Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi osaühingu XXX ja XXX vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
10 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, Narva mnt 11, 15015, Tallinn); hageja lepinguline esindaja Krista Arraste (Julianuse Õigusbüroo osaühing, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost: [email protected]); kostja osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, epost: XXX); kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma (advokaadibüroo Valdma & Partnerid, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi osaühingu XXX ja XXX vastu võla väljamõistmiseks.
2.Mõista osaühingult XXX ja XXX solidaarselt Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks välja viivised 244.89 eurot (kakssada nelikümmend neli eurot ja 89 senti).
2-12-53356
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 97,55% ulatuses hageja Danske Bank A/S Eesti filiaali ja 2,45% ulatuses solidaarselt kostjate osaühingu XXX ja XXX kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Danske Bank A/S Eesti filiaal esitas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale 14.12.2012. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingu XXX ja XXX vastu võla nõudes. Pärnu Maakohus andis asja 28.03.2013 kohtumäärusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Danske Bank A/S Eesti filiaal on esitanud 29.04.2013 hagiavalduse Harju Maakohtule osaühingu XXX ja XXX vastu võlgnevuse nõudes. Võlgnevus koosneb põhivõlast 5 433.65 eurot, intressist 117.35 eurot ja viivistest 4 449 eurot, kokku 10 000 eurot. Danske Bank A/S Eesti filiaal ja osaühing XXX sõlmisid 02.04.2007 kasutusrendilepingu nr XXX (tl 32), millega osaühing XXX võttis liisingusse kaubiku Renault Trafic 2,0 dCi Pack Clim Kombi ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Danske Bank A/S Eesti filiaal ja XXX sõlmisid 02.04.2007 käenduslepingu nr XXX (tl 40), millega XXX käendas hageja ja kostja osaühingu XXX vahel 02.04.2007 sõlmitud kasutusrendilepingut nr XXX. Käendaja vastutuse maksimummääraks seati 27 786.99 eurot (434 771.97 krooni). Osaühing XXX ei tasunud lepingust tulenevaid rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas 14.04.2009 üldtingimuste punkti 10.1 alusel vara tagastamise nõude (tl 41), millega ütles hageja kasutusrendilepingu erakorraliselt üles ning palus tagastada viivitamatult lepingu objektiks olev vara. Pärast vara realiseerimist edastas hageja 24.09.2009 osaühingule XXX ja XXX tasumise nõude (tl 42-43) kokku summas 108 414.49 krooni. Osaühing XXX tasus 26.01.2010 hagejale 1 134.54 eurot (17 751.57 krooni). Hageja edastas 27.09.2012 täiendava tasumise nõude summas 5 794.42 eurot (tl 44-45). Hageja debiteeris 22.10.2012 kostja XXX arvelduskontolt võlgnevuse katteks 52.40 eurot. Kostjad rahalise kohustuse tasumise nõudeid osundatud tähtajal ei tasunud. Hageja on 21.08.2013 menetlusdokumendis seisukohal, et nõue ei ole aegunud, kuna tegemist on tasu maksmise nõudega ja kokkulepitud tasu maksmise nõude puhul aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.12.2012, s.o aegumistähtaja kestel. Kostja osaühingu XXX poolt 26.01.2010 arvete tasumisega on nõuet pärast kasutusrendilepingu erakorralist ülesütlemist tunnustanud, mille tagajärjel aegumine katkes ja algas uuesti alates 26.01.2010. Ka eeltoodust tulenevalt ei ole hageja kasutusrendilepingust nr XXX tulenev solidaarnõue kostjate vastu aegunud.
2-12-53356
II Kostjate ühised vastuväited
2.Kostjad vaidlesid 08.07.2013 ühises vastuses hagile vastu ja ei tunnista hagi nõuete aegumise tõttu. Hageja on esitanud nõude VÕS § 367 alusel soetushinna ja võõrandamise hinna vahe alusel ning hagis nimetatud sõidukiga seotud kulude alusel. Hagi lisa 7 on 07.08.2009 kaubiku müügiarve ning enne seda kuupäeva kantud kulude 29.05.2009 ja 21.08.2009 arved Saksa Autolt. Lisaks on asja juures maksekorraldus, millel on seletus: "Arved 292602284,292602285,292602286 ..." , kui märgitud arveid lisatud ei ole. Kostjad leiavad, et nimetatud kulud olid sisenõutavad vastava arve esitamisest ja kolmeaastane aegumistähtaeg möödus vastavalt 2012 aasta mai ja augusti kuu vastavatel kuupäevadel. Kostja on tasutud 15.02.2009 arve nr 20090200373 ja 15.03.2009 arve nr 20090301811. Kostja taotleb 08.07.2013 menetlusdokumendis aegumise osas vaheotsuse tegemist.
III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 435 lg 1 kohaselt kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
2-12-53356
VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ja tutvunud asjas kogutud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Danske Bank A/S Eesti filiaal on esitanud 29.04.2013 hagiavalduse Harju Maakohtule osaühingu XXX ja XXX vastu võlgnevuse nõudes. Võlgnevus koosneb põhivõlast 5 433.65 eurot, intressist 117.35 eurot ja viivistest 4 449 eurot, kokku 10 000 eurot. Hageja ja osaühing XXX sõlmisid 02.04.2007 kasutusrendilepingu nr XXX (tl 32) ning hageja ja XXX sõlmisid 02.04.2007 sõlmitud käenduslepingu nr XXX (tl 40). Hageja esitas 14.04.2009 üldtingimuste punkti 10.1 alusel vara tagastamise nõude (tl 41), millega ütles hageja kasutusrendilepingu erakorraliselt üles ning palus tagastada viivitamatult lepingu objektiks olev vara. Pärast vara realiseerimist edastas hageja 24.09.2009 osaühingule XXX ja XXX tasumise nõude (tl 42-43) kokku summas 108 414.49 krooni. Osaühing XXX tasus 26.01.2010 hagejale 1 134.54 eurot (tl 64) selgitustega „Arve nr 20090301811“, „Arve 20090200373“ ja „Arve nr 20090400335“. Hageja edastas 27.09.2012 täiendava tasumise nõude summas 5 794.42 eurot (tl 44-45). Hageja debiteeris 22.10.2012 kostja XXX arvelduskontolt võlgnevuse katteks 52.40 eurot.
5.Tasumata kuumaksete ja intressi nõue Hagiavalduse kohaselt on hagejal 15.02.2009 arve nr 20090200373 ja 15.03.2009 arve nr 20090301811 (tl 50-51) alusel nõue tasumata kuumaksete osas 592.49 eurot ja tasumata intressi nõue 117.35 eurot. Hageja leiab 21.08.2013 menetlusdokumendis, et kostja on 26.01.2010 arvete tasumisega nõuet pärast liisingulepingu ülesütlemist tunnistanud, mille tagajärjel aegumine katkes ja algas uuesti alates 26.01.2010. Kostjad toovad 08.07.2013 ühises menetlusdokumendis välja, et kostja osaühing XXX on tasutud 15.02.2009 arve nr 20090200373 ja 15.03.2009 arve nr 20090301811. VÕS § 195 lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 76 lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 15.02.2009 arve nr 20090200373 ja 15.03.2009 arve nr 20090301811 on hagejale tasutud 26.01.2010 maksekorraldustega. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue tasumata kuumaksete 592.49 euro ja tasumata intressi 117.35 euro välja mõistmiseks tuleb jätta VÕS § 76 lõikest 4 tulenevalt rahuldamata, kuna kostja osaühing XXX on hageja nõude täitnud juba 26.01.2010 ja asjas kogutud materjalidest ei nähtu, et hageja oleks vastu vaielnud kohustuse täitmisele.
6.Vara soetusmaksumuse tasumata osa nõue
2-12-53356
6.1.Hagiavalduse kohaselt vara maksumuse tasumata osa pärast lepingu lõpetamist oli 12 646.58 eurot ja vara realiseeriti hinnaga 7 083.54 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on vara soetusmaksumuse tasumata osa arvestamisel vähendanud nõuet vara realiseerimisest saadud tulu ja kostjate poolt tasutud summade võrra vastavalt (12 646.58 – 7 083.54 – 1 134.54 – 52.40) 4 376.10 euroni. Hageja on esitanud nõude VÕS § 367 alusel soetushinna ja võõrandamise hinna vahe alusel. Kostja on esitanud hageja nõudele 08.07.2013 menetlusdokumendis aegumise vastuväite. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-95-08 punktis 11 on kolleegium selgitanud, et lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole tegemist korduvate kohustustega ja nende aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-15310 punktis 12 on kolleegium väljendanud seisukohta, et kui lepingu ülesütlemise korral ei ole võimalik määrata muud nõude sissenõutavaks muutumise aega, muutus nõue VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi sissenõutavaks hiljemalt mõistliku aja möödumisel lepingu ülesütlemisest, st ülesütlemisteate võlgnikuni jõudmisest. Poolte vahel puudub vaidlus, et liisinguese tagastati hagejale ja hageja on liisingueseme 07.08.2009 võõrandanud 7 083.54 euro eest (110 833.33 krooni) ilma käibemaksuta (tl 49). Samuti puudub vaidlus selles, et kasutusrendileping nr XXX öeldi üles 14.04.2009 teatisega ja hageja määras 24.09.2013 teatisega kostjatele võlgnevuse tasumiseks tähtaja 10 päeva ehk 03.10.2009.
6.2.TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus leiab, et kasutusrendilepingu puhul on tasuna käsitletav liisinguandja poolt peamiselt intressi kujul saadav summa, mitte liisingulepingu sõlmimisel liisinguandja poolt tehtud kulutuste hüvitamise nõue, kuna lepingu ülesütlemise korral kulutuste hüvitamine lähtub nendest kuludest, mis võlausaldaja on seoses lepingu esemega kandnud. Kulude hüvitamise puhul puudub võlausaldajal tasu saamise element, sest hüvitamine toimub tegelikult kantud kulutuste ulatuses. Kapitalirendilepingule kohaldatav intressimakse on üldjuhul see täiendav tasu, mida hagejal on lepingu alusel nõuda. Võttes arvesse, et käesoleva otsuse punktis 5 on kohus asunud seisukohale, et hagejale on tasutud hagiavalduses toodud tasumata kuumaksed ja intress 26.01.2010 maksetega, puudub hagejal igal juhul tasu nõue, sest teiste nõuete puhul on tegemist viivise, vara soetusmaksumuse tasumata osa ja muude kulutuste hüvitamise nõuetega. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et puudub alus TsÜS § 147 lg 3 kohaldamiseks ja hageja nõude aegumistähtaja alguse arvestamisel tuleb lähtuda TsÜS § 147 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt tuleb nõude sissenõutavaks muutumise hetkeks pidada 03.10.2009, kui hageja oli kostjatele andnud nõude lõpliku summa tasumise tähtaja.
6.3.VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige
2-12-53356
liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus leiab, et kuna kapitalirendileping öeldi üles 14.04.2009, lepingu ese võõrandati 07.08.2009 ja hageja esitas nõude lõppsumma koos võlgnevuse tasumise tähtajaga 10 päeva kostjatele 24.09.2013, on põhjendatud pidada nõude sissenõutavaks muutumise ajaks 24.09.2009 teatisest tulenevalt 04.10.2009. Hagejale oli 24.09.2009 kuupäeva seisuga teada VÕS § 367 lõikes 3 sätestatud kapitalirendilepingu eseme väärtus, mille võrra vähendada kulutuste hüvitamise nõuet, ja hagejale olid teada lepingu eseme võõrandamisega kaasnenud kulutused. Kohus leiab, et VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kohalduvad juhul, kui puudub võimalus üheselt määratleda nõude sissenõutavaks muutumise hetk (nt lepingu eset ei tagastata hagejale), kuid käesoleval juhul on võimalik hageja 24.09.2009 teatise alusel selgelt tuvastada lepingust ja lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude sissenõutavaks muutumine ja nõude lõppsumma tasumise tähtaeg. Kapitalirendileping on üles öeldud 14.04.2009 ja lõplik nõudesumma koos nõude tasumise tähtajaga on esitatud 24.09.2009, mistõttu kohus leiab, et hageja esitas nõude lepingu ülesütlemisest mõistliku tähtaja jooksul ja nõue muutus sissenõutavaks 24.09.2009 teatises märgitud tähtaja möödumisel, st 04.10.2009.
6.4.Hageja on 21.08.2013 menetlusdokumendis seisukohal, et kostja osaühingu XXX poolt 26.01.2010 arvete tasumisega on nõuet pärast kasutusrendilepingu erakorralist ülesütlemist tunnustanud, mille tagajärjel aegumine katkes ja algas uuesti alates 26.01.2010. Kohus leiab, et kostja osaühingu XXX on 26.01.2010 arvete tasumisega tunnustanud hageja nõuet selgelt maksekorralduste selgitustes toodud ulatustes, st 15.02.2009 arve nr 20090200373 ja 15.03.2009 arve nr 20090301811 osas. Eeltoodud asjaolu ei anna kohtu hinnangul alust arvata, et kostjad on tunnustanud või nõustunud lepingu ülesütlemisega kaasnenud vara soetusmaksumuse vahe hüvitamise kohustusega. Perioodiline lepingulise makse nõue ja lepingu ülesütlemisega kaasnev kulutuste hüvitamise nõue on tekkinud erinevatel alustel ning on erineva sisuga, mistõttu ei saa kostja osaühingu XXX poolt 26.01.2010 teostatud maksekorraldusi pidada hageja lepingu ülesütlemisest tulenevate kulutuste hüvitamise nõude tunnustamiseks ja hageja vara soetusmaksumuse tasumata osa nõude aegumine ei ole 26.01.2010 maksekorralduste alusel katkenud ja uuesti alanud TsÜS § 158 lg 1 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja vara soetusmaksumuse tasumata osa nõue tuleb jätta TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 2 alusel rahuldamata aegumise tõttu, kuna hageja on nõude esitanud alles 14.12.2012, st 3 aastat ja 71 päeva peale nõude sissenõutavaks muutumist 04.10.2009.
7.Muude kulutuste hüvitamise nõue Hageja on esitanud nõude muude kulutuste hüvitamiseks XXXaktsiaseltsi 29.05.2009 arve nr 292602293 (tl 52) alusel summas 40.05 eurot ja XXXaktsiaseltsi 21.08.2009 arve nr 292603457 (tl 54) alusel summas 425.01 eurot, kokku summas 465.06 eurot. 29.05.2009 arve on esitatud müügieelse tehnilise ülevaate teostamise eest ja 21.08.2009 arve sõiduki realiseerimise eest makstava tasu eest.
2-12-53356
Kostja on esitanud hageja nõudele 08.07.2013 menetlusdokumendis aegumise vastuväite, kuna esitatud arved olid sissenõutavad vastava arve esitamisest alates ning kolmeaastane aegumistähtaeg möödus vastavalt 2012 aasta mai ja augusti kuu vastavatel kuupäevadel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus leiab, et muude kulutuste hüvitamise nõue ei ole tasu nõue TsÜS § 147 lg 3 kohaselt ja nõude sissenõutavaks muutumise aega tuleb arvestada TsÜS § 147 lg 2 kohaselt alates 24.09.2009 nõude teates esitatud tähtajast 04.10.2009. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.12.2012, mis on 3 aastat ja 71 päeva peale nõude sissenõutavaks muutumist. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue muude kulutuste hüvitamiseks summas 465.06 eurot on TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 2 kohaselt aegunud ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Viivise nõue Hageja on hagiavalduses eostanud viivise nõude võlgnevuse 5 433.65 euro suuruse summa pealt perioodi 03.10.2009 – 29.04.2013 eest viivisemääraga 0,3%. Viivise arvestuslik nõue on 21 256.44 eurot, mille hageja on vähendanud 4 449 euroni. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus leiab käesoleva lahendi punktides 6 ja 7 toodud seisukohtadest tulenevalt, et hageja viivisenõue vara soetusmaksumuse tasumata osa ja muude kulutuste hüvitamiseks on aegunud, kuna hageja vastavad nõuded olid maksekäsu kiirmenetluse avaldamise hetkeks 14.12.2012 aegunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja viivisenõue jätta rahuldamata osas, milles see on arvestatud vara soetusmaksumuse tasumata osa ja muude kulutuste hüvitamise nõude summa suuruse pealt. Hageja viivisenõude ja võlgnevuse terviksumma sisaldas ka tasumata kuumakseid ja intressi. Tasumata kuumaksed ja intress on olemuslikult korduvad kohustused, mis aeguvad TsÜS § 154 kohaselt kolme aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustustele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja osaühing XXXon 26.01.2010 tasunud hagejale 15.02.2009 arve nr 20090200373 ja 15.03.2009 arve nr 20090301811, millega kostja tunnistas vastavate kohustuste olemasolu ning täitis kohustuse arvetel toodud summas (592.49 + 117.35) 709.84 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõude aegumine 15.02.2009 arve nr 20090200373 ja 15.03.2009 arve nr 20090301811 pealt on katkenud ja uuesti alanud TsÜS §
2-12-53356
158 lg 1 kohaselt 26.01.2010 maksekorralduse tegemisega kui võlgnevuse tunnistamisega, millest tulenevalt ei ole hageja viivisenõue TsÜS § 144 ja § 154 kohaselt aegunud. Hagiavalduses esitatud viivisenõue sisaldab ka 15.02.2009 arve nr 20090200373 ja 15.03.2009 arve nr 20090301811 tasumisega viivitamise eest nõutavat viivist. Kasutusrendilepingu nr XXX kohaselt on lepingujärgne viivis 0,3% võlgnevuselt iga viivitatud päeva eest (tl 32). Kohus leiab, et hageja viivisenõue 15.02.2009 arve nr 20090200373 ja 15.03.2009 arve nr 20090301811 tasumisega viivitamise pealt aegub TsÜS § 144 ja § 154 kohaselt kolme aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil põhinõue muutus sissenõutavaks, kuid kuna aegumine katkes ja algas uuesti 26.01.2010, tuleb nõude aegumise tähtpäevaks pidada 31.12.2013 kell 24.00. Hageja on esitanud viivisenõuet sisaldava hagiavalduse 14.12.2012, seega enne nõude aegumise tähtaega. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue tasumata kuumaksete ja intressi pealt viiviste nõudmiseks ei ole aegunud ja kostja XXX on viivitanud 15.02.2009 arve nr 20090200373 ja 15.03.2009 arve nr 20090301811 tasumisega kuni 26.01.2010. Kuumaksete ja intressi nõuded muutusid sissenõutavaks vastavalt arvetel toodud tähtpäevadele 15.02.2009 ja 15.03.2009. Hageja on taotlenud viiviste väljamõistmist ajavahemiku 03.10.2009 – 29.04.2013 eest, kuid võlgnevus on tasutud juba 26.01.2010, mistõttu on põhjendatud viivise välja mõistmine ajavahemiku 03.10.2009 – 26.01.2010 eest (115 päeva) summas (709.84 x 0,3% x 115) 244.89 eurot. Kostja XXX ja hageja on 02.04.2007 sõlminud käenduslepingu nr XXX (tl 40), mille punkti 1 kohaselt käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 27 786.99 eurot ja punkti 2 kohaselt juhul, kui klient ei täida lepingust tulenevaid kohustusi liisinguandja ees nõuetekohaselt, on liisinguandjal õigus nõuda lepingu täitmist nii kliendilt kui käendajalt kui ka mõlemalt ühiselt. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt ja VÕS § 145 lg 1 alusel, et kostjad on solidaarvõlgnikud ja vastutavad kuumaksete ja intressi tasumisega viivitamise eest ühiselt. Hageja viivise nõue ei ületa käenduslepingus sätestatud vastutuse maksimumsummat. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja viivise nõue tuleb rahuldada osaliselt summas 244.89 eurot ja viivis tuleb mõista solidaarselt välja kostjatelt osaühingult XXX ja XXX.
Menetluskulud
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hageja nõue kuulus rahuldamisele summas 244.89 eurot, tuleb jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk 2,45% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 97,55% ulatuses hageja kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2-12-53356
TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.