Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 08.03.2012 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja XXXpankroti ja nimetas XXXpankrotihalduriks Peeter Sepperi. 03.09.2013 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 26.09.2013 esitas pankrotihaldur Peeter Sepper kohtule XXX(pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuande ja taotluse kinnitada lõpparuanne, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus, vabastada Peeter Sepper võlgniku pankrotihalduri kohustustest, määrata halduri tasu summas 3 030 eurot, kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 15,60 eurot ning otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Teade lõpparuandega tutvumise ning vastuväidete esitamise võimaluste kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.09.2013. Maakohtule vastuväited lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihalduri lõpparuanne. Pankrotivarasse kuulus: OÜ XXX osa nominaalväärtusega 1 278,23 eurot, mis moodustas 50 % osakapitalist, rahaline nõue XXXvastu (aegunud); 2/4 mõttelist osa kinnisasjast aadressil XXX, registriosa numbriga XXX, mille lahutamatuks osaks oli usteta ja akendeta elumajakarp ning igakuine netotöötasu, mis ületas miinimumpalka; igakuine töötasu, mis ületas arestimisele mittekuuluvat summat miinimumpalga ulatuses. OÜ XXXsuhtes algatas Harju Maakohus juunis 2012 registripidaja avalduse alusel sundlõpetamise. Pankrotihaldur palus kohtul äriühing sundlõpetada ilma likvideerijat määramata, kuna puudus võimalus tasuda kohtu deposiiti 1 000 eurot likvideerija tasu katteks. Seega ei ole osa likviidne.

sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 302,94 eurot pankrotihalduri taotletav tasu 3 030 eurot. Pankrotihalduri tasu. Pankrotivarasse laekunud 13 878 eurolt arvutatakse halduri tasu alammäär PankrS § 651 lg 1 alusel välja järgneval: pankrotivara suuruselt 12 801 eurot moodustab tasu 2 556 eurot, millel lisandub 11 % alumist piiri ületavalt osalt. Antud juhul moodustab ületav osa (13 878-12 801) 1 077 eurot, millest 11 % omakorda 118,47 eurot. Seega moodustab tasu alammäär koos maksudega 2 674,47 eurot. Arvestades menetluses tehtud töö mahtu, 12 enampakkumise väljakuulutamine, võlgniku korduvate elatise taotluste suhtes seisukohtade võtmine, pankrotivara tutvustamine kohapeal, taotleb pankrotihaldur endale alammäärast kõrgema tasu määramist summas 3 030 eurot. Esimeses rahuldamisjärgus on Nordea Bank Plc Eesti filiaalile välja makstud 6 970 eurot. Teistes rahuldamisjärkudes väljamakseid ei teostatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. 2/4 mõttelist osa kinnisasja aadressil XXX, registriosa numbriga XXX laekus 8 200 eurot. Kogu pankrotivara on realiseeritud. Teistelt isikutelt vara saada ei ole. Pankrotihaldur viis pankrotivara valitsemise käigus läbi järgmised toimingud: Pankrotivara ülevaatus. Pankrotivara enampakkumiste korraldamine, aktide vormistamine, kinnistamisavalduse koostamine ja esitamine. Võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine, suhtlemine võlausaldajate ja võlgnikuga. Pankrotivõlgniku elatise taotlustega tutvumine, seisukohtade koostamine. Pankrotiseaduses sätestatud aruannete koostamine ning esitamine kohtule ja võlausaldajatele. Jaotusettepaneku ja lõpparuande koostamine ning esitamine võlausaldajale ja kohtule. Lähtudes eeldusest, et kohus kinnitab pankrotimenetluse kulud halduri poolt taotletud summas, s.o. rahuldab haldurile tasu määramise taotluse, jäävad käesolevas pankrotimenetluses rahuldamata järgmised võlausaldaja nõuded: Võlausaldaja nimi Nordea Bank Plc Finland Eesti filiaal

Tunnustatud nõue

Raha ei saanud

73 883,57

65 683,57

Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ega esitada ei ole alust. Kohtukulusid pankrotimenetluses ei kantud. Ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulud on järgmised: ajutise pankrotihalduri vajalikud kulutused 142,76 eurot pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused 347,50 eurot ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused kokku 490,26 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Pankrotimenetluses leidis kinnitust, et alalise maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et maja ehitamiseks võetud eluasemelaenu ei suutnud võlgnik peale hästitasustatud töö kaotust enam teenindada. Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. XXX(pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 26.09.2013 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 26.09.2013 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Halduri hinnangul XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on XXX(pankrotis) pankrotimenetluses jäänud raha saamata järgmiselt: Nordea Bank Plc Finland Eesti filiaal 65 683,57 eurot ulatuses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud pankrotivara suurusest summas 13 878 eurot ja palub alammäärast kõrgema tasu määramist summas 3 030 eurot. Võlgniku ainus võlausaldaja Nordea Bank Plc Finland Eesti filiaal on tutvunud lõpparuandega ning nõustunud selles esitatuga, sealhulgas halduri tasu suurusega. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lg 1-2. Tulenevalt eelnevast kohus määrab XXX(pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 3 030 eurot. Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluses halduri poolt oma kohustuste täitmiseks peale jaotusettepanekut tehtud kulutused summas 15,60 eurot, milleks on bürookulud. Kohus leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus halduri tehtud kulutused summas 15,60 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada, Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. XXXon 21.02.2012 esitanud kohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldaja ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate üldkoosolek ei ole võlgniku usaldusisiku osas ettepanekuid teinud. Võlgnik on teatanud, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.