2-13-19988/11 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-13-19988 jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 17.10.2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui hageja ei ole kohtule 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema alates täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E. E. A. S. I. R. ) 17.01.2001, 30.03.2001 ja 24.12.2001 liitumislepingud nr 0244062, 0278775 ja 0311686, mille alusel kohustus E. E. A. S. kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele, kus oli märgitud maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks. Arvete ettenähtud tähtpäevaks tasumata jätmisel kohustus kostja maksma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. E. E. A. S. 25.05.2012 nõude kostja vastu summas 350,64 eurot OÜ-le AF V. (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuna kostja ei ole täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, nõuab hageja kostjalt 701,23 euro väljamõistmist, millest 350,64 eurot on põhivõlg ja 350,58 eurot viivis. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude s.o riigilõivu ja õigusabikulu väljamõistmist ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 24.09.2013. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on hagi vastu võtnud kostja isiklikult. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

2-13-19988 TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et antud tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Otsusest parema arusaamise ja täitmise huvides peab kohus siiski vajalikuks antud otsuses ära märkida hageja nõude põhjendused ja otsuse õiguslikud põhjendused. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatisest nõude loovutamise kohta (tl 14) nähtub, et E. E. A. S. 29.05.2013 kostjale kirjaliku teate, mille ütles, et on 25.05.2012 loovutanud nõude kostja vastu summas 350,64 eurot OÜ-le AF V. (hageja) koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kuna E. E. A. S. kostjale saatnud kirjaliku teate nõude loovutamise kohta hagejale, on VÕS § 170 alusel toimunud nõude loovutamine kostja kui võlgniku suhtes ja seega on hagejal uue võlausaldajana VÕS § 164 lg 2 alusel õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist senise võlausaldaja E. E. A. S. . Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 14-58) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale osutatud 3 (5)

2-13-19988 telekommunikatsiooniteenuste eest 350,64 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 164 lg 2, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viivise väljamõistmist taotleb hageja põhivõlast väiksemas ulatuses summas 350,59 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 164 lg 2, 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel välja mõista. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 287,60 eurot. Hageja on esitanud ka menetluskulude nimekirja (tl 62) ja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 63-64). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja kinnitusel on ta maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot. Kuigi kohtu käsutuses ei ole vastavat maksekorraldust, annab asjaolu, et Pärnu Maakohus on hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust menetlenud, alust arvata, et riigilõiv RLS §-s 57 lg 6 sätestatud määras ( so 3 % nõudelt, kuid mitte alla 45 euro) oli tasutud. Hagi esitamisel on hageja täiendavalt tasunud 11.09.2013 riigilõivu 55 eurot, mida tõendab hagile lisatud maksekorraldus ( tl 64). Seega kokku on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu hagihinnalt soodusmääras, on võimalik TsMS § 162 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 287,60 euro ulatuses. OÜ J. (tl 63) järgi peab hageja tasuma oma esindajale OÜ-le J. osutamise eest 287,60 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks 4 (5)