Maksekäsk Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
25.oktoober 2013 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-13-16692
Tsiviilasi
B. A. S. A. K. laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: B. I. G. B. A. N. K. A. S. xxxxxxxx, asukoht xxxxxxx Esindaja: R. R. V. S. K. O. , asukoht xxxxxxx e-post: Kostja: A. K. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post:
esindajad
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Maksekäsu peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Kui maksekäsk toimetatakse kätte avalikult, võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui võlgnik sai maksekäsust või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused B. I. G. B. A. N. K. A. S. 15.04.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. . tarbijakrediidilepingutest tuleneva võlgnevuse nõudes. Kuna võlgnik esitas maksaekäsu kiirmenetluses vastuväite, milles tunnistas nõuet osaliselt, on Pärnu Maakohtu 03.06.2013 määrusega menetlus maksekäsu kiirmenetluses lõpetatud ning asi üle antud Tartu Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduses on B. I. G. B. A. N. K. A. S. nõutud A. . poolte vahel 28.06.2012 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 1206362/96st tulenevalt põhinõudena 2500 euro ja kõrvalnõuetena intressi 699,44 eurot, viivise 241,66 eurot ja võla sissenõudmise kulu 51,12 eurot väljamõistmist ning 23.01.2012 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 1200386/96ao tulenevalt põhinõudena 271,61 euro ja kõrvalnõuetena intressi 44,22 eurot ja viivise 20,43 eurot ja võla sissenõudmise kulu 25,56 eurot väljamõistmist. A. K. maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites tunnistanud nõudeid põhivõla so 2500 euro ja 271,61 euro ulatuses, kokku 2771,61 eurot. TsMS §-s 487 lg 11 ( alates 01.01.2013 kehtivas redaktsioonis) on sätestatud, et kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses käesoleva paragrahvi lõigete 1,2,3 sätestatu kohaselt. Seega kuna võlgnik on avaldaja nõuet osaliselt so 2771,61 euro ulatuses tunnistanud, saab teha temalt nimetatud summa sissenõudmiseks maksekäsu. Kohus mõistab poolte vahel sõlmitud laenulepingutest nr 1209362/96st ja nr 1200386/96ao tuleneva põhivõlgnevuse katteks A. . välja 2771,61 eurot Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks. Alates 01.01.2013 sätestab TsMS § 1741 lg 2, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu
rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on avaldaja tasunud 15.04.2013 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 158,49 eurot. Kohtu käsutuses ei ole tõendeid riigilõivu tasumise kohta ja Tartu Maakohtul pole võimalik selle tasumist kontrollida ka elektrooniliselt ( kuna lõiv on tasutud teise kohtu viitenumbrile). Kuid asjaolust, et Pärnu Maakohus on avaldust menetlenud, võib järeldada, et maksekäsu kiirmenetluses on riigilõivu tasumist kontrollitud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et avaldaja on maksekäsu avalduse esitamisel tasunud vastavalt RLS §-s 57 lg 6 sätestatule so 3 protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro. Kuna kohus teeb maksekäsu 2771,61 euro sissenõudmiseks ning sellise nõude esitamisel oleks avaldaja pidanud riigilõivuseaduse § 57 lg 6 alusel tasuma riigilõivuna 83,15 eurot, peab kohus TsMS § 1741 lg 2 kohaselt põhjendatuks võlgnikult avaldaja kasuks sisse nõuda riigilõivu katteks 83,15 eurot. Peale selle tuleb võlgnikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 20 eurot. TsMS § 489 lg 5 kohaselt tuleb maksekäsus võlgnikule selgitada, et ta võib määruse kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul esitada maksekäsu peale määruskaebuse. Võlgnikule selgitatakse, et määruskaebuse esitamine on võimalik üksnes käesoleva seadustiku § 489-1 lõikes 2 nimetatud juhtudel. TsMS § 489-1 lg 2 kohaselt võlgniku määruskaebus võib tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Peale selle on TsMS §-s 4891 lg 2-1 sätestatud, et maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest. TsMS § 489 lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.