Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Vaatamata kostjaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemisele, pakkus hageja kostjale võimalust asuda elama hageja teise vabasse kõigi mugavustega ja värskelt sanitaarremondi läbinud sotsiaalkorterisse aadressil xxxx. Kostja hageja poolt suuliselt esitatud eelviidatud korteri pakkumistele ei reageerinud, mistõttu saadeti vastav pakkumine kostjale 15.01.2013 ka kirjalikult ja tuletati sealjuures meelde, et kostja on jätkuvalt kohustatud võlgnevused likvideerima. Kostja keeldus pakutud korterist, pidades seda enda vajaduste jaoks ebamõistlikult väikeseks. Vastavalt kostja palvele otsustati tulenevalt kostja vanusest ja tema eelseisvast sünnipäevast kostjale vastu tulla ning võimaldati talle korteri vabastamist hiljemalt 31.01.2013.a. Kostja esitas 14.01.2013.a hagejale täiendava avalduse, milles palus jätta ennast elama senisesse korterisse ja kohustus õigeaegselt tasuma üüri ja kommunaalmakseid ning kustutama võlgnevuse. Tulenevalt asjaolust, et kostja näitas esimese tema poolt taotletud maksegraafikujärgse osamakse tasumisega jaanuaris 2013 üles eeldatavat huvi võlgnevuse likvideerimiseks, sõlmiti 24.01.2013.a vastavalt kostja avaldusele Rakvere linnavalitsuse 21.01.2013.a korralduse nr 56 alusel hageja ja kostja vahel maksegraafik võlgnevuste kõrvaldamiseks. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma makseid kogusummas 656,67 eurot vastavalt maksegraafikule perioodil veebruar 2013 kuni detsember 2013. Maksegraafik hõlmas kostja kõrvalkulude võlgnevusi, mis olid tekkinud enne detsembrit 2012 ning mille oli hageja korteri omanikuna kostja eest kommunaalteenuste arveid vahendavale ja kostja poolt kasutatava korteriga samas korterelamus asuvaid korteri omanikke ühendavale korteriühistule Laada Mait tasunud ja kostja üürimaksete tasumisega viivitamisest (kuni detsember 2012) ja kostjaga varasemalt sõlmitud maksegraafikujärgsete osamaksete tasumisega viivitamisest tulenevaid võlgnevusi hageja ees. Kokkuleppe kohaselt lepiti täiendavalt kokku, et maksegraafiku sõlmimine ei vabasta kostjat uute kommunaalteenuste arvete tähtaegsest tasumisest ning tulenevalt asjaolust, et kostja kohustus ise kõrvaldama korteriühistule Laada Mait mh detsember 2012 kommunaalteenuste osutamise eest esitatud arve, mis maksegraafikus ei sisaldunud, ka selle tasumisest. Maksegraafiku sõlmimine ei vabastanud kostjat lepingujärgse üüri maksmise kohustusest. Kostja 31.jaanuariks 2013 hagejale kuuluvat korterit ei vabastanud, hagejaga ühendust ei võtnud, tema telefonikõnedele ei vastanud ega tasu alates maist 2013.a ka maksegraafiku järgseid makseid. Kokku on kostja maksegraafikujärgsest võlgnevusest hagi esitamise ajaks ära tasunud 180,09 eurot. Vastavalt VÕS § 335 võib üürileandja nõuda üüritud asja tagastamisega viivitamisel viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline v.a kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Eelnevast tulenevalt on hageja jätkanud kostjale peale lepingu ülesütlemise kuupäeva üüriarvete esitamist, mida kostja aga alates veebruarist 2013.a ei tasu, mistõttu on tema korteri tagastamisega viivitamisest tuleneva kahjuhüvitise suuruseks 01.juuli 2013.a seisuga 115,85 eurot. Kuna kostja jättis osaliselt tasumata ka korteriühistule Laada Mait detsembri ja jaanuari 2013 eest esitatud arved, oli hageja sunnitud 4.märtsil tasuma korteriühistule tähtaegselt tasumata võlgnevuse katteks 404,99 eurot vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvele. Viidatud arvel toodud summast tasus kostja ise veebruaris 2013 ära 80,0 eurot. Arvel toodud laenu makse kohustus kostjale lepingu kohaselt ei laiene, mistõttu tasus arvel toodud summast 44,79 eurot hageja. Nimetatud summasid (80,0 eurot ja 44,79 eurot) eelnevast tulenevalt käesoleva nõude hulgas ei käsitleta. Hageja poolt kostja eest tasutud ülejäänud kõrvalkulusid puudutava arve osas ei ole kostja võlgnevust ei hagejale ega korteriühistule käesoleva hagi esitamise ajaks kõrvaldanud. Hageja on esitanud kostjale alljärgnevad kostja poolt tasumata arved:

VÕS § 272 lg 4 p 4 kohaselt üürilepingule, mille esemeks on eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele, kui üürnikule teatati lepingu sõlmimisel ruumi sihtotstarbest. Käesoleval juhul eraldati kostjale sotsiaaleluase kohalikule omavalitsusele seadusega tuleneva kohustus – eluaset hädasti vajavale isikule eluaseme tagamine - täitmiseks, millisest asjaolust oli ka korterit linna Sotsiaalkorterite andmise ja kasutamise korra alusel taotlenud kostja teadlik, mistõttu kohaldub antud juhul nimetatud säte. Kuna kostjaga sõlmitud lepingus puudub lepingu pikenemist puudutav regulatsioon, kuulub vastavalt lepingu punktile 5.1 lepingu pikenemine lahendamisele VÕS vastavate sätete alusel. Kuna kostjaga peale 28.02.2011.a sõlmitud lepingu muudatusega mingeid täiendavaid kokkuleppeid lepingulise tähtaja pikenemiseks sõlmitud ei ole ning kuna kostja jätkas asja kasutamist pärast üürlepingu tähtaja möödumist, ilma kummagi poole teistsuguse tahte avalduseta, loetakse üürileping VÕS § 310 alusel sõlmituks tähtajatult. TsÜS § 5 alusel tekivad tsiviilõigused ja kohustused muuhulgas tehingutest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi tuleb lugeda kohustuse rikkumiseks võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu p 2.1. kohaselt kohustus Kostja maksma eluruumi kasutamise eest üüri 10 kr/m2 ehk 362,00 krooni kuus (vastavalt Euroopa Keskpanga kursile 0,64 eurot/m2 ehk 23,17 eurot kuus). Lepingu p 2.2. kohaselt kohustus kostja lisaks üürile tasuma ka tema poolt tarbitud teenuste (sh vesi, kanalisatsioon, küte, haldus- ja hooldusteenus, kindlustus) eest vastavalt kehtestatud tariifidele ja arvestite näitudele teenust pakkuva või seda vahendava isiku poolt esitatud arvete alusel. Lepingu p 2.7. kohaselt kohustub üürnik lepingus sätestatud maksekohustuste täitmisega viivitamisel tasuma viivist 0,07% tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostjaga sõlmitud sotsiaalkorteri üürilepingu p 3.1.7. kohaselt on üürnik kohustatud mitte andma eluruumi allüürile ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta. Lepingu p 3.3.3. kohaselt on üürnikul õigus majutada temale üürile antud eluruumi oma perekonnaliikmeid üürileandja kirjalikul nõusolekul. Lepingu punkti 4.3.6. kohaselt on eluruumi üürileandja nõusolekuta osaliselt või täielikult allüürile või muul viisil kolmanda isiku kasutusse andmine lepingu oluliseks rikkumiseks ja punkt 4.4. kohaselt on lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olukorrad, kus üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa ja/või kui võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Loetletud üürilepingu erakorralise ülesütlemise alused tulenevad ka VÕS § 316 lõikest 1. Antud olukorras eksisteerisid kõik eelviidatud üürilepingu ülesütlemise alused, mistõttu öeldi 17.12.2012.a kostjaga sõlmitud üürileping alates 18.01.2013.a üles ja paluti hagejale kuuluv korteriomand vabastada hiljemalt 30.jaanuariks 2013.a.

VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asjalepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Eelnevast tulenevalt ja johtuvalt asjaolust, et üürnik ei ole põhjendamatult tagastanud Rakvere linnale kuuluvat korteriomandit, on hageja esitanud kostjale üüritud asja tagastamisega viivitamisest tulenevalt kahjuhüvitise nõudeid, mis vastavad poolte vahel varasemalt sõlmitud üürilepingust tuleneva üüri suurusele (vaata lisa 9). Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kostja on jätnud talle esitatud arved ja maksegraafiku järgsed maksed tasumata ning keeldub Rakvere linnale kuuluva korteriomandi vabastamisest. Hageja leiab, et kostja viivitab kohustuse täitmisega, omamata selleks õiguslikku alust. Seega ei ole kostja täitnud oma kohustusi hageja ees ning ta on kõrvale hoidnud oma kohustuste täitmisest. Samuti ei ole kostja temaga sõlmitud üürilepingu lõppemise järgselt tähtaegselt ega hiljem vabastanud hagejale kuuluvat korteriomandit. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 23.17 eurot kuus, arvestatuna alates 01.07.2013 kuni korteriomandi hagejale tagastamiseni, üürivõlg 640.75 eurot, viivised 33.74 eurot, lisanduv viivis alates hagi esitamisest ning nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest välja hagejale kuuluv korteriomand. 23.09.2013 esitas hageja seisukoha kostja vastuse kohta ja nõude suurendamise taotluse Hageja, kontrollides kostja poolt teostatud makseid, kinnitab, et kostja on 22.07.2013 tasunud hagejale makseid summas 23,3 eurot (makse selgitusega „üür“) ning 60,0 eurot (makse selgitusega „üür“). 29.07.2013.a on kostja hagejale tasunud makseid summas 60,0 eurot (selgitusega „juuni osamakse“) ja 02.08.2013 makseid summas 60,0 eurot (selgitusega „mai osamakse“). Vastavalt kostja 15.08.2013.a vastusele lisatud maksekorralduses märgitule soovib kostja 22.07.2013.a tasutud 60,0 eurot arvestada mitte üürivõlgnevuse, vaid juulikuu osamakse katteks ning summa 23,3 eurot on tasutud juulikuu üüri katteks. Eelnevast tulenevalt on kostja ära tasunud hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud maksegraafikust tulenevad maksed (vastavalt mai ja juuni 2013 eest). Peale eelnimetatud summade teisi laekumisi hagejale toimunud ei ole. Hageja märgib, et kostja poolt 22.07.2013.a tasutud maksete näol on vastavalt kostja enda poolt maksekorraldustele lisatud selgitustele tegemist maksegraafiku juuli kuu makse ja korteriomandi vabastamisega viivitamise tõttu juuli kuu eest tasumisele kuuluva kahjuhüvitisega. Kuna kostja on käesolevas punktis nimetatud kahjuhüvitist tasunud 23,17 euro asemel summas 23,3 eurot, loeb hageja käesolevaga kostja poolt enam tasutud makse summas 0,13 eurot kostjapoolseks varasema kahjuhüvitise tasumisega viivitamisest tuleneva võlgnevuse osaliseks tasumiseks, mistõttu jääb kostja poolt hagejale jätkuvalt võlgnetava hagiavalduse punktis 1.7. viidatud korteriomandi vabastamisest tuleneva hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud kahjuhüvitise suuruseks 115,72 eurot. Kostja ei ole hagejale seisuga 23.09.2013.a tasunud ka korteriomandi vabastamisest tulenevat kahjuhüvitist august 2013 eest. Eelnevast tulenevalt soovib hageja lisada vastava nõude

summas 23,17 eurot koos lisanduvate viivistega oma esialgses hagiavalduses esitatud nõudele. Eelnevast tulenevalt on kostja poolt hagejale korteriomandi vabastamisega viivitamisest tuleneva kahjuhüvitise suuruseks seisuga 01.09.2013.a 138,89 eurot, millisele summale lisanduvad seisuga 23.09.2013.a sissenõutavaks muutunud viivised summas 3,57 eurot. Korteriühistu Laada Mait on hagejale 05.09.2013.a esitanud kostja poolt tasumata kõrvalkulude arveid summas 669,63 eurot. Arved on moodustunud perioodil veebruar kuni august 2013. Tulenevalt asjaolust, et arvel toodud laenumakseid tasub hageja, kuulus kostja poolt kõrvalkulude eest tasumisele arveid summas 647,27 eurot, millise summa oli hageja kohustatud kostja eest korteri omanikuna korteriühistule tasuma. Hageja saatis kostjale 11.09.2013.a tähtkirjalise teatise, milles palus käesolevas punktis nimetatud võlgnevuse kõrvaldada hiljemalt 20.septembriks 2013.a Tähtaegselt ega hiljem võlgnevust ei kõrvaldatud. Eelnevast tulenevalt on kostja hageja ees kõrvalkulude tasumisega viivitamisest tulenevas täiendavas võlgnevuses summas 647,27 eurot. Kostja kõrvalkulude koguvõlgnevuseks hageja ees on koos esialgses hagiavalduses nõutuga 1052,26 eurot, millisele summale lisanduvad seisuga 23.09.2013.a sissenõutavaks muutunud viivised summas 47,62 eurot. Vastavalt hageja ja kostja vahel 24.01.2013.a sõlmitud maksegraafikule kohustus kostja tasuma augustis 2013 järgmise maksegraafikujärgse osamakse. Kostja hagejale vastavat makset teostanud ei ole. Eelnevast tulenevalt on kostja hagejale võlgu august 2013 maksegraafikujärgse makse summas 60,0 eurot, millisele summale lisanduvad viivised, mille suuruseks seisuga 23.09.2013.a on 0,3 eurot. Kostja väite osas, et hageja poolt talle pakutud xxxx asuv korter asub kesklinnast väljas, märgib hageja, et vastava linnaosa kesklinnaga ühendus on tagatud ühistranspordiga, mistõttu ei oleks hageja poolt kostjale pakutud korter takistanud kostja pääsu kesklinna. Korteri suuruse osas märgib hageja, et tegemist on ühele inimesele piisavalt suure korteriga, kostja poolt viidatud kostjaga koos elava koduabilise näol on tegemist Rakvere linnale kuuluvas korteris õigusliku aluseta viibiva isikuga, kelle majutamiseks kostjal õigus puudus. Hageja toob täiendavalt välja, et vastavalt Rakvere linnavalitsuse 17.12.2012.a korraldusele nr 1085 oli kostjal õigus üürilepingu ülesütlemist vaidlustada 30 päeva alates vastava korralduse sisust teada saamisest. Vastavalt kostjaga toimunud suulistele vestlustele palus kostja võimaldada talle korteri kasutamist kuni tema läheneva sünnipäeva ära pidamiseni, s.o jaanuar 2013 lõpuni, mida kostjale ka võimaldati ning millest teda ka kirjalikult teavitati. Kostja üürilepingu ülesütlemist ei vaidlustanud. Kuna kostja on hagejale ära tasunud hageja ja kostja vahel 24.01.2013.a sõlmitud maksegraafikujärgsetest maksete tasumisegaviivitamisest tuleneva võlgnevuse mai ja juuni osamaksete eest, loobub hageja käesolevaga vastavast nõudest kostja vastu ning vähendab vastava võlgnevuse summa võrra (s.o 120, 0 eurot) esialgsest hagiavaldusest tulenevat nõuet. Hageja märgib, et kuigi kostja esitas kohtule maksekorraldused, millest nähtub, et kostja on hagejale juulis 2013 teostanud makseid summas 203,3 eurot, oli vastavalt kostja poolt maksekorraldustel märgitule 60,0 eurot tasutud korraliselt juulikuu maksegraafikujärgse makse katteks ja 23,17 eurot juulikuu korteriomandi vabastamisega viivitamisest tuleneva kahjuhüvitise katteks. Hageja poolt hagiavaldusse juuli 2013 maksegraafikujärgset makset nõudena lisatud ei olnud kuna vastav makse ei olnud hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks veel muutunud. Eelnevast tulenevalt ei mõjuta vastava summa tasumine käesoleva hagi nõude suurust.

Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt TsMS § 206 lg 1 ja § 376 lg 4 p 2 täpsustab hageja käesolevaga enda 09.07.2013.a esitatud hagiavaldusest tulenevat nõuet alljärgnevalt:

Kostja vastuväited 15.08.2013 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja kinnitab, et hagiavaldus on talle üllatuseks, sest veebruarist saadik keegi hageja poolt ei ole talle helistanud ega mingit hoiatuskirja saatnud. Juulis-augustis kandis ta hagejale üle kokku 203 eurot. Kuna ta sai ajutise töö, on ta suuteline augusti lõpupoole maksma järjekordsed 84 eurot. Seega olukord järkjärgult normaliseerub. Selles korteris on kostja elanud 1999 aasta veebruarist ja tal on väga raske seda kaotada. xxxx pakutud korter on väike isegi ühele inimesele. See asub äärelinnas, kaugel tema elutähtsamatest punktidest- polikliinik, raamatukogu, pood. Kostja on vana xxxx, suitsu ei tõmba, viina ei tarvita, tema ainuke viga on vaesus, kuna pension on 204 eurot. Kostja palub mitte jätta teda kodutuks, määrates stabiilse summa, mille ta võiks üürileandjale maksta. Suuliselt istungil võtab hagi õigeks, tunnistab, et pole arveid nõuetekohaselt tasunud, ja saab aru, et seetõttu on temaga sõlmitud leping üles öeldud ja talle on ka selgitatud eluruumi vabastamise kohustust. Selgitab, et pakutud xxxx eluruum talle ei sobinud, kuna ta õpetab aeg-ajalt ka õpilasi ja see ruum oli väga väike, samuti elab ta koos teise inimesega. Tunnistab, et on võlgu jäänud, tunnistab, et teab juba vähemalt alates 2013 jaanuarist, et eluruum tuleb tal vabastada. Tunnistab, et ei ole ise väga aktiivselt uue elamispinna leidmisega tegelenud. Pakub hagejale maksegraafikut senisest oluliselt väiksemas summas.

Ühtegi haginõudes esitatud võlaarvestust summaliselt ei vaidlusta. Lepingu sõlmimisel luges selle läbi ja sai aru, et tal on sellega seotud kohustused, mida ta nõuetekohaselt täitnud ei ole. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse, kostja vastusega hagiavaldusele ja tõenditega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei pea vajalikuks siinkohal korrata hagi asjaoludes esitatud asjakohaseid õiguslikke põhjendusi ja nõustub nendega. Kostja on hagi õigeks võtnud, tunnistades, et ta ei ole tasunud arveid ettenähtud täies mahus ja õigeaegselt, kostja on tunnistanud, et on teadlik temapoolsest lepingurikkumisest ja et selle tõttu on teda teavitatud nii lepingu lõppemisest kui eluruumide vabastamise kohustusest. Kohus ei arvesta kostja vastuväiteid talle asemele pakutud eluruumi mittesobivuse osas. Üürniku võimalik äriline tegevus (õppetöö) ei saa olla põhjuseks sotsiaalkorteri suurusest lähtuva vastuväite esitamiseks. Samuti ei ole võimaliku samas eluruumis kostja poolt majutatud isiku olemasolu asjaoluks, mida uue pinna pakkumisel hageja peaks arvestama, kui üürnik ei ole taotlenud ja saanud üürileandjalt nõusolekut samale pinnale veel kellegi majutamiseks. Kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt temaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Ekslik on kostja arusaam, et lepingu teine pool peaks soostuma pikema perioodi vältel tema järjest väiksemas suuruses tehtavate maksetega. Kohus leiab, et hageja on olnud kostja suhtes piisavalt vastutulelik, võimaldades tal sõlmida maksegraafiku, võimaldades kasutada korterit ka peale lepingu lõppemist veel kuni kostja sünnipäeva ärapidamisen, leides ja pakkudes talle teist eluruumi. Kuna kostja ka seda maksegraafikut ei täitnud, ei saa hagejale ette heita lepingu nõuetekohase täitmise nõude esitamist kostja vastu. Kohus on asja lahendamiseks uurinud ja hinnanud pooltevahelist üürilepingut, korraldust järjekordse maksegraafiku sõlmisest keeldumiseks ja üürilepingu ülesütlemiseks, kostja kinnitust hagejale, kus ta kohustub õigeaegselt rahalised kohustused täitma, pooltevahelist kirjavahetust uue korteri üürimise võimalusest ja eelmiste võlgade tasumise kohustust, jaanuaris 2013 sõlmitud maksegraafikut, hageja poolt eluruumi haldavale KÜ-le teostatud makste maksekorrladusi, kostja kirjalikule vastusele lisatud maksedokumente, haginõude muutmise avaldusele lisatud KÜ arvet ja kirjavahetust kostjaga, milles kostjat veelkordselt teavitatakse võla suurusest. Kohus leiab, et kostja poolt peale hagi esitamist teostatud maksete osas oli hagejal õigus ja võimalus teha tasaarvestused ja seda on hageja läbi nõude muutmise avalduse 23.09.2013 ka teinud.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 3 kohaselt poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagejate menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 06.11.2014 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.