Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-39467 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud, hageja vastuväited kostja vastuhagile

2(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-39467 inimene, kes maksab väikese summa auto pesemiseks, ei pea ette teadma, et mõne juhendis märgitud punkti rikkumise tõttu võib pesuseade alla kukkuda ja tal tuleb hüvitada selle maksumus. Autopesula juhises rikkumise tagajärgi toodud ei olnud. Arvestades tekkida võiva kahju suurt ulatust, oleks pidanud tarbijat eelnevalt sellise kahju tekkimisest teavitama. Kostja seda ei teinud ja hageja kahju tekitamise eest ei vastuta. Harju Maakohtu 04.02.2013.a eelistungil märkis hageja, et tema nõue kostja vastu põhineb lepingul. Kostja vastuhagis sisalduvale kahju arvestusele hageja vastuväiteid ei esitanud. Hageja sõiduk oli manuaalkäigukastiga ning see hakkas liikuma transportööri abil. Kostja vastuväited ja vastuhagi

3(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-39467 2012.a augustis 1623 sõidukit. Seega oleks Endla pesulas samal ajal pestud 1610 sõidukit. Seisaku tõttu pesti augustis aga ainult 1074 sõidukit ja vahe oli 536 sõidukit. Endla pesutänava keskmine pesu hind 2012.a augustis oli 8,44 eurot. Seega jäi kostjal seisaku tõttu saamata 536 x 8,44 eurot x 14% (tulu iga pesu pealt) = 633,34 eurot. Kokku põhjustas hageja kostjale kahju summas 600 eurot + 633,34 eurot = 1 233,34 eurot. Kohtule 07.01.2013.a esitatud seisukohtades leidis kostja, et kohtule esitatud fotod hageja väiteid ei tõenda, vaid vastupidi. Ükski pesuseade ei ole kinnitatud konveieri külge. Sõiduki paiknemine konveieril ei välista pesuseadmetele otsasõitu. Hageja väide, et tema sõidukile kukkusid vertikaalharjad, ei ole õige. Vertikaalharjad on kinnitatud pesuseadme konstruktsiooni külge 2,70m kõrgusel ja nende raskusaste on suunatud alla. Vertikaalharjade alumine osa algab põrandapinnast 20cm kõrgusel. Ülevalt alla rippuv hari, mille alumine osa on pesula põrandast 20cm kõrgusel, ei saa horisontaalselt auto katusele kukkuda. Fotodelt nähtub, et normaalasendis vertikaalselt asuvad harjad on surutud horisontaalsesse asendisse. Kuna vertikaalharjad on kaetud pehmete nailonharjastega ja pesuseadme konstruktsioon võimaldab harjadel pesuprotsessi ajal sõiduki eest ära liikuda, siis olukorras, kus hageja neile otsa sõitis, liikus vertikaalhari üles seni, kuni teised pesuseadme konstruktsioonid hakkasid seda piirama. Hageja sõiduki katuseni jõudes ei olnud vertikaalharjadel enam kuhugi minna ja surve avaldus esimesena katuseluugile. Hageja nõude täiendusele vaidles kostja vastu. VÕS § 132 lg 3 järgi hõlmab kahjuhüvitis asja parandamise mõistlikud kulud. Hageja poolt 28.02.2013.a esitatud Catwees OÜ hinnapakkumine ei tõenda mõistlike kulude suurust. Hinnapakkumine on tehtud East Sales OÜ-le, kellel puudub seos antud vaidlusega. Hageja on ise varem esitanud kohtule tõendid, milliste kohaselt kuluks sõiduki remondiks koos käibemaksuga 1666,63 eurot. Esialgne hinnapakkumine oli koostatud hageja tellimusel ja kaks korda suuremat summat sisaldavat Catwees OÜ pakkumist ei saa pidada mõistlikuks. Hageja seletused seoses Novamotors OÜ hinnapakkumisega ei ole usutavad. Antud hinnapakkumine sisaldas endas nii varuosi kui ka kulumaterjale. Varuosa spetsifikatsioonist nähtub, et see on koostatud originaalhindade alusel. Esimese astme kohtu otsus

4(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-39467 Kohus leidis, et arvestades VÕS § 23 lg 1 ja § 76 lg 2 järgi poolte vahel sõlmitud lepingu olemust ja eesmärki, tuli mõlemal lepingupoolel hoiduda lepingu täitmise ajal teine-teise vara kahjustamisest. VÕS § 103 lg-test 1 ja 2, § 115 lg-st 1 ja § 127 lg-st 4 tulenevalt tuleb poolte vahel tekkinud vaidluse lahendamisel tuvastada, millised sündmused ja toimingud põhjuslikus seoses kahju kaasa tõid, kes pooltest lepingulisi kohustusi rikkus ning kas esinevad asjaolud, milliste tõttu saaks rikkumist pidada vabandatavaks. Hageja avaldusest (t lk 71, tõlge eesti keelde lk 72) nähtub, et hageja kasutab pesulat juba 10 aastat. Hageja avalduse kohaselt oli ta sõidukiga pesulas, kui programm peatus ja operaator tuli sõiduki asendit reguleerima. Edasi on hageja avalduse kohaselt läinud „kõik käima, kuid järsku peatus. Peatusid harjad, kuid autot jätkuvalt tõmmati. Toimus löök ülevat“. Kohtule esitatud fotodest (t lk 75 – 77) nähtub, et hageja sõiduki katuse peal lamasid harjad, mis olid ühte otsapidi kinnitatud üles. Seega oli tegemist normaalasendis vertikaalselt rippuvate harjadega. Mõlemad sõiduki peal asuvad harjad rippusid ühel küljel. Sõiduk asetses küll transportööril, kuid selle rattad olid vedaval lindil vaid osaliselt, nagu nähtub ülemiselt fotolt t lk 76. Kostja esitas kohtule ka õnnetuse toimumise skeemi (t lk 77 – 79), millele hageja vastu ei vaielnud. Hageja esitatud fotodest (t lk 106 – 107) nähtub samuti, et hageja sõiduki kohal asub vertikaalhari, kuid konkreetselt katuse peal lebavad ühel küljel kaks vertikaalselt kinnitatud harja, mis on ilmselt jäänud horisontaalse harja taha kinni. Pesula operaatori M. S. seletuskirjast (t lk 38) nähtub, et operaator seiskas pesuprogrammi, sest märkas, et hageja sõiduki rattad olid viltu. Seejärel juhendas operaator klienti, kuni sõiduk oli õigesti lindil. Auto juurest ära tulles nägi operaator, et see sõidab edasi ja midagi teha ei olnud enam võimalik. M. K. seletuskirjast (t lk 39) tuleneb, et kui operaator oli hageja auto juurest lahkunud, hakkas auto ise edasi sõitma kuskil 2 – 3m. Balti Rehviseadmete AS tehniku N. S. selgituse järgi (t lk 40) on kostja Endla pesutänava seadmed valmistatud 1997.a ettevõtte Wesumat poolt. Pesuseadmed on regulaarselt hooldatud ja heas korras. Tehnik selgitas, et pesuseadme seiskamisel stoppnupust seiskub kogu pesuprogramm. Vea kustutamiseks tuleb vabastada stoppnupp lukustusest, seejärel võtta seadme juhtkilbist maha häire, kustutada viga ja taaskäivitada startnupust pesuprogramm. Taaskäivituseks kulub ca 2 minutit ja ilma nende toiminguteta ei ole võimalik käivitada pesuseadet ega selle üksikuid protsesse. Pesula sissesõidu juures asuvad pesula kasutamise juhised (t lk 41). Juhiste p 6 kohaselt tuleb pesulas sees lülitada käik välja või asetada automaatne käigukast N asendisse. Süütevõti tuleb jätta asendisse, mis ei lase roolil lukustuda. Istungil tunnistajana üle kuulatud M. K. ütlustest (t lk 143 pöördel) nähtub, et kui operaator hakkas oma ruumi minema, alustas hageja autoga edasisõitmist. Ta oli raja peal viltu ja sõitis harjadele otsa. Seejärel pani hageja tagumise käigu sisse ja sõitis tagasi. Kui hageja auto sõitma hakkas, olid pesuharjad paigal. Hageja sõitis umbes meetri kuni poolteist meetrit edasi. Tunnistajana üle kuulatud N. S. (t lk 143 pöördel, lk 144) selgitas, et kõigil pesuseadmetel on üks ohutuspõhimõte, mille kohaselt lülitatakse hädaohu korral seadmed välja. Kui avariiline andur hakkab tööle, lülitub masin automaatselt välja. On ka käsitsi väljalülitamise võimalus. Kui pesuseade on käsitsi välja lülitatud, tuleb avariiline jõuahel uuesti käsitsi taastada.

5(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-39467 Selleks, et transportööri käivitada, peab pesutänava töö olema taastatud. Kõigepealt käivituvad harjad, alles kõige viimasena transportöör. Auto parameetreid arvestatakse kogu pesutänava jooksul sissesõidukaare juures salvestunud andmete alusel ja need püsivad seadme mälus ka siis, kui seade välja lülitatakse. Tunnistaja N. S. leidis kohtule esitatud fotode põhjalt, et hageja sõiduk ei olnud transportööris sees ega saanud selle abil liikuda sõltumata sellest, kas transportöör töötas või mitte. Pesu ajal peavad pesuharjad tunnistaja sõnul auto eest ära liikuma. Kui seade ei ole mingis osas vigane, siis ta töötab täielikult ning võimalik ei ole hageja seletuskirjas kirjeldatud olukord, kus transportöör töötab, kuid harjad mitte. Tunnistaja seletas, et ka anduritega on samamoodi – kui üks andur ei tööta, ei tööta terve liin. Kui seade hakkab uuesti tööle, siis ta tõmbab harjad lahku ja paneb need pöörlema. Kui auto on harjadele liiga lähedal ja koormus on liiga suur, siis seade ei käivitu. Harjadel on surveandurid, mis ei ole fotosilmaga reguleeritud. Tunnistaja M. S. ütlustest (t lk 144 pöördel, lk 145) nähtub, et tegemist on kostja pesutänava operaatoriga, kes on samal ametikohal töötanud alates 1997.a. Tunnistaja ütluste kohaselt olid hagejal juba pesutänavasse sõitmisel probleemid, ta ei saanud korralikult lindile, milleks vajas abi. Kui operaator oli läinud järgmist klienti teenindama, nägi ta, et hageja sõidukil olid rattad risti ja ta oli sõitnud lindilt maha. Operaatori sõnul peatas ta käsitsi seadme ja aitas hageja uuesti tagasi lindile. Seejärel hakkas tunnistaja operaatori ruumi minema, et stoppnupp välja tõmmata, kuid sinna ta ei jõudnud, sest kuulis pauku. Pesuseade seisis sellel ajal. Juhtunut tunnistaja otseselt pealt ei näinud, kuid pärast pauku oli hageja sõiduk parempoolsete külgharjade vahel ja sõidukil oli ilmselt käik sees. Hageja sõitis lihtsalt edasi. Samuti kinnitas tunnistaja, et toimikus oleval fotol ei ole sõiduki ratas korrektselt transportööril peal ning sellisel juhul ei oleks lint saanud sõidukit vedada. Kaks harja, millele hageja sisse sõitis, on mõlemad paremal pool küljel. Pärast õnnetust olid need auto katusel. Esimene külghari jäi katuseharja taha kinni, auto tõstis selle üles. Kui pesuseadet käivitada, hakkavad tunnistaja sõnul esmalt tööle harjad, alles seejärel hakkab tööle konveier. Kui auto liigub harjadele liiga lähedale, süsteem peatub. Tunnistaja V. B. (t lk 143) ise õnnetust pealt ei näinud, vaid nägi hageja tehtud fotosid. Tunnistaja on enda sõnul 10a tagasi töötanud Lukoilis. Tunnistaja arvates on kõigil pesuseadmetel kas fotoandurid või muud sensorid, mis aitavad pesu ajal sõiduki asukohta tuvastada. Andur määrab kindlaks, millal pesuharjad hakkavad tööle. Kuna auto oli pesuharjadele liiga lähedal, siis tunnistaja arvates ei hakanud andur tööle või hakkas tööle suure hilinemisega. Kui sõiduki asendit vahepeal korrigeeriti, võis ta tunnistaja arvates olla sellises kohas, kus ta juba läbis anduri vaatenurga. Samas tunnistaja kinnitas, et ta täpselt kostja seadmete konstruktsiooni ei tunne ja kõiki asjas tehtud fotosid näinud ei ole. Tunnistaja avaldas arvamust, et sõiduk liikus transportööri abil, mitte omal jõul. Vande all üle kuulatud hageja (t lk 145) kinnitas, et pesutänavasse sõites sõitis ta esmalt lindilt välja ja operaator aitas ta tagasi liinile. Sellel ajal pesuseade ei töötanud. Hiljem pesuseade seiskus ja operaator tuli uuesti hagejat abistama, et sõiduk õigesse kohta saada. Hageja sõiduk jäi vabakäigu peale ning hakkas miskipärast tõugetega edasi liikuma. Esiklaas oli vahuga koos ja hageja ei näinud midagi. Seejärel käis löök. Hageja väljus sõidukist ja nägi, mis oli selle katuse peal. Hageja ei osanud vastata küsimusele, kas harjad töötasid kokkupõrke ajal või kas pesuprogramm töötas. Hageja väiteil oli tal nähtavus halb. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid, milliste kohaselt vedas transportöör tema sõiduki pesutänavas vastu pesuharju. Asjas kogutud

6(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-39467 tõendeid kogumis hinnates luges kohus tuvastatuks, et hageja sõitis ise oma sõidukiga vastu pesuseadmeid ajal, mis pesuprogramm seisis ning transportöör ei liikunud. Vaidlus puudub selle üle, et hageja sõiduki katusel asusid pärast õnnetust kaks pesuseadme parempoolses servas asunud vertikaalselt kinnitatud harja. Kohus ei pidanud eluliselt võimalikuks, et kui transportöör oleks hageja sõidukit edasi viinud, oleks hagejal olnud võimalik sisse sõita parempoolses servas rippunud harjadele. Samuti ei kinnita ükski juhtunut pealt näinud tunnistaja, et õnnetuse toimumise ajal oleks pesuseade või vähemalt transportöör töötanud. Tunnistajad M. S. ja N. S. on mõlemad kinnitanud, et seadme sisselülitamiseks oleks pidanud kuluma mõni minut ja selleks tuli operaatoril minna tagasi juhtimisseadme juurde, mida antud juhul operaator teha ei jõudnud. Hageja ise ei suutnud vande all antud ütlustega kinnitada, et pesuseade või transportöör oleksid õnnetuse toimumise ajal töötanud või liikunud. Seega on usutav kostja väide, mille kohaselt sõitis hageja ise sõidukiga harjadele otsa. Vaidlus puudub selle üle, et vahetult enne õnnetust oli hageja juba transportöörilt maha sõitnud ja vajas abi tagasisõitmiseks. Seetõttu tuli käivitada sõiduki mootor ja vabastada rool lukustusest. Olukorras, kus sõiduki esiklaas oli vahune ning sõiduki mootor sisse lülitatud, luges kohus tõendatuks, et hageja sõitis ise sõidukiga vastu harju enne, kui pesuseade uuesti tööle lülitati. Kohus ei pidanud võimalikuks arvestada tunnistaja V. B. arvamust selle kohta, kuidas tema arvates õnnetus juhtuda võis. Nimetatud tunnistaja ise õnnetust pealt ei näinud ning on töötanud üle 10a tagasi hoopis teises ettevõttes, mitte kostja juures. Tunnistaja kinnitas, et tal puudub teave kostja pesutänavas kasutatud seadmete tehnoloogia kohta. Tunnistaja arvas, et õnnetuse võis põhjustada fotoandur, mis hageja sõiduki asukohta pärast pesuseadme taaskäivitamist ei fikseerinud, kuid asjatundja N. S. ütluste kohaselt kostja pesuseadmetel selliseid fotoandureid ei olnud. Kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et võimaliku ühe anduri eksimuse tulemusena oleks olnud võimalik hageja sõiduki sissesõit kahele vertikaalharjale, mis mõlemad asusid transportööri küljel. Kuivõrd muid tõendeid hageja oma väidete kinnituseks kohtule ei esitanud, tuleb hageja hagi kostja vastu jätta rahuldamata. Kostja ei ole rikkunud mistahes lepingulisi kohustusi ega teinud ühtegi toimingut selleks, et hagejale kahju tekitada. Põhjusliku seose ahel sai alguse hageja enda toimingutest, kuivõrd hageja sõitis oma sõidukiga pesuharjadele vastu ajal, mil pesuseade ei töötanud. Täiendavalt märkis kohus, et kuigi hagiavalduses eitas hageja kostja pesutänava kasutamise juhistest arusaamist, kinnitas hageja oma vande all antud ütlustes (t lk 145), et ta on pesula kasutamise juhendiga tuttav ja teadis, et transportöörile sõites tuli mootor välja lülitada, käik välja võtta ning mitte vajutada pidurit. Käesolevas asjas kirjeldatud õnnetus oli võimalik seetõttu, et pärast transportööri lindile tagasi juhatamist jättis hageja ilmselt sõiduki mootori tööle ja käigu sisse ning sõitis seetõttu vastu pesuharju. Seega rikkus hageja kostja juhiseid, millised on käsitletavad tüüptingimustena. Hageja kinnitas oma ütlustega istungil, et talle olid kostja tüüptingimused arusaadavad, mistõttu on need VÕS § 37 lg 1 alusel poolte vahel sõlmitud lepingu osaks. Kuivõrd hageja rikkus tüüptingimusi ega ole välja toonud või tõendanud ühtegi rikkumist vabandavat asjaolu, tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata. Kostja vastuhagi hageja vastu kuulub rahuldamisele. Kostja nõutud kahju summa suurusele või selle arvestusele hageja vastuväiteid ei esitanud. Seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1233,34 eurot.

7(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-39467 Kuigi kohus jättis hageja nõude kostja vastu rahuldamata, pidas kohus vajalikuks vastata nendele hageja väidetele, mis puudutasid tema kahjunõude suurust. Kohus leidis, et kui hageja nõue oleks kostja vastu põhjendatud, ei saaks hagejal tekkinud kahju olla suurem, kui OÜ Novamotors kalkulatsioonis viidatud 1666,63 eurot. Kohus viitas seejuures VÕS § 132 lg-tele 3 ja 1. Hageja esitatud sõiduki tehnilisest passist (t lk 13) nähtub, et hageja sõiduk oli esmaselt registreeritud 2002.a. Novamotors OÜ remondikalkulatsioonist (t lk 14) ja sellele lisatud värvi- (t lk 15) ning varuosaspetsifikatsioonist (t lk 16) on näha, et kõigi sõiduki vigastuste likvideerimiseks kulub 1666,63 eurot, milline summa sisaldab plekitööd, värvimist ja varuosi. Varuosaspetsifikatsioonis on välja toodud, et kasutada oli planeeritud kahte kasutatud varuosa (tähistatud märgiga 2), nimelt kasutatud katuseluuki ja kasutatud katuseluugi raami. Catwees OÜ kalkulatsioon (t lk 104) on adresseeritud East Sales OÜ-le. Miks see on nimetatud ettevõttele adresseeritud ning miks ei ole kalkulatsioonis märgitud hagejat, ei suutnud hageja kohtule usutavalt põhjendada. Kalkulatsiooni kohaselt on vigastatud katuse taastamiseks vajalike tööde ja varuosade kogukulu 3323,26 eurot. Lisaks katuseluugile tuleb ära vahetada esiklaas. Milliseid varuosi soovitakse kasutada (kas uusi või kasutatuid) kalkulatsioonist ei nähtu. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates nähtub, et kahjustamise ajal ei olnud hageja sõiduki näol enam tegemist uue sõidukiga. Kasutatud sõiduki remontimine osaliselt kasutatud varuosade abil on põhjendatud ja mõistlik VÕS § 132 lg-te 1 ja 3 järgi. Kasutatud sõiduki omanik ei saa eeldada ega nõuda, et tema sõiduki remontimiseks kasutatakse täiesti uusi varuosasid, arvestamata seejuures sõiduki senist kulumist ja väärtuse vähenemist. Kuivõrd hageja sõiduki remontimine on faktiliselt võimalik 1666,63 euro eest, ei oleks ka hagi rahuldamise korral hageja nõue täies ulatuses tõendamist leidnud. Hageja ei ole ühtlasi tõendanud, et kõigi Catwees OÜ hinnapakkumises toodud varuosade (sh esiklaas) vahetamine oli tingitud üksnes 07.06.2012.a aset leidnud juhtumist, mitte muudest asjaoludest. Apellatsioonkaebus

8(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-39467 Tunnistaja M. K. ütlused ei olnud usaldusväärsed. Kohus ei ole arvestanud hageja väidetega, et ta ei näinud autopesula juures kõnealust isikut. Oma seletuskirjas teatas M. K. „et juhtus mingi jama“ – see viitab asjaolule, et tunnistaja ei näinud reaalselt midagi ega saanud arugi, mis toimus. Kohtuistungil tuli aga talle äkki kõik meelde ning ta teatas isegi seda, mida teised tunnistajad ei ole näinud – et auto sõitis harjastele otsa ja seejärel sõitis auto tagasi. Kui kohus näitas tunnistajale fotosid, ei osanud ta kuidagi seletada, kuidas võis auto edasi-tagasi liikuda. M. K. ütluste hindamiseks oli oluline võrrelda neid teiste ütlustega ning seada tema ütlused kahtluse alla põhjusel, et need ei klapi ei teiste ütluste ega fotodega. Kohus eelistas ühtesid tunnistajaid teistele. Hagejale jääb arusaamatuks, miks ei arvestanud kohus tunnistaja V. B. arvamust põhjusel, et viimane õnnetust pealt ei näinud, kuid arvestas N. S. ütlusi, kes samuti õnnetust pealt ei näinud. Eeltoodu viitab TsMS § 7 rikkumisele – tunnistaja B. oli ainuke hageja nn tõendivahend, kes saaks anda seletusi tehnilise protsessi kohta ja kohus, kõrvaldades tema ütlused, ei andnud hagejale võimalusi oma väiteid teistmoodi kinnitada, kusjuures kostja asjatundja seletusi kohus arvestas. Ei ole põhjendatud kohtu järeldus, et kuna V.B. töötas hoopis teises ettevõttes, siis tema ütlused ei ole usaldusväärsed. V.B. on kinnitanud, et kõik pesuseadmed omavad üht põhimõtet. Kui lähtuda ainult tunnistaja N.S. ütlustest, siis võib järeldada, et mitte mingil juhul pole võimalik, et tema firma poolt paigaldatud seadmed läheksid katki, sest need on nii head, et töötavad igavesti ilma vigadeta. See aga pole eluliselt usutav. Seega leiab hageja, et otsust ei olnud võimalik rajada oletustele, et kostja pesulas töötavad mehhanismid ei saa katki minna. Kriitikat ei kannata N.S. seletus, et „on kokkusattumus, et rullik oli täpselt ratta all“. On selge, et N.S. lihtsalt ei soovinud tunnistada, et rullik on ratta all põhjusel, et auto on liikunud transportööri abiga, mis klapiks ka asjatundja V.B. ütlustega, kes leidis, et kuna rullik on ratta all, siis võib järeldada, et sõidukit liigutati sellesse asendisse transportööri abil. Kohus on teinud kõnealuse juhtumi kohta väärad järeldused. Esmalt on kohus järeldanud ebaõigelt, et pärast transportööri lindile tagasi juhatamist jättis hageja ilmselt sõiduki mootori tööle ja käigu sisse ning sõitis seetõttu vastu pesuharju. Selleks, et anda eelistus ühele või teisele menetluse poolele, oleks kohus pidanud eelkõige välja selgitama, mis oli hageja sõiduki kokkupuute pesula seadmetega tehniliseks põhjuseks, mille tulemusel said vigastada nii sõiduk kui seadmed. Selles aspektis on tähtis operaator M. S. ütluste analüüs, mille käigus peab hageja hinnangul igal juhul tuvastama, et juhtunus on süüdi autopesula esindaja. Analüüsi käigus tuleks vastata küsimusele, kas hageja sõiduki mootor töötas kokkupuute hetkel pesula seadmetega, mis tõi kaasa kahju tekitamise. Hageja leiab, et see küsimus jäigi kohtu poolt lahendamata, kuid vastuse sellele võib välja selgitada alljärgneva analüüsiga. On vaieldamatu, et aluseks tuleb võtta operaatori ütlused selles osas, kus ta väidab, et nähes hageja sõiduki asendi mittevastavust pesula tehnilistele eeskirjadele, lülitas ta pesulasüsteemi välja ja läks sõiduki juurde, et parandada selle asetsemist pesula transportööril. Siin võib teha esimese ümberlükkamatu järelduse, et operaator veendus selles, et juht ei tea kõiki pesula seadmete kasutamise tehnilisi peensusi ja vajab tähelepanelikku suhtumist. Kuna just nimelt operaatoril lasub antud juhul vastutus pesula ohutuse eest, kuna tema pidi võtma kasutusele kõik meetmed pesemisprotsessi ohutuks jätkamiseks. Vastavalt pesula eeskirjadele seisnevad need meetmed, milliseid operaator ei võinud mitte teada, peale sõiduki õige asetsemise selles, et sõiduki mootor peab olema välja lülitatud ja käigukast peab olema teatud (antud juhul neutraalses) asendis. Kuna operaator kinnitas, et läks sõiduki juurde, et luua tingimused ohutuks pesemiseks, siis järelikult ta pidi veenduma nimetatud tingimuste täitmises, s.o veenduma, et sõiduk seisab õigesti transportööril, ja selgitama juhile antud situatsioonis sõidukis käitumise tehnilisi elemente: väljalülitatud mootor, käigukasti asend. Kui operaator

9(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-39467 seda ei teinud, siis on juba ilmne pesula esindaja süüdiolek. Kui aga operaator täitis tema mainitud kohustused ja veendus, et sõiduki asend, mootor ja käigukast on nõutavas asendis ja ütles seda hagejale, siis on enamgi mitteusutav, et hageja, saanud ammendavad selgitused, sellegipoolest käivitas mootori ja liikus kohast. Seda enam, et sel ajal viibis hageja üleni vahuga kaetud sõidukis ega saanud näha liikumise suunda. Antud olukord välistab isegi võimaliku hageja kavatsuse juhtida sõidukit ja kuhugi seda suunata. Edasi tuleb analüüsida operaatori käitumist enne pesula käivitamist pärast tema poolt sõiduki asendi parandamist transportööril. See, et pesula käivitamine aset leidis, kahtlusi ei tekita, muidu sõiduk ei oleks üldse kohalt liikunud. Tähelepanuväärne on ka fakt, et operaator ei väida, et oleks kuulnud taaskäivitunud mootori heli, kuna ta räägib, et „hakkasin seejärel operaatori ruumi minema, et stoppnupp välja tõmmata, aga ma ei jõudnud isegi ust avada, kui kuulsin pauku“, s.t operaator ei kuulnud, et mootor töötas või hakkas töötama ning ta ei kuulnud, et auto sõitis edasi – see on arusaadav järgmistel alustel. Kuna operaatori suhtlemise hetkel juhiga pesula seadmed ei töötanud, siis tähendab, et pesulas endas oli vaikus, mis säilis kas kuni pesula käivitamiseni või hageja poolt oma sõiduki mootori käivitamiseni. Kui mootori käivitamine seletamatul põhjusel ikkagi oleks toimunud, siis operaator ei võinud mitte kuulda antud heli vaikuse tingimustes enne pesula seadmete sisselülitamist. Aga seda kuuldes oleks ta pidanud taaskord tulema hageja sõiduki juurde, et tagada pesemise ohutus, mille eest tema vastutab. Kuid operaator, tema enda sõnul, vaatamata ja kuulamata, kuidas töötab (või hakkas tööle) hageja sõiduki mootor, läks oma ruumi poole. Seega ainus järeldus, mille võib antud asjaolude juures teha on see, et enne pesemise protsessi käivitamist oli sõiduki mootor välja lülitatud. Aga pärast selle protsessi algust ei olnud mingit vajadust seda käivitada – protsess kulgeb automaatselt. Eeltoodu tõttu tuleb lugeda tuvastatuks, et juhtunu tehniliseks põhjuseks ei olnud hageja toimingud, kuna tema mootorit ei käivitanud, mis tähendab, et põhjuseks on seadme tehniline rike, mille eest kannab vastutust pesula omanik ehk kostja. Hageja kahju suuruseks ei saa olla 1666.63 eurot. Hageja seletas põhjendatult, miks ei saa OÜ Novamotors kalkulatsiooni aktsepteerida, esitas uue kalkulatsiooni ja palus vanaga mitte arvestada. Kohus aga nõustus kostja vastuväitega, vaatamata sellele, et kostja ei esitanud tõendeid, mis suurusega võiks olla hageja auto taastamistöö. Lubamatu on kohtu käitumine, kus kohus võtab selgelt omaks vastaspoole seisukohad ja vastuväited ilma, et see oleks kostja poolt tõendatud, eirates kõiki hageja esitatud seletusi ja tõendeid. OÜ Catwees hinnapakkumise kõrvalejätmise aluseks ei saa olla asjaolu, et hinnapakkumine on ekslikult või kogemata adresseeritud kolmandale isikule. Samuti on kostjale arusaamatu, miks tema auto, mis sai vigastada kostja tegevuse tõttu ja mis oli ostetud paar kuud enne juhtumit, tuleb taastada ilmtingimata vanade varuosadega. Kohtu sellekohane seisukoht on ekslik. Seda enam, et erialakirjanduses on seletatud, et kannatanu ei pea valima kõige odavamat võimalust asja parandamiseks. Vastustaja seisukoht

Ringkonnakohtu seisukoht

10(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-39467 maakohtu poolt esitatud põhjendustele esitab ringkonnakohus täiendavalt põhjendused kostjale tekkinud kahju tuvastamise kohta, mida kostja hagejalt vastuhagi raames hages.

11(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-39467 hüvitamise nõude eeldusena tõendada seda, et keegi kolmas isik tema eest kahju suuremas ulatuses ei korvanud ning seetõttu ei saanud maakohtu poolt omavastutuse suuruse osas kostjalt tõendite nõudmata jätmine vastuhagi rahuldamist takistada.

12(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-39467 seadmete tööprotsessist ja mis nähtus fotodelt ja mida sai järeldada teiste isikute ütlustest. Kuigi põhimõtteliselt ei saa välistada seda, et pesula seadmed võivad mingil viisil katki minna, andis N. S. ütlusi selle kohta, et seadmed ei ole väga pika aja jooksul veel kordagi selliselt katki läinud nagu seda väidab hageja. Samuti andis N. S. ütlusi selle kohta, kuidas pesuseadmete tööprotsess toimub, sh selle kohta, et pesuseadmed ei saa iseeneslikult uuesti käivituda ning et seadmete taaskäivitamine eeldab vastavale nupule vajutust ja taaskäivitus võtab seejärel aega veel ca 2 minutit. Tunnistaja muutis vastavad väited usutavaks konkreetsete ütlustega. See, et apellant väidab, et pesula seadmete katkiminekut ei saa üleüldse välistada, on iseenesest õige, kuid sellest ei saa järeldada, et pesula seadmed ka just sellel korral katki läksid ja hakkasid toimima vastupidiselt seadmete seadistusele. Kohus ei rajanud otsust mitte sellele, et pesula seadmed ei saa katki minna, vaid sellele, et võimalik rike ei saanud kuidagi põhjustada hageja poolt ette heidetud sündmusi. Kuigi väheusutav on see, et apellant pesulas, pesuprotsessi ajal auto, kas kogemata või teadlikult, käivitas, jõudis maakohus kõiki võimalike, poolte poolt kohtu ette toodud alternatiive kaaludes, tõendite hindamise tagajärjel vastavale järeldusele. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad asjaolud, mis viitaksid sellele, et maakohus oleks tõendite hindamisel diskretsiooni piire ületanud. Sellest, et pesula operaatori ütlustest ei nähtu, et ta oleks väitnud, et ta kuulis auto mootori käivitamist, ei saa järeldada, et auto mootorit ei käivitatud või et pesulas oli vaikus. Kindlasti ei saa lähtuda sellest, et pesulas valitseb vaikus või et pesulas puuduvad segavad helid, mille tõttu on iga automootori käivitus selgesti kuuldav ja käivitamise helide kuulmise mittemainimisest saaks teha põhjapanevaid järeldusi. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, ei oma tähendust ka need apellandi etteheited, mis puudutavad maakohtupoolset hageja kahju suuruse tuvastamist. Menetluskulude jaotus

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.