Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-53356
Tsiviilasi
Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi osaühingu XXX ja XXX vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
10 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, Narva mnt 11, 15015, Tallinn); hageja lepinguline esindaja Krista Arraste (Julianuse Õigusbüroo osaühing, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost: [email protected]); kostja osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, epost: XXX); kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma (advokaadibüroo Valdma & Partnerid, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
2-12-53356
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 97,55% ulatuses hageja Danske Bank A/S Eesti filiaali ja 2,45% ulatuses solidaarselt kostjate osaühingu XXX ja XXX kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
I Hageja nõue
2-12-53356
II Kostjate ühised vastuväited
III Kohtu põhjendused
2-12-53356
VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ja tutvunud asjas kogutud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2-12-53356
2-12-53356
liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus leiab, et kuna kapitalirendileping öeldi üles 14.04.2009, lepingu ese võõrandati 07.08.2009 ja hageja esitas nõude lõppsumma koos võlgnevuse tasumise tähtajaga 10 päeva kostjatele 24.09.2013, on põhjendatud pidada nõude sissenõutavaks muutumise ajaks 24.09.2009 teatisest tulenevalt 04.10.2009. Hagejale oli 24.09.2009 kuupäeva seisuga teada VÕS § 367 lõikes 3 sätestatud kapitalirendilepingu eseme väärtus, mille võrra vähendada kulutuste hüvitamise nõuet, ja hagejale olid teada lepingu eseme võõrandamisega kaasnenud kulutused. Kohus leiab, et VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kohalduvad juhul, kui puudub võimalus üheselt määratleda nõude sissenõutavaks muutumise hetk (nt lepingu eset ei tagastata hagejale), kuid käesoleval juhul on võimalik hageja 24.09.2009 teatise alusel selgelt tuvastada lepingust ja lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude sissenõutavaks muutumine ja nõude lõppsumma tasumise tähtaeg. Kapitalirendileping on üles öeldud 14.04.2009 ja lõplik nõudesumma koos nõude tasumise tähtajaga on esitatud 24.09.2009, mistõttu kohus leiab, et hageja esitas nõude lepingu ülesütlemisest mõistliku tähtaja jooksul ja nõue muutus sissenõutavaks 24.09.2009 teatises märgitud tähtaja möödumisel, st 04.10.2009.
2-12-53356
Kostja on esitanud hageja nõudele 08.07.2013 menetlusdokumendis aegumise vastuväite, kuna esitatud arved olid sissenõutavad vastava arve esitamisest alates ning kolmeaastane aegumistähtaeg möödus vastavalt 2012 aasta mai ja augusti kuu vastavatel kuupäevadel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus leiab, et muude kulutuste hüvitamise nõue ei ole tasu nõue TsÜS § 147 lg 3 kohaselt ja nõude sissenõutavaks muutumise aega tuleb arvestada TsÜS § 147 lg 2 kohaselt alates 24.09.2009 nõude teates esitatud tähtajast 04.10.2009. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.12.2012, mis on 3 aastat ja 71 päeva peale nõude sissenõutavaks muutumist. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue muude kulutuste hüvitamiseks summas 465.06 eurot on TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 2 kohaselt aegunud ja tuleb jätta rahuldamata.
2-12-53356
158 lg 1 kohaselt 26.01.2010 maksekorralduse tegemisega kui võlgnevuse tunnistamisega, millest tulenevalt ei ole hageja viivisenõue TsÜS § 144 ja § 154 kohaselt aegunud. Hagiavalduses esitatud viivisenõue sisaldab ka 15.02.2009 arve nr 20090200373 ja 15.03.2009 arve nr 20090301811 tasumisega viivitamise eest nõutavat viivist. Kasutusrendilepingu nr XXX kohaselt on lepingujärgne viivis 0,3% võlgnevuselt iga viivitatud päeva eest (tl 32). Kohus leiab, et hageja viivisenõue 15.02.2009 arve nr 20090200373 ja 15.03.2009 arve nr 20090301811 tasumisega viivitamise pealt aegub TsÜS § 144 ja § 154 kohaselt kolme aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil põhinõue muutus sissenõutavaks, kuid kuna aegumine katkes ja algas uuesti 26.01.2010, tuleb nõude aegumise tähtpäevaks pidada 31.12.2013 kell 24.00. Hageja on esitanud viivisenõuet sisaldava hagiavalduse 14.12.2012, seega enne nõude aegumise tähtaega. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue tasumata kuumaksete ja intressi pealt viiviste nõudmiseks ei ole aegunud ja kostja XXX on viivitanud 15.02.2009 arve nr 20090200373 ja 15.03.2009 arve nr 20090301811 tasumisega kuni 26.01.2010. Kuumaksete ja intressi nõuded muutusid sissenõutavaks vastavalt arvetel toodud tähtpäevadele 15.02.2009 ja 15.03.2009. Hageja on taotlenud viiviste väljamõistmist ajavahemiku 03.10.2009 – 29.04.2013 eest, kuid võlgnevus on tasutud juba 26.01.2010, mistõttu on põhjendatud viivise välja mõistmine ajavahemiku 03.10.2009 – 26.01.2010 eest (115 päeva) summas (709.84 x 0,3% x 115) 244.89 eurot. Kostja XXX ja hageja on 02.04.2007 sõlminud käenduslepingu nr XXX (tl 40), mille punkti 1 kohaselt käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 27 786.99 eurot ja punkti 2 kohaselt juhul, kui klient ei täida lepingust tulenevaid kohustusi liisinguandja ees nõuetekohaselt, on liisinguandjal õigus nõuda lepingu täitmist nii kliendilt kui käendajalt kui ka mõlemalt ühiselt. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt ja VÕS § 145 lg 1 alusel, et kostjad on solidaarvõlgnikud ja vastutavad kuumaksete ja intressi tasumisega viivitamise eest ühiselt. Hageja viivise nõue ei ületa käenduslepingus sätestatud vastutuse maksimumsummat. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja viivise nõue tuleb rahuldada osaliselt summas 244.89 eurot ja viivis tuleb mõista solidaarselt välja kostjatelt osaühingult XXX ja XXX.
Menetluskulud
2-12-53356
TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.