Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Üürnik tagastas sõiduki hagejale 16 kuud lepingus ette nähtud tähtajast varem, so 18.06.2013 asemel 15.02.2012. Pooled allkirjastasid ka vara vastuvõtmise akti, milles fikseeriti sõiduki seisukord ning tagastamise kuupäev. Hageja on üürnikule ja kostjale 2011 ja 2012 aasta jooksul korduvalt nii e-kirjade kui ka telefoni teel teatanud, et tuleb tasuda tasumata üürimaksed ja hüvitada muud lepingu ülesütlemisega tekkinud kulud, kuid käesoleva ajani ei ole üürnik ega kostja soovinud oma kohustusi nõuetekohaselt ja vabatahtlikult täita. Kompromisslahendustega ei ole üürnik ega kostjad nõustunud või nendele vastanud. Vastavalt lepingu punktile 6.8 on üürnik rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral kohustatud tasuma viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Üürnik on jätnud kohustuse tasuda nõuetekohaselt arved, täitmata. Tasumata on kuus graafikujärgset üürimakset, tähtajaga vastavalt 18.08.2011, 19.09.2011, 20.10.2011, 20.11.2011, 19.12.2011 ja 19.01.2012, kokku summas 2622,96 eurot. Viivis arvete tasumata jätmise eest on kokku 2607,22 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on käendusleping tühine, kuna käenduslepingus pole kindlaks määratud käendaja vastutuse maksimummäära. Kostja ei võta nõuet omaks ka seetõttu, et nõudes viidatud summade aluseks oleva lepingu tingimused ei olnud hageja poolt täidetud - lepingu sisuks olnud sõiduki tehniline seisukord ei vastanud kirjeldatule ning vajas kaks nädalat pärast üleandmist kapitaalset mootoriremonti, kuigi hageja kinnitusel oli sama töö enne lepingu sõlmimist tehtud. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust, et hageja üürileandjana ja OÜ XXX (kustutatud) üürnikuna sõlmisid 26.05.2011 üürilepingu TKS-1482, mille kohaselt anti sõiduauto Jeep Grand Cherokee, ehitusaasta 2004, vin-kood XXX, reg.number XXX, üürniku valdusesse ja kasutusse, et üürnik oli kohustatud lepingus toodud üüriperioodil tasuma igakuiselt sõiduki üürimakseid, et üürnik tagastas sõiduki hagejale 15.02.2012 ning, et hagejale jäid tasumata üürimaksed kokku summas 2622,96 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel 26.05.2011 sõlmitud käendusleping TKS1482K, mille kohaselt tagab kostja hageja ja üürniku vahel 26.05.2011 sõlmitud lepingu nõuetekohase täitmise on kehtiv ning kas sõiduki tehniline seisukord vastas lepingu tingimustele. Võlaõigusseaduse § 271 kohaselt kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, kohustuste rikkumine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üürilepinguga ja maksegraafikuga on tõendatud, et üürnik pidi tasuma üüritud sõiduki eest üüri iga kuu 364,30 eurot, millele lisandus käibemaks 72,86 eurot, seega kokku 437,16 eurot. Maksegraafiku ja arvetega on tõendatud, et tasumata on kuus graafikujärgset üürimakset, tähtajaga vastavalt 18.08.2011, 19.09.2011, 20.10.2011, 20.11.2011, 19.12.2011 ja 19.01.2012, kokku summas 2622,96 eurot. Kostja seda asjaolu ei vaidlustanud. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt lepingu punktile 6.8 on üürnik rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral kohustatud tasuma viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid iga arve sissenõutavaks muutumisest kuni 30.septembrini 2012, kokku 2607,22 eurot. Kostja viivise arvestust vaidlustanud ei ole. Seega võlgnes üürnik hagejale põhivõlana 2622,96 eurot ja viivisvõlana 2607,22 eurot, kokku 5230,18 eurot. Kostja vastuväited selle kohta, et lepingu sisuks olnud sõiduki tehniline seisukord ei vastanud kirjeldatule ning vajas kaks nädalat pärast üleandmist kapitaalset mootoriremonti, kuigi hageja kinnitusel oli sama töö enne lepingu sõlmimist tehtud, on tõendamata. 26.05.2011 vara üleandmise aktis kinnitavad üürilepingu pooled, et üürileandja on lepingule vastava vara üürnikule üle andnud ja üürnik ei ole õigustatud esitama pretensioone või nõudmisi, mis tulenevad vara mittevastavusest aktis sätestatud tingimustele. Lepingu lisast 3a nähtuvalt on üürnik veelkord kinnitanud, et ta on teadlik üüriobjekti tehnilisest seisukorrast ja võimalikest puudustest ega oma pretensioone tehniliste probleemide osas ning, et üürileandja ei vastuta üüriobjekti võimalike tehniliste probleemide või puuduste eest. Samas erikokkuleppes on üürileandja nõustunud üürnikule hüvitama kuni 50% nelikveo taastusremondi maksumusest. Kokkulepet mootoriremondi hüvitamiseks ei ole pooled sõlminud. Kostja ei ole ka mootori remonti tõendanud. Järelikult ei välista kostja vastuväited hageja nõuete rahuldamist täies ulatuses. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et põhivõlgnik ja käendaja vastutavad võlausaldaja eest solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja ka viivise ja leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest. Käenduslepinguga TKS-1482K on tõendatud, et pooled sõlmisid 26.05.2011 käenduslepingu, mille punkti 1 kohaselt tagab kostja hageja ja üürniku vahel 26.05.2011 sõlmitud lepingu nõuetekohase täitmise, sealhulgas üüri- või kapitalirendi maksete, lepingutasude, viiviste, leppetrahvide jm. lepingust tulenevate nõuete ja võla sissenõudmisega seotud kulutuste eest. Käenduslepingu punkti 1 teises lauses on lepitud kokku, et käendaja vastutus on piiratud üüriobjekti maksumusega, st 10 990 eurot (sh käibemaks 20%). Kostja esitatud käenduslepingul puuduvad poolte allkirjad, seega on tegemist üksnes lepingu blanketiga. Järelikult on käendusleping TKS-1482K 26.05.2011 kehtiv ja kostja vastutab kõigi üürniku kohustuste eest täies ulatuses, kuna hageja nõue ei ületa käendaja vastutuse piirmäära. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud ning tuleb täies ulatuses rahuldada. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.