2-12-35131/29 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus tegi 27.12.2012. a määruse, millega andis avaldajale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. 15.01.2013. a saabus kohtule nõuetekohane hagiavaldus. Samal päeval võttis kohus KÜ xxxxxxxxxxxxx hagiavalduse K. H. vastu võlgnevuse nõudes menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused /tl 30-56/ Kostjale kuulub eluruum xxxxxxxxxxxxxxx-xx. Elamus xxxxxxx on moodustatud korteriühistu xxxxxxxxxxxxx. 01. oktoober 2002. a sõlmis korteriühistu xxxxxxxxxxxxx elamu haldamiseks ja majandamiseks halduslepingu xxxxxxxxxxxxxxxx AS-iga. Kostjal on tasumata arveid halduskulu, remondireservi ning kommunaalmaksete eest perioodil märts 2012 - detsember 2012. a (k.a). Tasumata on hagiavalduse koostamise seisuga arveid kogusummas 752 eurot 26 senti. Tähtajaks tasumata summadelt arvestatud viivis seisuga 14.01.2013. a (k.a) on 111,27 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks eelnimetatud summad ning viivis protsendina põhinõudelt (752,26 eurot) alates 15.01.2012. a kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga 0,07 % päevas. Hageja soovib kostjalt hageja kasuks välja mõista ka asjas tasutud riigilõiv summas 150,00 eurot. Kostja vastuväited /tl 62/ Kostja selgitab, et tal ei ole enam töökohta, kuna koondati xxxxxxxxxxxx. Kostja soovis teha hagejaga kokkuleppe – sõlmida võlgnevuse tasumiseks maksegraafik, kuid kokkuleppele ei jõutud, sest hageja nõutav summa oli 200 eurot kuus, kuid kostja pakkus 50 eurot. Kostja tunnistab, et on võlgnik ja peab vastutama oma tegude eest ning võla likvideerima. Kostja tahaks vaid kuu aega pikendust saada, kuna ootab hetkel koondamise hüvitist. Sellega saaks kostja kõik korrektselt tasutud. Hageja seisukoht /tl 65-66/ Kostjal on olnud pidevalt probleeme arvete tasumisega. Hageja esindaja tõepoolest ei sõlminud kostjaga maksegraafikut võla tasumiseks 50 eurot kuus. Kostja väidab, et ootab koondamise hüvitist. Juhul, kui kostja koondati, pidi ta samal päeval saama ka koondamise hüvitise. Kostja pole käesoleva ajani võlga vähendanud. Samas on sissenõutavaks muutunud ka juba 2013 jaanuarikuu arve. Hageja jääb hagiavalduses märgitud nõude juurde ning ei ole nõus võla ajatamisega. Kostja vastus /tl 68/ Kostja selgitab, et ta pole peale koondamist rohkem raha saanud kui 1 kuu eest ning hüvitised on siiani maksmata ning asjaga tegeleb xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kuna maksete saamine firma poolt hilines ja selle raha mis ta sai maksis koheselt ära erinevatele võlausaldajatele – kohtutäiturile, inkassofirmadele, pankadele jne. Siiani ootab kostja vastuseid xxxxxxxxxx poolt 4 kuu palga kohta.

kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes: 1) kostja omab korteriomandit xxxxxxxxxxxxxxx-xx; 2) Valgas, elamus xxxxxxx on loodud korteriühistu xxxxxxxxxxxxx /tl 49/; 3) kostja on korteriühistu xxxxxxxxxxxxx liige; 4) korteriühistu xxxxxxxxxxxxx on sõlminud elamu haldamiseks ja majandamiseks halduslepingu xxxxxxxxxxxxxxxx AS-iga /41-42/; 5) kostjal on võlgnevus hageja ees (kostja tunnistab oma võlgnevust) /tl 62/. Kostja on oma ainukeseks vastuväiteks hagile välja toonud, et kuna tal ei ole tööd, ei ole tal ka raha võlgnevuse tasumiseks. Asjaõigusseaduse § 75 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 ja 2 sätestavad, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 151 lg 1 ja 2 sätestavad, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KOS § 8 lg 1 lg 2 järgi kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Elamus xxxxxxxxxxxxxx on moodustatud korteriühistu nimetusega xxxxxxxxxxxxx. KÜS § 4 lg 2 järgi määratakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise kord kindlaks põhikirjas. Vastavalt korteriühistu xxxxxxxxxxxxx põhikirja p 3.2 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu mõtteliste osade majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Punkt 6 sätestab, et elamu mõtteliste osade ja sinna juurde kuuluva maa, korteriomandi esemeks olevate elamu ja maatüki mõtteliste osade majandamise ja hooldamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna osale kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Igakuuliste maksete suuruse arvutamise ja liikmetele makseteatiste väljastamise kord ja tähtaeg, samuti nende alusel maksmise kord ja tähtajad ning viivise suurus ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks ühistu kodukorras /tl 38-40/.

KÜS § 15 lg 1 järgi korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ja ning maksumuse kohta. KÜ xxxxxxxxxxxxx 20.06.2012. a üldkoosolekul kinnitati 2012. a majanduskava, millega kinnitati haldustasu, remondifondi suurus, soojuse kulu jagamine, veemõõtjate näidu jagamine, vee ja kanalisatsiooni tarbimise arvestus, üldelektri maksumuse jagamine, prügiveo maksumus, sh täiendprügi ja trepikoja koristamise kulu /tl 43-48/. 01.10.2002. a sõlmis korteriühistu elamu haldamiseks ja majandamiseks halduslepingu xxxxxxxxxxxxxxxx AS-ga. Halduslepingu järgi xxxxxxxxxxxxxxxx AS osutab KÜ-le xxxxxxxxxxxxx lepingus fikseeritud mahus elamule xxxxxxxxxxxxxx ja selle välisterritooriumil ja seal paiknevate rajatistele haldamise ja hooldamise teenust. xxxxxxxxxxxxxxxx AS on volitatud sõlmima tööandja nimel lepinguid elamu kindlustamiseks kõigi vajalike kommunaalteenustega, elamu ja selle tehnosüsteemide hooldustööde, prügiveo, sanitaarpuhastuse ja korrashoiu ning muude teenuste osutamise ning hoone kindlustamise kohta, kooskõlastades need enne KÜ-ga xxxxxxxxxxxxx. Lepingu p 3.4 on märgitud, et xxxxxxxxxxxxxxxx AS kohustub jaotama majandustegevuse aastakavaga ettenähtud kulutused ja muud elamu ekspluateerimise ja haldamise kulud korteriomanike vahel tööandja (KÜ xxxxxxxxxxxxx) poolt kehtestatud korra kohaselt, arvestades välja igakuulised maksemäärad iga korteriomandi kohta. KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kuna kostja ei ole täitnud seadusest, KÜ põhikirjast ja KÜ üldkoosoleku otsustest tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt on kostjal tekkinud tasumata arvetelt (perioodi märts 2012detsember 2012 (k.a) eest) hagiavalduse esitamise seisuga (15.01.2013. a) põhivõlg summas 752,26 eurot ning viiviseid summas 111,27 eurot. Kostja on kohtule avaldanud, et tunnistab võlgnevust ja peab selle eest vastutama ning võla likvideerima, kuid kuna tal pole enam töökohta, ei ole tal ka enam sissetulekuid. Kostja on eelnevalt pakkunud hagejale, et tasub võlgnevusest igakuiselt 50 eurot, mis aga hagejat ei rahuldanud. Kostja on ka välja toonud, et kui ta saab kätte koondamishüvitised, siis saab ta kogu võlgnevuse ära tasuda. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud ka viivise väljamõistmise nõude. KÜS § 7 lg-st 4 tulenevalt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viivise suuruse ja arvutamise korra üle samuti vaidlust ei ole.

VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja on ainukeseks vastuväiteks toonud hagile, et tal puudub sissetulek võlgnevuse tasumiseks. Kohus selgitab, et korteriomanikul lasub kohustus tasuda haldus- ja kommunaalmakseid sõltumata sissetuleku suurusest või majandusraskustest. Kostja väited seoses raha puudumise ja raske majandusliku olukorraga ei ole käesolevas asjad asjakohased. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus korteriühistu xxxxxxxxxxxxx hagi K. H. vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 752,26 eurot ning viivised seisuga 14.01.2013. a summas 111,27 eurot ning viivised alates 15.01.2013. a 0,07% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS §-st 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Ilisson kohtunik