2-13-14628/10 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Jätta kõik menetluskulud XXX kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 413 lg 1). Kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta (TsMS 413 lg 3 p-1-3). Käesolevas tsiviilasjas toimetas kohus 16.10.2013.a kell 10:00 toimuva eelistungi kohtukutse kostjale kätte TsMS § 322 lg 1 kohaselt toimetades kohtukutse kätte kostja elukaaslasele (toimiku lk 62). 16.10.2013.a kell 8:48 teates kostja kohtule, et tal ei ole võimalik õigeaegselt kohtuistungile jõuda, kuna teel Riiast Tallinna vahetult enne Eesti piiri läks kostjal auto katki. Kostja palus kohtuistung edasi lükata. Kohus selgitas kostjale oma 16.10.2013.a e-kirjas, et mitteilmumise põhjuseid tuleb tõendada ning istungi edasilükkamine jääb hageja otsustada. Kohus märkis, et kohus võib asja lahendada tagaseljaotsusega. 16.10.2013.a toimunud eelistungil jättis kohus rahuldamata kostja taotluse istungi edasilükkamiseks, kuna taotlus oli esitatud ilma allkirjaga ja sellele ei olnud lisatud tõendeid. Samal eelistungil taotles hageja hagiavalduse rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et hageja taotlus hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega tuleb rahuldada, kuna puuduvad tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud TsMS § 413 lg 3 mõttes – kostja oli kutsutud istungile õigeks kuupäevaks ning kellaajaks; kostjat oli istungile ilmumata jäämise tagajärgedest hoiatatud; kostja ei teavitanud kohut istungile ilmumata jäämise mõjuvast

põhjusest ega ole andnud enne istungit nõusolekut kirjalikuks menetluseks või asja lahendamiseks ilma kostja osavõtuta. Kohus märgib, et hageja palus kohtul välja mõista kostjalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana. Hageja märkis, et 31.03.2013.a seisuga oli viivis 769,97 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisearvestus seisuga 31.03.2013 on korrektne, kuid kohus peab vajalikuks välja tuua sissenõutavaks muutunud viivisearvestus alates 01.04.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni 22.10.2013. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2013 kuni 30.06.2013 oli §-s 94 sätestatud intressimäär 0,75% ning alates 01.07.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni 22.10.2013.a on nimetatud intressimäär 0,5%. Kohus juhib ühtlasi tähelepanu, et alates 15.04.2013 sätestab VÕS § 113 lg 1 teine lause, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Enne 15.04.2013 kehtinud VÕS redaktsioon sätestas, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Perioodis 01.04.2013 kuni 14.04.2013 on 14 päeva. Seega on viivis nimetatud perioodi eest 14 771,76*7,75/100*14/365≈43,91 (eurot). Perioodis 15.04 kuni 30.06.2013 on 77 päeva. Seega on viivis nimetatud perioodi eest 14 771,76*8,75/100*77/365≈272,67 (eurot). Perioodis 01.07.2013 kuni 22.10.2013 on 114 päeva. Seega on viivis nimetatud perioodi eest 14 771,76*8,75/100*114/365≈403,69 (eurot). Kuni otsuse tegemiseni 22.10.2013.a on sissenõutavaks muutunud viivis seega 769,97+43,91+272,67+403,69=1490,24 eurot. Hageja esindaja esitas 17.10.2013.a kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu summas 600 eurot ja õigusabi kulud summas 1129 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik