teostatud tööde aktidest 1-5 (toimiku lk 138-142) nähtub, millises mahus töid oli kostja varem samal objektil hagejalt vastu võtnud. Hageja esitatud koondist väljastatud arvete ja nende tasumise kohta (toimiku lk 146) nähtub, et varasemad arved olid kostja poolt tasutud. Seega ei olnud kostja kordagi varasemalt keeldunud tööde vastuvõtmisest ja nende eest tasumisest. Mistahes tõendeid selle kohta, et kostja võttis varasemate aktide alusel töid vastu ekslikus mahus, ei ole kostja kohtule esitanud.
56.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud puuduste esinemist hageja poolt teostatud töödes ega hageja nõuetekohast teavitamist nendest puudustest. Kostjal puudus õiguslik alus hageja vastu hinna alandamise avalduse esitamiseks. Millest tuleneb kostja õigus alandada hinda 4 929,90 euro võrra, ei ole põhistatud ega tõendatud.
57.VÕS § 112 lg 1 järgi võib mittekohase kohustuse täitmise vastu võtnud lepingu pool alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase
täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 112 lg 5 järgi ei või üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. Seega tuleneb seadusest, et hinda võib alandada võrdeliselt mittekohase täitmise väärtusega. Antud juhul ei ole kostja tõendanud mittekohase täitmise väärtust. Hageja on tõendanud, et ainus puudus, mille kõrvaldamist kostja temalt enne tööde vastuvõtmist nõudis, seisnes ventilatsioonikambri põranda betoonivalu kõrguses, millise puuduse hageja kõrvaldas. Eeltoodu tõttu ei saanud kostja antud puuduse osas hinda alandada VÕS § 112 lg 5 tõttu. Muus osas ei ole kostja oma hinna alandamise avaldust ühelgi viisil põhistanud.
58.Riigikohus on leidnud, et tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest peab hinna alandamise üldiste materiaalõiguslike eelduste täitmist tõendama hinna alandamisele tuginev lepingu pool (RK TKo 3-2-1-129-12, p 16). Hinna alandamise avalduse võib teha ka kohtumenetluses (RK TKo 3-2-1-156-11, p 21). Selle asjaolu tõendamiskoormus, et kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa kindaks teha, lasub hinna alandamise avalduse esitajal (RK TKo 3-2-1-156-11, p 38). Antud juhul ei ole kostja tõendanud hinna alandamise avalduse materiaalsete eelduste esinemist ehk seda, et tema poolt vastu võetud lepinguliste kohustuste täitmine oli mittekohane. Kostja ei ole tõendanud hageja vastutust väidetava mittekohase täitmise eest. Kostja ei ole tõendanud kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ega seda, et selliseid väärtusi kindlaks teha ei saa.
59.Käesolevas asjas on kohus juba tuvastanud, et kostja ei esitanud hagejale pärast akti nr 6 saatmist kordagi ühegi puuduse kõrvaldamise nõuet, mistõttu ei saanud hageja ühtegi puudust kõrvaldada. VÕS § 648 sätestab, et tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö või kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Kohtu hinnangul on olukorras, kus kostja ei ole kordagi nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist, hinna alandamise avalduse esitamine vastuolus VÕS §-st 6 tuleneva hea usu põhimõtte ning VÕS §-ga 648.
60.Kohus selgitas kostjale hinnaalandamise avalduse ja tasaarvestuse avalduse esitamisega seonduvat, samuti § 646 lg 1 ja § 648 p 1. Kohus selgitas, et kui kostja ei ole hagejalt üldse nõudnud puuduste kõrvaldamist, võib ta olla minetanud õiguse nõuda hinna alandamist. Kohus selgitas, et tasaarvestuse avaldus ja hinna alandamise avaldus peavad olema tõendatud (toimiku lk 121). Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma vastuväiteid täiendavalt põhistanud ega tõendanud.
61.Kuivõrd kostja vastuväited on põhjendamatud ja tõendamata, tuleb hageja põhinõue kostja vastu rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 3147,46 eurot.
62.Lisaks põhinõudele esitas hageja kostja vastu viivisenõude. Hageja viitas lepingu punktile 7.2., mille kohaselt oli viivise määraks 0,15% tähtajaks tasumata summalt, kuid mitte enam kui 10% kogu lepingu maksumusest. Kostja viivitas arve tasumisega 264 päeva ja oleks päevas pidanud tasuma viivisena 4,72 eurot. Hageja palus kostjalt viivisena välja mõista 1246,08 eurot. Kostja vaidles hageja viivisenõudele vastu põhjendusel, et tema viivitamine oli tingitud hagejapoolsest lepingu rikkumisest. Hageja viivise arvestusele kostja eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud.
63.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem
intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul oli lepingu punktis 7.2 kokku lepitud viivise määraks 0,15% tasumata summalt päevas.
64.Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas, et hageja oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostja vastuväited on jäänud tõendamata. Kuivõrd hageja ei rikkunud lepingut, viivitas kostja arve tasumata jätmisel alusetult. Hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 1246,08 eurot.
65.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.