Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-12-45200
Tsiviilasi
AS XXX hagi XXXOÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
51 936.90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AS XXX (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava; kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
10.09.2013
2-12-45200
TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Tuginedes TsMS § 444 lg 1, ei pea kohus vajalikuks antud otsuses ära tuua asja kohta esitatud väiteid, vastuväiteid ja esitatud tõendeid.
Hageja esitas 05.11.2012 hagiavalduses nõude kostja vastu, milles palus mõista kostjalt XXXOÜ hageja AS XXX kasuks välja põhivõlgnevuse 14 923.33 eurot, viivise 11 272.07eurot ja viivise põhinõudelt alates 05.11.2012 kuni põhikohustuse kohase täitmiseni 0,5% päevas. Kuivõrd kostja teavitas kohut, et oli 02.11.2012 hagejale tasunud arve nr 12/116 eest 528.70 eurot, vähendas hageja enda nõuet vastavas osas ning hageja nõudeks jäi mõista kostjalt XXXOÜ hageja AS XXX kasuks välja põhivõlgnevus 14 394.63 eurot, viivis 11 272.07 eurot ja viivise põhinõudelt alates 05.11.2012 kuni põhikohustuse kohase täitmiseni 0,5% päevas.
Kostja tunnistab osaliselt tema vastu esitatud nõudeid. Kostja ei vaidle vastu põhivõlgnevusele (välja arvatud arve nr 12/116 osas, mille kostja tasus 02.11.2012). Kostja ei ole nõus tasuma viiviseid.
Kohus, tutvunud asja materjalidega ning kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Hageja põhinõue Hagiavalduse aluseks on ajavahemikul 25.05.2012. a kuni 10.08.2012. a hageja poolt kostjale osutatud teenused, mille eest hageja esitas kostjale arved. Hageja esitas alljärgnevad arved kokku summas 14 923,33 eurot: a) Arve 12/116 (tellimus nr 4) 528,70 eurot - maksetähtaeg 12.06.2012 b) Arve 12/132 (tellimus nr 5) 603,59 eurot - maksetähtaeg 26.06.2012 c) Arve 12/141 (tellimus nr 6) 3 834,00 eurot - maksetähtaeg 25.06.2012 d) Arve 12/143 (tellimus nr 6) 601,68 eurot maksetähtaeg 26.06.2012 e) Arve 12/162 (tellimus nr 7) 3 835,42 eurot - maksetähtaeg 14.07.2012 f) Arve 12/174 (tellimus nr 7) 635,32 eurot - maksetähtaeg 20.07.2012 g) Arve 12/225 (tellimus nr 8) 4 187,58 eurot - maksetähtaeg 27.08.2012 h) Arve 12/229 (tellimus nr 8) 697,04 eurot - maksetähtaeg 30.08.2012. Kostja jättis kõik eelnimetatud arved tähtaegselt täielikult maksmata.
2-12-45200 Kostja tunnistab osaliselt tema vastu esitatud nõudeid. Kostja ei vaidle vastu põhivõlgnevusele (välja arvatud arve nr 12/116 osas, mille kostja tasus 02.11.2012 täielikult summas 528.70 eurot). Kostja ei ole nõus tasuma viiviseid. Kuivõrd kostja teavitas kohut, et oli 02.11.2012 hagejale tasunud arve nr 12/116 eest 528.70 eurot, vähendas hageja enda nõuet vastavas osas ning hageja nõudeks jäi mõista kostjalt XXXOÜ hageja AS XXX kasuks välja põhivõlgnevus 14 394.63 eurot, viivis 11 272.07 eurot ja viivise põhinõudelt alates 05.11.2012 kuni põhikohustuse kohase täitmiseni 0,5% päevas. Eeltoodust tulenevalt puudub poolte vahel antud asjas vaidlus hageja poolt kostjale teenuste osutamise faktis ning kostja poolt eelnimetatud teenuste saamise eest hagejale võlgnetavas põhivõlas summas 14 394.63 eurot. Poolte vahel on vaidlus põhivõlast tuleneva viivise osas. Hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt tellimuskirjadele oli tasumisega viivitamisel ette nähtud viivis 0,5% tasumata summalt päevas, mistõttu on hageja kostjale väljastanud kolm põhivõlgnevusest tulenevat viivisarvet kokku summas 11 272.07 eurot: a) Viivisarve 00001 3 507.42 eurot; b) Viivisarve 00002 6 123.09 eurot; c) Viivisarve 00003 1 641.56 eurot. Viivise tasumisega ei ole kostja nõus, kuna antud juhul on mittetasumine põhjustatud XXXOÜ kohustuste täitmata jätmise tõttu kostja ees ja mitte sel põhjusel, et kostja hoiab kohustuste täitmisest pahatahtlikult kõrvale. Samuti on poolte koostöö praktika suulise kokkuleppe alusel (kooskõlastatud juhatuse liikme XXX) senimaani toiminud selliselt, et tähtaja ületanud arvete tasumisel pole hageja viivisintressi tasumist nõudnud. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktidest 1 ja 6 ning VÕS § 108 lg 1 on hagejal õigus kostjapoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul on tegemist rahalise kohustuse täitmise nõudega, siis vastavalt VÕS § 113 lg 1 on hageja õigustatud nõudma ka viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Samuti on hageja õigustatud TsMS § 367 alusel nõudma viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Õiguslikud alused selle tasumisest keeldumiseks puuduvad. Väidetav praktika, mille kohaselt kuude pikkuse võlgnevuse tekkimise korral viiviseid ei maksta, poolte vahel hageja kinnitusel
2-12-45200 puudub ja kostja ei ole vastupidist tõendanud. Seejuures märgib kohus, et hageja ees kostja kohustuse täitmine ei saa olla sõltuvuses sellest, kas kostja võlgnik oma kohustused kohaselt täidab või mitte, mistõttu ei ole põhjendatud kostja seisukoht mitte viivist tasuda tulenevalt asjaolust, et kostja võlgnik on kostjale kohustused kohaselt täitmata jätnud. Kohus on kontrollinud hageja viivisenõude summa kujunemist vastavalt hagiavaldusega esitatud viivisearvestusele ja leiab, et see on korrektne. Kuivõrd hageja viivisenõue oli arvestatud vastavalt viivisearvestusele põhivõlgnevuse moodustavatelt summadelt kuni kuupäevani 01.11.2012, ei mõjuta hageja viivisenõude summa 11 272.07 euro suurust asjaolu, et kostja tasus osa põhivõlgnevusest summas 528.70 eurot 02.11.2012. Kokkuvõte Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole esitanud veenvaid vastuväiteid, mis lubaksid jätta hagi rahuldamata. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale võlgnevuse ja viivise. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 14 394.63 eurot, viivis 11 272.07 eurot ja viivis põhinõudelt alates 05.11.2012 kuni põhikohustuse kohase täitmiseni 0,5% päevas. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.