lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-13037/39

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 25.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-11-13037/39
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
25.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1005
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Pikkjalg OÜ11606266(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

25.10.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-13037

Tsiviilasi

S R avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.09.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pikkjalg OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja S R (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx, Tallinn), esindaja advokaat Henrik Kirsimäe Kostja Pikkjalg OÜ (registrikood 11606266, asukoht Kuninga 4, Tallinn), esindaja Aleksei Smelov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 10.09.2013 määrus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
4.
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus

1.07.03.2011 esitas S R (hageja) Harju Maakohtule hagi Pikkjalg OÜ (kostja) vastu 05.05.2010 osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks. Maakohus jättis 16.12.2011 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.06.2012 otsusega maakohtu otsuse ja rahuldas uue otsusega hagi ning jättis nii esimese kui teise astme menetluskulud kostja kanda. Riigikohtu jättis tsiviilasjas nr 3-7-1-2-554 10.12.2012 määrusega kostja kassatsioon-kaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 10.12.2012.
2.08.01.2013 esitas hageja kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtuvalt on hageja menetluskulud kokku 5262.70 eurot, millest 639.10 eurot on riigilõivud (so 319.55 eurot hagi esitamise eest ja 319.55 eurot apellatsioonkaebuse esitamise eest) ja 4623.60 eurot õigusabikulu (käibemaksuga). Avalduses on kajastatud õigusabitoimingud ja neile kulunud aeg. Avalduses on kinnitatud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega, ning et hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 5262.70 eurot.
3.Kostjale on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kätte toimetatud (vt t lk 180–182), kuid kostja omapoolseid vastuväiteid esitanud ei ole.
4.Harju Maakohus rahuldas 10.09.2013 määrusega hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu 5124.70 eurot, so riigilõiv 639.10 eurot ja õigusabikulud 4485.60 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt on hageja avaldus koos lisadega kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud 19.02.2013, vastuväite esitamise tähtaeg oli 01.03.2013. Vastust või vastuväidet kostja esitanud ei ole. Kohus arvestas hageja poolt nõutavatest menetluskuludest maha kulud õigusabile menetluskulude taotluse koostamise eest, kuna nimetatud kulu ei ole käsitletav õigusabikuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Seega vähendas kohus õigusabile kulunud koguaega 32h menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamisele kulunud 0.45h võrra. Kohus leidis, et hageja esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg on 31.15h ulatuses põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja õigusabikulu põhjendatud 4485.60 euro ulatuses. Avaldusest nähtub ka bürookulu 13 eurot. Ka bürookulu (mida advokaadibüroo pidaja on õigusteenust osutades kandnud) ei ole käsitletav lepingulise esindaja kuluna TsMS § 175 lg 1 mõistes, kuivõrd bürookulud on büroo ametlikuks asjaajamiseks mõeldud kulud. Seetõttu tuleb õigusabikulust maha arvata bürookulud 15.60 eurot (käibemaksuga). Kohus kohaldas TsMS § 175 lõiget 1 ja piirdus üksnes kontrollimisega, et hageja lepingulise esindaja kulud so 4485.60 eurot, ei oleks suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kohus leidis, et hageja õigusabikulud ei ületa Vabariigi Valituse kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. Määruskaebus
5.02.10.2013 esitatud määruskaebuses palus kostja tühistada maakohtu määruse osaliselt ja teha uus määrus, millega mõista kostjalt hagejale välja menetluskulud üldsummas 2625.10 eurot (so riigilõiv 639.10 eurot + õigusabikulud 1986 eurot). Kaebuses esitas

kostja oma hinnangu, millised hageja esindaja õigusabitoimingud on käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikud, samuti, millised neist on vajalikud, kuid neile kulunud aeg on ebamõistlikult suur. Oma hinnangu kujundamisel võttis kostja arvesse vaidluse keerukust, hagi ja muude dokumentide mahtu ning asjaolu, et hageja esindaja on professionaalne õigusteenuse osutaja. Samuti vaidlustas kostja hageja esindaja tunnihinna 144 eurot (koos käibemaksuga), leides, et põhjendatud on tunnihind 120 eurot (koos käibemaksuga). Kostja leidis, et kulutused õigusteenusele on seega põhjendatud 1986 euro ulatuses (16.55 x 120). Vastustaja seisukoht

6.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 10.09.2013 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse uueks lahendamiseks. Määruskaebus tuleb seetõttu rahuldada osaliselt.
9.Riigikohus on 14.10.2013 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13 leidnud, et TsMS § 175 lg 1 01.01.2013 kehtima hakanud sõnastuses, so „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast“, kohaldub menetlustele, milles põhimenetlus (mitte menetluskulude kindlaksmääramise menetlus kui eraldiseisev hagita menetluse liik) algab alates nimetatud sätte uue redaktsiooni kehtimahakkamisest, so 01.01.2013. Riigikohus märkis, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai menetlusosaline ette näha, seega tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel võtta arvesse need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Praeguses asjas esitati hagi 08.11.2011, mil TsMS § 175 lg 1 esimene lause kehtis järgmises redaktsioonis: „Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses." Seega oli kohtul selle redaktsiooni kohaselt kohustus kontrollida menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ka omal algatusel ja menetlusosalised said seda ette näha. Eeltoodu tõttu on maakohus vääralt kohaldanud TsMS § 175 lõiget 1 alates 01.01.2013 kehtinud sõnastuses ja oleks kohaldamisele kuuluva redaktsiooni kohaselt pidanud kontrollima menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, mida maakohtul asja uue läbivaatamise käigus tulebki teha.

Ülle Jänes

Mare Merimaa

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.