Tsiviilasja number
2-11-13037
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
5.06.2012, Tallinn
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
S R hagi Pikkjalg OÜ vastu 05.05.2010 osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks Harju Maakohtu 16.12.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S Rahlina apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Istugi toimumise aeg
14.05.2012
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S R (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe Kostja Pikkjalg OÜ (registrikood 11606266, asukoht Kuninga 4, 10112 Tallinn), seaduslik esindaja Juri Saharov, lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu 16.12.2011 otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Tuvastada Pikkjalg OÜ osanike 5.05.2010 osanike koosoleku otsuste tühisust. Nii esimese kui ka teise astme menetluskulud jätta kostja Pikkjalg OÜ kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on hageja ja O B kostja osanikud kumbki 50% suuruses. 19.04.2010 toimus aadressil Kentmanni 8b, Tallinn, kostja osanike koosolek, mille protokollist nähtub, et koosolekul osales osanikuna ja hääleõigusliku isikuna O B. Hagejale ei edastatud 19.04.2010 kostja osanike koosoleku kohta ÄS §-s 172 sätestatud nõuetele vastavat osanike koosoleku kokkukutsumise teadet, mistõttu on rikutud koosoleku kokku-kutsumise nõudeid. Seega ei olnud ka 19.04.2010 kostja osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid. 23.04.2010 toimus aadressil Kentmanni 8b, Tallinn, kostja osanike korduskoosolek, mille protokollist nähtub, et koosolekul osales osanikuna ja hääleõigusliku isikuna O B. Hagejale ei edastatud 23.04.2010 kostja korduskoosoleku kohta ÄS §-s 172 sätestatud nõuetele vastavat osanike koosoleku kokkukutsumise teadet. Koosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma (ÄS § 171 lg 6, § 170 lg 2, § 172.1). Hageja ei ole 23.04.2010 kostja osanike korduskoosoleku otsust heaks kiitnud ega kiida seda heaks. 05.05.2010 toimus aadressil Kentmanni 8b, Tallinn, kostja osanike korduskoosolek, mille protokollist nähtub, et koosolekul osales osanikuna ja hääleõigusliku isikuna vaid O B. Hagejale ei edastatud 05.05.2010 kostja erakorralise korduskoosoleku kohta ÄS §-s 172 sätestatud nõuetele vastavat osanike koosoleku kokkukutsumise teadet. Hagejale ei tehtud teatavaks ka eelmise 23.04.2010 korduskoosoleku otsuse sisu ja hageja ei ole seda heaks kiitnud. Nimetatud osanike koosoleku protokolli kohaselt otsustas O B suurendada osakapitali seoses majanduslike vajadustega seniselt 40 000 kroonilt proportsionaalselt oma senistele osakuile 50% sissemaksed panka hiljemalt 7 päeva jooksul käesolevast otsusest. Kui üks osanikest oma osa sissemakseid ei teosta, siis on tähtaja möödudes selleks 7 päeva jooksul õigus tasumata osa teisel osanikul.” Antud otsuse protokollis on mh ka märgitud: „Kuna 19.04.2010 ja 23.04.2010 üldkoosolekul puudus kvoorum, siis on teine ja kolmas üldkoosolek sama päevakorraga võimeline küsimusi otsustama”. 05.05.2010 koosoleku läbiviimisel rikuti koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korda. 05.05.2010 osanike koosolekut ei saa käsitleda korduskoosolekuna ÄS § 171 lg 6 ja ÄS § 170 lg 2 mõttes. Osakapitali reguleeriva erinormi ÄS § 192 lg 1 kohaselt osakapitali suurendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. 05.05.2010 osanike koosolek ei olnud ÄS § 171 lg 6 tähenduses korduskoosolek, seega ei olnud 05.05.2010 osanike koosolek pädev ega õigustatud otsuseid vastu võtma. Kostja 05.05.2010 osanike otsusega suurendati kostja osakapitali suurust 40 000 kroonilt 160 000 kroonile (S Rahlina osa 20 000 krooni ja O B osa 140 000 krooni, äriregistri kanne 20.05.2010). Hageja sai 10.07.2010 registripidajalt teada osakapitali suurendamisest. Hageja kinnitab, et ei ole 05.05.2010 kostja osanike korduskoosoleku otsust heaks kiitnud ega kiida seda heaks, seega on 05.05.2010 koosolekul vastuvõetud otsus tühine. Hageja aadress 05.05.2010 koosoleku kokkukutsumise ajal ei olnud xxxxxxxx, Tallinn. Hageja on enne koosoleku kokkukutsumist kostjat teavitanud aadressi muudatusest. Kostja osanike nimekirja oli enne kõnealuse koosoleku toimumist kantud hageja teine aadress. Kostja edastas aga vaidlusaluse ja ka eelnevate koosolekute kutsed aadressile xxxxxxxxx, Tallinn, mistõttu ei ole hageja koosolekul osalemise kutset kätte saanud.
Hageja palus tuvastada kostja 05.05.2010 osanike koosoleku otsuse tühisus koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi. Hageja oli informeeritud koosoleku toimumisajast ja päevakorrast, kuid hageja koosolekule ei ilmunud, mistõttu pidi otsused kostja osakapitali suurendamise kohta vastu võtma O B, milliste abiga kustutati äriühingu võlgnevus renditasu osas Kesklinna Valitsuse ees rendilepingu tühistamise vältimiseks. Osanike nimekirjas ja kõigis kostja märgitud dokumentides perioodil oktoober 2009-13.04.2011 on hageja aadressiks xxxxxxxx, Tallinn ja alates aprillist 2011 on hageja kontaktaadress xxxxxxxxxx. Kostja dokumentides puudub teade, millega hageja teatab kostjale oma elukoha muutusest. Samuti ei olnud nimetatud teadet kostja endise juhatuse liikme R L poolt üle antud dokumentides. Lisaks teavitas hageja 23.02.2010 tähitud kirjaga O Bragniskajat, et hageja aadressiks on xxxxxxxxx. Hageja sai 05.05.2010 osanike koosoleku kutsed (mis olid saadetud 09.04.2010 ja 20.04.2010 aadressil xxxxxxxxxxxx) kätte 23.04.2010, kuid 05.05.2010 osanike koosolekule ei ilmunud. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas ÄS § 1771 lg-ga 1 on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. ÄS § 172 lg 1 järgi saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud oma väiteid selle kohta, et ta on kostjale õigeaegselt teatanud õiged andmed oma elukoha kohta (elukoha muutuste kohta) vastavalt ÄS § 182 lg-tes 1, 3 ja §-s 62 sätestatule. Hageja on notariaalse tehingu tegemisel notari juures 13.11.2009 avaldanud enda elukohana xxxxxxxxx (tlk. 69), samuti 22.03.2011 esitatud hagiavalduses kohtule on hageja märkinud oma elukohana xxxxxxxx ja kohtumaterjalide järgi seda kuni 13.04.2011, misjärel hageja avaldas enda elukohana xxxxxxxxxx. 02.06.2011 istungil esitas hageja kohtule kostja osanike nimekirja seisuga 01.12.2009, millele on 01.12.2009 alla kirjutanud R L Pikkjalg OÜ juhatuse liige ja hageja poolt 20.11.2009 kostja juhatusele esitatud kirja seoses hageja aadressiandmete muutumisega kanda tema uued aadressiandmed OÜ Pikkjalg osanike nimekirja (tlk.72-74). Kostja seadusliku esindaja, juhatuse liikme (alates 11.04.2011) J S vande all antud seletuse kohaselt näeb ta hageja poolt 02.06.2011 istungil esitatud kirja esmakordselt, sest kostja endise juhatuse liikme R L poolt O Ble üle antud osaühingu dokumentide aktis hageja kirja ei olnud (tlk. 104). Kostja leiab, et hageja ei ole tõestanud, et kiri, milles ta teatab oma elukoha muutmisest, oli üle antud osaühingu juhatusele. Seega O B saatis koosoleku kutsed hageja aadressile xxxxxxxxx, milline oli esitatud hageja poolt kõikides OÜ Pikkjalg dokumentides oktoobrist 2009 kuni 13.04.2011. R L oli Pikkjalg OÜ juhatuse liige alates 19.11.2009 kuni 17.02.2010 (tlk. 98) ja on hageja elukaaslane alates 1990-ndatest aastatest ning kellega hagejal on ka ühine laps (tlk 101). Seega on võimalik, et kas hageja 20.11.2009 esitatud kiri kostja juhatusele seoses hageja aadressiandmete muutumisega kanda tema uued aadressiandmed OÜ Pikkjalg osanike nimekirja, oli kirjutatud tagantjärgi või oli esitatud küll õigel ajal tollasele kostja juhatuse
liikmele R L, kes aga ei lisanud seda kostja dokumentide juurde, mistõttu kostjal puudus kuni 13.04.2011 informatsioon hageja õigete elukoha andmete kohta ning mille kohta ei olnud kostja ka hageja 20.11.2009 kirja saanud. ÄS § 171 lg 6 kuni 01.01.2011 kehtinud redaktsioon sätestas, et kui osanike koosolekul ei ole esindatud ÄS § 170 2. lõikes nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häältest. 05.05.2010 osanike üldkoosoleku protokolli kohaselt hageja koosolekul ei osalenud (tlk.20), päevakord oli sama, mis 19.04.2010 ja 23.04.2010 koosolekul. Ümbrikutel märgitud aadressi kohaselt saadeti hagejale osanike koosolekute kutsed (tlk.82-84), sealhulgas 05.05.2010 osanike koosoleku kutse Tedrepere 20, Tallinn, mille hageja on hagiavalduses märkinud oma elukohana. Hageja sai osanike koosoleku kutsed (mis olid saadetud 09.04.2010 ja 20.04.2010 aadressil xxxxxxxxxx) kätte 23.04.2010, kuid 05.05.2010 osanike koosolekule ei ilmunud. Seega ei ole hageja usaldusväärselt tõendanud kutsete saatmisse puutuvat, on jätnud teatamata oma tegeliku elukoha aadressi ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses. Teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kõik meneltuskulud jätta kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tsiviilasjas kogutud tõendeid, mistõttu on kohus jõudnud ebaõigele seisukohale. Eeltoodust tulenevalt on maakohus kohaldanud ebaõigesti menetlusnorme. Seega ei ole maakohtu otsus seaduslik ega põhjendatud. Vaidlusalune 05.05.2010 Pikkjalg OÜ osanike koosolek ei olnud otsustusvõimeline. Vaidlusalune osanike koosolek ei olnud korduskoosolek, kuna eelneva koosoleku kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda. I koosolek toimus 19.04.2010. II koosolek kui korduskoosolek aga juba 3 päeva hiljem 23.04.2010. ÄS § 170 lg-st 2 ja § 171 lg-st 6 tulenevalt saab korduvkoosoleku kokku kutsuda alles 9 päeva möödudes päras I koosoleku toimumist. Kuna antud juhul toimus II koosolek kui korduskoosolek enne seaduses sätestatud tähtaega, siis rikuti 23.04.2010 koosoleku kokkukutsumisel kokkukutsumise korda. Kuivõrd II koosolek oli korduskoosolek ja selle kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda, siis ei olnud 05.05.2010 Pikkjalg OÜ osanike koosolek enam korduskoosolek ehk sellele ei kohaldunud ÄS § 171 lg 6. Maakohus on leidnud, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud oma väidet, et on kostjale õigeaegselt teatanud õiged andmed oma elukoha kohta. Kohus on põhistanud seda asjaoluga, et hageja märkis 13.11.2009 notariaalses tehingus oma aadressiks xxxxxxxxxx. Notariaalses tehingus märgitud aadress ei loo kostjale mingeid õigusi ega hagejale mingeid kohustusi. Samuti seetõttu, et tehing toimus ajaliselt enne aadressi muudatusest teatamist 20.11.2009 ning vaidlusaluse 05.05.2010 osanike koosoleku kokkukutsumist. ÄS § 182 lg 2 kohaselt juhatus peab osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, samuti nende osade nimiväärtused. Seega lasus kostjal kohustus pidada osanike nimekirja. Kostja pole esitanud ühtegi osanike nimekirja, ka mitte selle ajahetke kohta, mis oleks kajastanud osanike andmeid vaidlusaluse osanike koosoleku kokkukutsumise eel või toimumise ajal. Seega pole kostja tõendanud, et hageja esitatud osanike nimekiri ei vastaks tõele. Samuti pole kostja tõendanud, et tal oli õigus edastada teated muule aadressile kui xxxxxxxxxxxxxx, ka mitte aadressile xxxxxxxxxx. Samuti ei ole kostja tõendanud, et xxxxxxxxxx oleks olnud tollal osanike nimekirja kantud aadress, kuna kostja pole osanike nimekirja esitanud. Kohtu seisukoht, mille kohaselt on võimalik, et R L ei ole kõiki äriühingu siseseid dokumente uuele juhatuse liikmele edastanud, ei ole absoluutselt asjakohane. See on kostja
kui äriühingu sisemine küsimus ning äriühingu juhatuse liikmete tegevuse eest äriühingu või teiste endiste juhatuse liikmete suhtes ei vastusta hageja. See on äriühingu siseküsimus, tal lasub kohustus tagada oma aruandluse ja dokumentide korrashoid. Kohtu seisukoht, et hageja esitatud avaldus või osanike nimekiri võivad olla võltsitud või koostatud tagasiulatuvalt, ei ole leidnud tõendamist, kohus on seda vaid eeldanud. Maakohus on leidnud, et hagejale adresseeritud ja aadressile xxxxxxx, Tallinn, edastatud 04.04.2010 ja 20.04.2010 kirjades olid kutsed kostja osanike koosolekutele 19.04.2010 ja 23.04.2010. See ei vasta tõele ja on tõendamata. Hageja ei ole kordagi menetluse vältel seda väitnud või seda omaks võtnud. Koosoleku teate kättetoimetamine oli äriühingu kohustus, seega teate kättesaamist peab tõendama äriühing ehk kostja. Hageja suhtes oleks teate mitte kättesaamise fakti tõendamine negatiivse asjaolu tõendamine, mida ta saadetise vastuvõtjana tõendada ei saagi. Samuti ei ole kostja tõendanud, et eeltoodud kirjades oleks olnud osanike koosoleku kokkukutsumise teated või veel enamgi seaduses sätestatud vorminõuetele vastavad teated. Maakohus oleks pidanud kõiki asjaolusid arvestades ning nõude alust arvestades tuvastama ka kahe esimese koosolekuga seotud olulised asjaolud – mh teadete vorminõuetele vastavuse ja õigeaegselt kättettoimetamise. Vastustaja vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 16.12.2011 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normise olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Vaidlus puudub selles, et Pikkjalg OÜ osanikeks aprillis 2010 olid hageja S R ja O B, kellele mõlemale kuulus 50% suurusega osa. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. ÄS § 172 lg 1 järgi saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Pikkjalg OÜ osanike koosolek oli kokku kutsutud 19.04.2010, kus aga puudus kvoorum, kuna koosolekul ei osalenud hageja. Kolleegium leiab, et koosoleku kokkukutsumisel ei olnud rikutud kokkukutsumise korda. Hagejale oli kutse aegsalt väljastatud aadressile xxxxxxxxx. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole tõendanud elukoha muudatusest osaühingule ja on ka 7.03.2011 hagiavalduses ise märkinud oma elukohaks xxxxxxxxxx. Koosolek oli pädev otsustama, millal toimub korduskoosolek. Koosolek otsustas, et korduskoosolek toimub 23.04.2010 sama päevakorraga (t.l.18). Ka 23.04.2010 toimunud üldkoosolekul puudus kvoorum. Otsuse resolutsioonist nähtub, et hagejale otsustati anda täiendavat aega kolmandale üldkoosolekule tulekuks ja otsustati viia läbi kolmas koosolek 5.05.2010 sama päevakorraga (t.l.19). ÄS § 171 lg 6 kuni 01.01.2011 kehtinud redaktsioon sätestas, et kui osanike koosolekul ei ole esindatud ÄS § 170 lg-s 2 nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häältest. Vaidlus puudub selles, et 23.04.2010 kokkukutsumisel oli oluliselt rikutud ÄS § 170 lg-s 2 sätestud
korda ning seetõttu on nimetatud koosolekul vastuvõetud otsus tühine ÄS § 1721 alusel. Kuna 23.04.2010 koosoleku otsus oli tühine, siis ei olnud nimetatud koosolek pädev otsuseid vastu võtma. Kui juhatus kutsus vaatamata sellele koosoleku kokku 5.05.2010, siis ei olnud tegemist enam nn uue koosolekuga (korduskoosolekuga) ÄS § 171 lg 6 mõttes. 5.05.2010 toimunud koosolek oli otsuse kohaselt kolmas sama päevakorraga koosolek (t.l.20). Kolleegiumi arvates ei olnud see koosolek enam pädev otsuseid vastu võtma ÄS § 171 lg 6 alusel ilma nõutava kvoorumita. Seega on 5.05.2010 toimunud koosoleku otsus tühine ÄS § 174 lg 1 alusel. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Vaidlus puudub selles, et nimetud koosolekul puudus kvoorum. Tsiviilasja materjalide juurde oli lisatud 5.05.2010 koosoleku kokkukutsumise teade hagejale (t.l. 84 asuvas ümbrikus). Sellest teatest nähtub küll koosoleku päevakord, kuid ei nähtu, et tegemist oleks nn korduskoosolekul, mis annab ühele osanikest õiguse otsuseid vastu võtta puuduva kvoorumita. Ülaltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulud Nii esimese kui ka teise astme menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.